Trennijutte

Ma pole vist nüüd kaks või kolm nädalat järjest oma kaalumisi siia üles andnud, aga kohe parandan selle vea. Viimane sissekanne ütles, et mu kaalunumbriks oli 52,7 kg, siis nädal hiljem oli kaal veidi tõusnud ja selleks oli 53,7 kg ja mingil hetkel viskas isegi uuesti 54,1 kg peale. Tänase nädala seisuga olen ma aga 52,5 kg peal tagasi. Ei, ma ei hakanud end suurest hirmust ja masendusest näljutama, vaid mul oli siin ju möödunud nädala alguses kõhugripp, kus ma kaotasin märkimisväärselt palju kehavedelikke ja sealt ka siis see tänane kaalunumber. Hirmsasti tahaks mõõta ja jagada tulemusi ka ümbermõõtude kohta, aga siin on paar probleemi. a. mul pole mõõdulinti b. ma ei näe mõõdulindil olevaid numbreid. Kuigi iseenesest, kui ma Joosepiga hästi räägiksin, siis äkki on isegi nõus kuus korra mõõdulindiga minust üle käima, kuna tema oli üldse kogu selle Kaihakkabtrennitegema ürituse eestvedaja ja algataja.  Trenni koha pealt on olnud viimased poolteist nädalat kehvasti, kuna mõlemad trennikaaslased on olnud haigustega kimpus, ühel oli laps haige ja teine haigestus ise. Vahepeal tekkiski kiusatusi, sest kui see igapäevane rutiin kipub kaduma, siis on kergem oma rajalt kõrvale kalduda ja ree pealt maha kukkuda. Õnneks midagi väga katastroofilist pole olnud. Eilse õhtu stressi leevendamise karamellikommid olid selle trenni- ja toitumise perioodi esimesed ja julgen väita ka viimased. No ma mõtlen viimased selles suhtes, et niisama ma ei hakkaks saate vaatamise kõrvale nosima suhkruid täis topitud snäkke. Parem võtan külmikust oma beebiporgandid ja krõbistan neid. Igatahes homme ja ülehomme, kui kõik klapib, siis vean oma tagumendi jõusaali. Ahjaa, teate kui tore on saada inimestelt komplimente "Kai, Sa näed palju saledam välja!" või "Kai, Sa oled palju vormikam!" (vormikam siis selles suhtes, et talje on rohkem välja joonistunud ja see nõme väike kohuke on ära kadumas). See annab kohe täiega motti juurde. Kui mulle esimest korda üks tuttav seda ütles, siis ma tõsimeeli arvasin, et ütleb seda seepärast, kuna raudselt käskis Joosep seda õelda või sellepärast, et kuna loeb mu blogi ja et siis oleks viisakas teise inimese pingutusi tunnustada /märgata, isegi siis, kui neid väga näha poleks või kui see oleks võltsviisakusest. Aga eii, tuli välja, et she ment what she said. Super! :D
Toitumise kohapealt nii palju, et hetkel on mul hommikusöögiks ees värskekapsahautis kanahakklihaga ja päevajooksul mõtlesin teha kas omletti singi ja murulauguga. Tavaliselt ma panen juustu ja seeni ka, aga juustu jätan seekord välja, kuna olen seda viimasel ajal enda arust kuidagi liiga sageli hakanud kasutama. Ei taha, et see muutuks nagu suitsetajatel suits harjumuseks, täna üks suits ja homme kaks suitsu jne, ainult, et mul käiks arvestus juustuviilude järgi. Lõpuks oleks poogen, et mitu juustuviilu nädalas endale sisse söön. Nii et pigem hoidun. Selle eest tahaks Valio PR kohupiimakreeme süüa ja need on tõsiselt head ja tunnen, et mõjuvad mulle eriti hästi ka, sest veresuhkrud püsivad sellega korras ja peale trenni on nii hea kohe külmikust see PR kreem haarata. Mugav on, sest ausalt, peale trenni ma kül ei jaksa hakata kohe miskit suurt ja tervislikku vaaritama.
Kui korra peatuda ka erinevatel spordiüritustel, siis olen käinud siin Mai Naistejooksul, aga kuna see aasta mulle kuupäev ei sobi, siis otsustasin, et lähen Viljandi järvejooksule, ainult, et ma pole välja uurinud, et kus see regamine käib ja mis ajaks tuleb regada, palju maksta ja kas rada on ikka selles suhtes turvatud, et ma kuskile metsa ära ei kao, kuna plaanin koos Janetiga 10 km rajale kõndima minna. Jep, tegu küll jooksuüritusega, aga ma pole suurem asi jooksja ja seega lähen kõndijate sekka. On keegi seal Viljandi järvejooksul käinud ja oskavad miskit rajamärgistuse kohta rääkida?

CONVERSATION

4 kommentaari:

  1. Mul oli ka kunagi selline kaal, hetkel on 58 peale läinud, aga laiskus ei luba trenni minna. Kõik vähegi normaalsemad spordiklubid üsna kallid ka ja jooksmine minu jaoks alati väga raske olnud. Kunagi sai kõnnitud üle 10 km päevas, aga nüüd koer vana ja liigeseprobleemide tõttu on lubatud ainult lühikesed ringid, üksi pole ka nagu motivatsiooni minna.

    VastaKustuta
  2. Kui alustasin veebruaris kaalu jälgimist, siis oli mu number vist 57,2 kg ja üldse kõige suurem kaal on mul olnud 60 kg.
    Mina olen selline hull mutt, et kui ma jaksaks ja jõuaksin igale poole, siis pakuksin Sulle end kohe jalutuskaaslaseks :D Aga kahtlustan, et elame eri paigus.

    VastaKustuta
  3. Ma Tartus jah, aga kui Tartusse satud oleks meeldiv. Kunagi käisingi koera ja sõbrannaga alati, aga siis tema kolis eemale, ise kolisin ka veidi pärast seda päris linna ära, kuna koer vanemate juures ja mul on auto, siis jalutamine eriti väheseks jäänud, ülikoolist ka väga jalutuskaaslasi ei leia, olen lohutanud, et kui lapse või koera peaksin kunagi saama, siis jalutan jälle.

    VastaKustuta
  4. Aprillis olen kindlalt Tartusse tulemas ja siis võib täitsa Emajõe äärde jalutama minna, aga Sa pead lubama enne, et Sa pole sarimõrvar ega perv :D Ses suhtes, et ega ma ei karda neid, aga ma lihtsalt nendega ei jaluta :DD

    VastaKustuta

Back
to top