Ma olen alatasa mõelnud ja soovinud, et detsembri keskpaigaks võiks lumi maha sadada ja paar päeva peale uue aasta saabumist võiks lumi taas ära sulada. Be careful what you wish, sest tänavu just nii läkski ja see polnud sugugi nii tore kui ma arvasin. Õnneks ei kestnud see olukord väga kaua ja kui pühapäeva hommikul ärkasin, siis oli küll natuke veider tunne, et kui laupäeva õhtul läksid magama kevadise ilmaga, siis hommikul silmaluugid avades ja aknast välja piiludes vahtis Sulle vastu talv oma täies hiilguses, suisa lume ja miinuskraadidega :D
Kuna minul polnud aastavahetusel aega telku ees istuda ja kuulata / vaadata, et mida ilmatargad, ennustajad, astroloogid ja tähetargad meile aastaks 2015 ennustavad, siis tsekkasin eile järelsaadet ja Kuusetaat ütles, et märtsiks peaks olema Eestimaalt lumi pühitud ja aprillis võivad temperatuurid kerkida isegi 20C. Ulallaa, mulle see meeldiks kohe väga-väga!
Aastavahetuse veetsin ma sõprade pool maal ja olin seal päris mitu päeva ning kuna tegu on suhteliselt eraldatud kohaga, siis sõitsin natuke ka autoga, aga seda muidugi nägija juhendamisel. Autosse istudes palusin korralikult kõigil turvavööd kinnitada ja siis tuletasin meelde sidur-pidur-gaasi pedaali asukohad, peegleid ma paika ei sättinud, istme tõmbasin nii ette kui võimalik, sest ma olen miniinimene ja sõit võiski alata. Peaaegu iga ootamatu auto liikumise peale oli kohustuslik kiljatus. Kõigepealt oli tarvis hoovist välja saada, aga kuna see oli natuke keerukas, siis tagurdasin end kuskile kinni ja poisid pidid auto välja lükkama. Lõpuks pääsesin ka küla tee peale, kus siis sõitmine sujus ikka päris hästi, kui välja arvata see, et ma sõitsin ühe väikse posti pikali. See on see toika, mis pannakse lumešahatraktorite tarbeks, et nad teaksid, kui laialt peab lund ära lükkama. Posti panime tagasi püsti ja kärutasime natuke veel edasi. Üldiselt olen ma seisukohal, et kui ma oleksin nägija, siis ma oleksin väga hea naisautojuht- for real!
Lisaks kipub ajalugu ikka korduma ja maal olles suutsin ma taaskord haigestuda ja nüüd ma siis valutangi kurku, löristan nina ja sõidutan rongi kahe kõrva vahel, pole just minu lemmik ajaviide. Mnjah, kuid õnneks on asjal ka positiivne külg. Kui olen haige, siis saan „Anna Edasi 2014“ asjakesed valmis meisterdada, mida ma pidin tegelikult eelmise aasta lõpuks valmis tegema ja ära saatma…kuid mida ma pole siiani veel jõudnud teha, aga hea uudis on see, et mul on mant olemas…või no osaline mant, sest üks osa kraamist ununes Kilingi-Nõmme, kuid jällegi hea uudis on see, et nädala lõpus sõidan korraks veel koju ja siis proovin oma suurepärase mäluga meeles hoida, et pistaksin puuduoleva kraami kotti.
Personaalsed käpikud Lindalt
Lisaks oli kingikotti libistatud ka lõhnaküünal, mida võite mulle alati ja igal ajal kinkida, sest ma lihtsalt fännan lõhnaküünlaid. Üks palve on mul juurde lisandunud seoses lõhnaküünalde kinkimisega. Palun pange küünlaga kaasa ka need pikad kamina- ja ahjutikud, kuna selle aja peale, mil ma ükskord suvatsen selle küünlatahi üles leida ja põlema süüdata, siis selle aja peale on tikk pmt tuhaks põlenud ja tuld võtavad juba minu küüned ning kuna mul on võrdlemisi pikad küüned, siis ma ei tunne, kui mu küüs põleb. Alles siis kui imelik hais tekib, siis jõuab mulle kohale, et ma ei tegele enam ammuilma küünlatahi süütamisega, vaid oma küüne kärsatamisega.
„Anna Edasi 2014“ osalejate hulgas on ka tragisid inimloomi ja üks nendeks on Jake, kes kudus mulle roosa tutimütsi, mille sisse on kootud ka helkurniiti, mis annab mütsile sellise hästi ägeda ja praktilise sädeluse. Pakist leidsin veel ise ja hästi meisterdatud helkurpaela, mis on eriti fäänsi, pärlitega ja puha ning kaks küünalt.
