Vihm sopp, pori, miinuskraadid, lumi, lörts ja kõik muu vahva tuleb, ega see tulemata ei jää :D

1. september kukkus ja igas kolmandas blogis on juttu sellest, kuidas neil varbad kohekohe küljest külmuma hakkavad, kuidas nad peavad endale 274 kihti riideid selga toppima, kuidas taevast hakkab igasugu ollust alla sadama, kõik läheb nii pimedaks ja masendus tuleb ja lööb pauguga ukse lahti ning matab nad enda alla. Põhimõtteliselt elu seiskub...tõmbavad end koos hea veiniga koopasse ära ja naasevad sealt alles siis, kui soe kevadpäike palet paitama hakkab.
Minu jutu järgi vist ei saaks öelda, et olen tohutu külmavares, aga seda ma tegelikult olen.Toas peab olema temperatuur vähemalt 23C ja siis silkan ka toas ringi veel vammudega. Ükskord, kui keset südatalve ema pool viibisin ja kõik ahjud olid köetud, siis tõusis majas temperatuur 25,5C ja vot siiiis oli mõnnaaa ning ma koorisin endalt riidekihte vähemaks (teised samal ajal vaikselt närtsisid).
Ärge palun mind nüüd risti lööge, aga minu meelest on täitsa tore, et meil on erinevad aastaajad (jah, isegi siis, kui kardan meeletult külma). Ses suhtes, et kui pidevalt oleks väljas 30C ja ei liiguks tuulepojakestki, riided oleks läitsakust läppunud, meik maha ligunenud suurest higistamisest ja hing paelaga kaelas, siis mis nauding see on? Everyday the same shit on and on. Tegelikult võiks nii öelda iga aastaaja kohta, ka nendele suurtele talvefännidele. Kõike võiks olla, aga mõõdukalt.
Minu meelest on pigem asi selles, et suveaega on meil liiga vähe ja enne, kui jõuame hakata oma talvekasukate alt välja roomama ja suve nautima, siis paraku hakkab juba päike Austraaliasse eredamalt sirama.
Jah, ega mulle ka ei meeldi sopp ja pori ja lõputud lumehanged ja jääväljad ja liguneda vihmas, kuid siiski teatud hetked nendes erinevates aastaaegades mulle meeldivad. Näiteks sügise alguses meeldib mulle ringi sahistada värvilistes ja kuivades lehtedes, esimeste öökülmadega meeldib see karge hommikune õhk ja esimene lumi tekitab alati minus elevust. Linnas muutub see lumi küll kahjuks mingisuguseks imelikuks ja rõvedaks olluseks, aga linnast väljasõites ja kogu perega metsa jalutama minnes, võite tõenäoliselt kohata päris valget ja puhast lund, kuhu end lihtsalt siruli visata.  Kui kannatab, siis võiks isegi talvel viia metskitsedele heinagi, kui teie maimukesed oma suure kisa ja lärmiga loomi aastakümneteks eemale ei peleta :D
Mis puutub pimedasse aega, siis mina, kui üks lootusetu optimist, leian ka selles häid külgi. See annab jällegi rohkem põhjust süüdata küünlaid, teha endale ja armsamale üks mõnus kuum jook ja pugeda üksteisele kaissu ning nautida mõnd head filmi, samal ajal, kui akna taga möllab raju torm.
Jah, ma saan aru, et inimesed elavad end välja ja see kõik on tore, aga ma lihtsalt möödaminnes mainin, et ega see halamine ei aita, sest ilmataadil on poogen teie lalinast. Vihm tuleb, sopp tuleb, rämedad miinuskraadid tulevad, lörts ja lumi tulevad, läga meie tänavatele tuleb...kõik tuleb, ausalt. Mina olen igatahes oma täpilised kumparid, soojad sossukampsud välja otsinud ja teen viimaseid ettevalmistusi mõnusateks sügisesteks filmiõhtuteks.

CONVERSATION

5 kommentaari:

  1. Nagu tellitult, meil hetk tagasi müristas ja tuli mingi ilgem sahmakas vihma :D

    VastaKustuta
  2. Oh so true! Olen täpselt seda sama mõelnud. Samas kui ikka kuu aega vihma sajab viskab kopa ette. Igaljuhul eelistan sellist ilma kui 24/7 +30 kraadi.

    VastaKustuta
  3. Kui see rõve vihm ära tüütab, teil pole enam mitte ühtegi kuiva kohta riietel, juuksed on sorakil ja mööda nägu nirisevad vihmapiisad, siis võiks proovida end lohutada sellega, et vähemalt meie kliimavöötmes ei esine mussoonvihmasid ja mudalaviine.

    Loodan, et kõik said nüüd lohutatud :P :D

    VastaKustuta
  4. Eesti kliimaga on nii, et sellega tuleb kohaneda. Loe: kasvatada ihule mõnus karvkate ja kaelale lõpused.

    VastaKustuta

Back
to top