Töö tegi inimesest ahvi ehk ükski heategu ei jää karistamata

Oeh, ütlen ausalt, et praegune olukord võtab tõsimeeli ohkama. Olen eilsest saati vaevelnud tugeva peavalu all ja sisimalt tunnen end nagu peksa saanud ja ära uputatud kassipoeg. Ei-ei, ärge nüüd ära ehmatage ega muretsema hakake, et olen masendusse langenud või et plaanin sinna musta auku kukkuda.Olukord on palju proosalisem, ma olen inimestes pettunud, väga pettunud. Siinkohal ma ei räägi oma blogilugejatest ehk teist, sest teie olete superlahedad ja toredad. Räägin hoopis nendest inimestest, kelle heaolu nimel olen ma aastaid vabatahtlikku tööd rüganud teha, nahast välja pugenud, ööd ja päevad pead murdnud, et neile ülitoredaid ja mõnusaid üritusi korraldada, kuulanud hoolimata päevast ja kellaajast muresid jnejne, aga mis ma vastu saan? Tahaks kasvõi öelda, et mitte kui midagi, sest isegi see oleks parem, aga paraku nii hästi ka ei läinud. Sain eile lihtsalt teada, kui suures ulatuses on mulle näkku vassitud ja valetatud ja läbi selle mind pandud tegema kellegi musta tööd, mida ise ei tahetud teha, sest siis võib sattuda kellegi halva pilgu alla. Inimesed, kes mind teavad, teavad seda, et kui ma midagi ette võtan, siis teen seda pühendunult ja hingega. Ma kuulan ja kogun võimalikult palju infot, analüüsin ja teen otsuse, et kuidas edasi minna ja proovin tavaliselt teha sellise otsuse, mis tooks sobiva lahenduse kõigi osapoolte jaoks. Mulle ei meeldi selline olukord, kus kaks poolt kähmlevad ja siis mind sunnitakse valima poolt ja kui olen ühe poole ära valinud, siis teist poolt peaksin piltlikult nuiaga tümitama nii kaua kuni talt enam piiksugi välja ei tule- see pole minu stiil asju ajada..

Aga eile oli siis üks kohtumine, kus juhuslikult ja arvatavasti tahtmatult tuli välja ühe inimese vale, mis otsustas pool aastat tagasi käima lükatud projekti. Mulle edastati infot, et üks teatud grupp rahulolematuid inimesi soovib petitsiooni algatada, aga kuna antud olukorras poleks see mitte kummalegi osapoolele kasu toonud, vaid hoopis hullemaks olukorra pööranud, siis minu ettepanek oli ajada kõigi osapoolte esindajad ühe laua taha kokku, kus saame laduda mure- ja kitsaskohad avalikult letti, mille tulemusena saaksid osapooled sobivaid lahendusi välja pakkuda ja süsteemi kõigi jaoks sõbralikumaks muuta.

No vot, aga eile, kui ühtäkki kõik nii sõjakalt hakkasid seletama, et miks üldse neid osapooli kokku kutsuti ja asi nii kaugele aeti, siis ma tundsin küll, et oot-oot, mis ründamine see praegu siin käib ja hakkasin olukorda selgitama, et petitsioon poleks ju parem olnud, mille tulemusel kõik, peale selle ühe inimese, tegid suured silmad ja küsisid, et mis kuramuse petitsioon?! Ehk siis, see oli selle ühe inimese omaenda umbluu, kes valetas ja rääkis teiste eest asju, mida teised polnud kordagi öelnud ega mõelnud ning seda ikka selleks, et olukorda üledramatiseerida ja mind panna kiiremini tegutsema. Hea Kai tõttaski kohe appi, sest inimene helistas mulle ja kurtis, et ta ei suuda magadagi, neelab rahusteid selle olukorra tõttu ja ei ole võimeline suhtlema teise osapoolega ja et Kai, palun aita ja nüüd olen mina see must lammas siin.

Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda parem ja kergem on mul lahkuda sealt juhatusest. Mul saab tänavu aeg kenasti täis ja kuigi alguses oli otsus raske tulema, et kas jätkata või mitte, sest mul on tegutsemistahe olemas ja mul pea lõhkeb ideedest, et mis üritusi korraldada, kust rahastusi ja sponsoreid saada jnejne, kuid kuna töö on vabatahtlik ja kui ma saan selle eest sellist virtsa kaela, siis tänan väga, aga ma usun, et kuskil mujal on keegi, kes vajab rohkem minu teotahet ja heatahtlikust ja oskusi ja kõike muud sellist. Mulle ei ole vaja enda kõrvale kahe p*rsega inimesi. Uh, oleks siin bloggeris ometigi see parooli värgindus olemas, siis räägiksin teile täpsemalt ja üksikasjalikult, et mis keerukad nüansid siia segatud on, aga praegu peate leppima lihtsalt selle n-ö ümber kuuma pudru lobistamisega.

Aga igatahes, kui teie seas on keegi, kes vajab oma meeskonda teotahtlikku ja head organisaatorit ja ka teile ei istu see ussitamine ja seljataga susserdamine, siis mina olen käpp oma oskusi ja teadmisi ja kontakte jagama.