Nii põnev...Joosep ostis mulle juba kingi ära


Ma täna tegin sellise unbreaking news avastuse, et minu sünnipäev on juba 15-päeva pärast...unbelievable, extraordinary, amazing...kas pole!?  Ma polnud nagu varem mõelnudki, et kohe-kohe ongi see ajalooline hetk käes. Tsiises, see kõlab natuke ikka õudsalt küll, kui hakkan mõtlema, et mul hakkavad 40-dad jooksma. Nagu mu üks tuttav ,kes tegelikkuses pole üldsegi nüüd nii vana, aga hingelt on hullult vanamoeline ja oli suisa õnnelik, kui sai 40 täis, siis ütles elurõõmsalt, et lõpuks ometi hakkavad tal 50-dad jooksma...mnjah, on ka selliseid inimesi. Mina just jällegist ei tunne end sugugi nii vanana nagu see aastanumber, mis mulle varsti kaela kukub. Keegi ütles, et kõik naised jäävad igavesti 18-aastaseks...ma ausalt öeldes nii nooreks ka nüüd ei tahaks jääda, vaid kui oleks võimalik valida, siis arvan, et selline 23 või 24 oleks täitsa paras iga, kuid aastatega võiks tarkust ikka juurde tulla.Usun, et sisemine noorus hoiabki inimesi heas toonuses. Muig, ma kõlan endale juba nagu mingisugune 90+ mutike, kellel on hambad suust välja kukkunud ja kes üritab viimasest noorusest mõttejõul kinni hoida.
Tegelikult olen ma ärevil, sest täna saatsin cateringi hinnapäringu ära ja kirjutasin, et mida ma sooviksin lauale. Mul tekkis ka mõte, et kuna ma oskan ju päris hästi süüa teha, siis võiksin hoopis ise toidukraami osta ja toidud vaaritada. Hinnapäringu võtsin sellepärast, et välja selgitada, kas ise ostes ja tehes tuleb soodsam või on cateringi valik tulusam, sest olgem ausad- närvid ja aeg maksavad ka midagi. Lisaks hakkasin mõtlema nõude peale ja laua katmisele ja koristamisele jmt. Eks näis, mis see kogu kupatus plekkima läheb.
Muig, nagu ikka räägin ma täiesti teisest teemast, kui see, mida mu postituse pealkiri ütleb :D Vabandused! Tegelikult oli nii, et otsisime Joosepiga puhast voodilina (ärge küsige, et miks me otsisime oma korterist taga puhast voodilina :D), kuid üheskoos kolistades mööda sahtleid ja kappe ringi, ütles ühtäkki Joosep lause, mis torkas mulle kohe kõrva. "Huvitav, kus see Kai kingitus kah siis on!?" Ma olin nagu momentaalselt Joosepi kõrval ja uurisin põnevil olles, et kas on mulle juba kingituse ära ostnud ja kas mu kingitus on kuskil siin korteris, aga Joosep ainult muigas kavalalt ja ei reetnud rohkem midagi. Ma siis ütlesin, et kui homme tööle läheb, siis ma tuhlan terve korteri läbi ja otsin kingituse üles, aga selle peale teatas Joosep, et sellisel juhul peab ta kingituse kuskile eriti hästi ära peitma ja siis raudselt unustab ära kuhu selle pani (mis pole sugugi vale väide, kui arvestada Joosepi mälu). Üritasin siis mingeid vihjeid saada, et mis tähega see võiks hakata ja kui suur / väike see on jne, aga see äraarvamismäng ei meeldinud Joosepile...wonder why!? Lõpuks pidin leppima, et olgu, ma ootan siis kannatlikult oma sünnipäevani. Raudselt on mu kingitus kuskil eriti nähtava kohapeal...riidekapi otsas vms. See ongi pimeda naise omamise üks suuri võlusid, Sa ei pea erilist vaeva nägema, et midagi peita. Mees võib suvalisel hetkel korterisse sisse marssida sünnipäevalillede, õlledega, rämpsu, võõra naise, armukese musijälgedega või kui on peksa saanud, siis ei pea hakkama seletusi jagama, et kust ja kelle käest peksa sai, sest pime naine istuks ikka samasuguse näoilmega edasi nagu mitte kui midagi poleks vahepeal toimunud või juhtunud. Lõhnadega on siin muidugist teine teema...mäletate ju küll minu suurepärast juuksesprei lugu :D

CONVERSATION

1 kommentaari:

  1. Ma saan aru, et Joosep ilmub Sul regulaarselt koju "töödeldud" morda ja huulepulgajälgedega kaetult ja naeratab Sulle regulaarselt, et tööl läks kõik tavapäraselt kenasti. :D

    VastaKustuta

Back
to top