Brit saatis üllatuslikul kombel mulle Taanist paki, mida ma üldse ei osanud oodata, mille seest pudenesid välja magnetid ja mitte üks magnet ega kaks magnetit, vaid suisa kolm magnetit. Mii so häpiii! Pilti kahjuks hetkel lisada ei saa, sest see nõuab vähe täpsemat silma kui mul pakkuda oleks ja katsun mingi aeg kellegi abivalmidust ära kasutada ja pildi koos nägijaga klõpsutada.
Ema kinkis mulle tumelillad nahkkindad, mis sobiksid hästi minu jope ja jakiga ning lisaks tumelilla saunarätiku, maitseaine purgid, padjapüüre- ühesõnaga kõik see, mida ma soovisin (tegelikult algselt ma ütlesin, et meil ei ole mitte midagi vaja, kuid lõpuks mingid asjad ikka pinnis välja…need on need emad).
Joosep kinkis mulle kullast kõrvarõngad, mis on siis rippuvad lillekesed, mille südamikuks on roosa kivi ja ümber kivi on lille kroonlehed, mis on seest tühjad…sellised mega nunnud, õrnad, naiselikud ja ilusad. Jällegi pilti ei lisa, sest vajab pildistamisel täpsust…
Jõuluvana kotti oli libistatud mulle ka 40€ väärtuses Apotheka kinkekaarte ja see on igati armas kink, sest ravimikarbikest tasub alati täiendada.
Joosepi vend koos naisega kinkisid meile profifotograafi juures 30 minutilise fotosessiooni ja see kink oli hästi lahedalt pakitud. Nimelt oli paberi servad kergelt põletatud, rulli keeratud ja pudelisse pistetud, nagu oleks tegu pudeli kirjaga ja kuna pudel oli ka väga äge, siis pudeli võtsin ma lillevaasiks.
Isa kinkis meile suure kommikarbi ja sularaha ning kuigi summa oli vist ikka arvestatud sedasi, et pool mulle ja pool Joosepile, siis ma käitusin nagu tõeline kooner ja küsisin Joosepilt, et ega Tal pole selle vastu midagi, kui ma selle raha oma Digikassa hoiusesse panen ja nüüd ongi see raha turvaliselt ära paigutatud intresse koguma.
Digikassast olen ma tõsiselt vaimustuses ja tegin selle endale 2014 oktoobris ning vaikselt kaardimakseid teostades on mulle paari kuuga hoiusele juurde tiksunud üle 20€. Mina küll soovitan sellist kogumist soojalt!
Digikassast olen ma tõsiselt vaimustuses ja tegin selle endale 2014 oktoobris ning vaikselt kaardimakseid teostades on mulle paari kuuga hoiusele juurde tiksunud üle 20€. Mina küll soovitan sellist kogumist soojalt!
Aga see salapärane kink, millest kirjutasin oma eelmises postituses, mis on siis pehme ja soe ning samuti ka väga nunnukas. Ma ei hakka pikalt keerutama. Minu õde kinkis mulle Termo-Mõmmiku.
Termo-Mõmmik
Kui küsite, et mis asi see veel on, siis võin lahkesti selgitada.
See on kaisukaru, kellel on kõhu peal tasku ja tasku käib krõpsuga lahti ning sealt omakorda käib välja Mõmmiku süda, mille sees on graanulid. Graanulikotikese pistad maksimaalselt üheks minutiks mikrolaineahju ja pistad tagasi karu sisse ning Mõmmik läheb hästi soojaks. Karu ise pole väga suur, aga eile testisin Mõmmiku ära ka ja väga mõnus on õhtul diivanil telku ees lösutada ja sooja Mõmmikut vastu oma kõhtu hoida ja käsi soojendada.Uurisin koheselt õelt, et kust ostis ja palju maksis, sest mõtlesin, et Macile kuluks ka selline praktiline asjake ära, sest olgem ausad, Macile kuluks iga sooja andev asi ära, kuid paraku ütles õde, et see oli viimane. Mjäu!
Pole midagi parata Mac, pead soojaveekotiga läbi ajama :D
tõesti põnev see digikassa lugesin ja vaatasin, endal paar kaardimaksed,kuus et kas tasubgi,samas tasuta, las ta seal koguneb, äkki peaksgi ära tegema miks mitte! tänud hea ja huvitava soovituse eest!
VastaKustuta