Ma olen ka kõigest inimene

Vahel on mul selline tunne, et kuna mitmed inimesed näevad minus mingisugust erakordselt imetlusväärset inimest, kes on, olenemata eluraskustest, tugev ja rõõmsameelne, et siis ma nagu ei tohiks blogisse tulla oma pahameelt välja elama. Maitea miks. Äkki pelgan, et valmistan kellegile pettumuse, et näe, ei olegi kogu aeg lilles ega sillerda 24/7 suu kõrvuni peas ringi. Samas saan ma nagu mõistusega aru, et ilmselt on mu lugejatel  piisavalt nutti mõistmaks, et ma olen ka tegelikult kõigest lihtsalt inimene, täiesti tavaline inimene – lihast ja luust, oma tunnete ja emotsioonidega ning aeg-ajalt murdun ka mina.

Eniveis. See, kuhu ma oma jutuga tüürin, on see, et ma läksin eile hullult närvi. Ma vist sain, ilma liialdamata, kõigi inimeste peale kurjaks, kes natukesegi näevad. Lihtsalt, saate aru. Tippisin mina oma 5s iPhonega, mis on ilmselgelt juba liiiiga vana ja aeglane, no ütleme otse välja – fossiil, kaherealist lauset umbes täpselt tunnike ja kui olin oma teksti läbi higi ja vere valmis tippinud, avastasin mina, et mingi kuramuse emootši laiutab keset teksti, just selle koha peal, kus on nimi märgistatud. Ma oleks tahtnud dramaatiliselt kuskile põllule, sopa sisse heita ja karjuda: “EIIIIII!”. Ma olin niiii frustreeritud, sest see märgistamine pole minu arvates just lihtsamate killast, kuna ei toimi alati ühtemoodi. Mina ju ei näe seda loetelu nimedest, mis pop-upina ekraanile kargab, kui sisestad osa nimest ära. Ei. Mina pean esmalt selle loetelu ekraanilt üles leidma ja kui valesti vajutan, siis... no siis ole lahke, alusta palun otsast peale.

Egas midagi. Mõtlesin, et uurin, kas Joosep saaks mind veel sajaseitsmekümneneljandat korda aidata, aga ei saanud, kuna oli mingi ajakriitiline asi pooleli. "Jeii!", mõtlesin mina ja viskasin rõõmust kukerpalle ja tantsisin keset tuba valssi ja värki. Ei. Tegelikult lasin kuuldavale raske ja rahulolematu ohke, sest ma juba vaikselt tundsin, mismoodi ma hakkan varsti oksele, kui pean veel kaua keskenduma ja kuulama voiceoveri möla.

* Joosep muidugi kuulis mu rahulolematut ohet ja teate, mina ei tea, mis värk sellel mehel minu ohkamisega on, aga iga kord, kui ma ohkan, siis tunneb end nii pahasti ja süüdlaslikult, et mulle korvi andis. Einoh, peabki tundma. Naliii. Tegelt ei peaks ju. Ma lihtsalt väljendan emotsiooni.

Sahmisin siis kulm kipras üksi edasi, kui järsku Joosep uuris ilmsüütult, et mis mul seal nii keerulist on, et ise hakkama ei saa. Eeem, no maitea, äkki see mängib natuke rolli, et ma ei näe mitte essugi, kas see nagu oleks piisav põhjus? Ma olen enam kui kindel, arvestades seda pisikest fakti, milline emotsionaalne kaos minus tol momendil valitses, et saatsin Joosepi suunas selle küsimuse peale ka ühe eriti jäise kirvemõrtsukaliku ilme.

Tõusin diivanilt püsti ja marssisin magamistuppa, ise samal ajal pobisedes, , et muidugi, nägijatel on ju lihtne – ups, sõna läks valesti, sips ja sups, parandatud. Oih, märgistasin vale nime, sips ja sups, korras. Opladii, kirjaveake lipsas keset teksti sisse. Pole hullu, kohe parandame paari kiire liigutusega ära. Lause ülesehitusest ei hakka ma parem üldse rääkimagi, sest lause on ju kogu aeg silme ees ja siis ei pea samaaegselt meeles hoidma, et mis on juba kirjutatud, mis on järgmine sõna ja oot, mis on järgmine täht, mida on vaja sisestada. Teil on muidugi lihtne. Persse. Tippige terviseks oma teateid. Ma siis katsun ka pimesi oma 5s lutsuga tippida, mis on üüberaeglane.

CONVERSATION

5 kommentaari:

  1. Awwwi! Igal inimesel on õigus ventileerida. Kahjulik on kõike sees hoida. Aga teloga seoses, seal vahepeal ongi eriti värdjas asju teha.
    M.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tell me about it :D

      Muide, ma kuulsin kunagi ühelt tuttavalt, et üks mees suri sapivähki just selle pärast, kuna hoidis terve elu kõiki oma negatiivseid tundeid ja emotsioone vaka all... mine ja võta kinni, kas sellel ka mingisugunegi tõepõhi all on, aga teades väljendit – sappi täis inimene– siis vbla tõesti.

      Kustuta
    2. Hihi, huvitav teooria. Aga samas, see võis olla üks faktor.
      M.

      Kustuta
  2. Head Uut Ilusat Aastat!(oma lähedastele sõpradele ütlen seda lühidalt) Ma ei tea, kas peab seda juba pudeliga tegema, aga ühest pudelist Rochester Gingerist pole mul kunagi kahju! Kaikene, (korra sain selle eest vist noomida, aga mind võib juba vanaks (82!)pidadaja mõne asja ka andeks anda?) kas teil (mõtlen sind ja Joosepit) pole ikka õnnestunud lahti muukida üht mu NR Lõunatunni linki, milles oli huvitavalt Mart Raukase poolt esitatud juba Vana-Rooma aegne käsitlus pimedate eelistest kurtide ees?
    OLE HOITUD!( mulle meeldib see ühe mu sõbra lemmiklause)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, sain ja täitsa ise, kuidagi kogemata. Hakkasin arvutit kinni panema ja vajutasin midagi tahtmatult ja voilaa! :) Aga, kuna see oli hilisõhtul ja mul oli plaan magama minna, siis ma jaksasin ainult pool ära kuulata (nagu Toots) ja siis uinusin... :D

      Muide, väga hea, et Sa selle "ole hoitud" teemaks võtsid...
      Paar päeva tagasi panin ma oma kirja lõppu "Olge hoitud ja edukat, õnnelikku ja õnnistatud uut aastat!" ja vastuseks sain järgmise mõtteavalduse: Kes end ise hoiab, seda hoiab ka Jumal. ( see onju selle "olge hoitud" väljendi sisu!). Kuidas kommenteerid? Mul endal on oma arvamus ja seisukoht olemas, aga huvitaks, mida keegi teine sellisest mõtteavaldusest arvab.

      Ilusat alanud aastat Sinulegi! :)

      Kustuta

Back
to top