Hurraaa, hakkan vaikselt tervenema, aga mitte nii väga hurrraa on see, et minu kontserdikaaslane jäi haigeks ning seega antud hetkel minu kontserdile minek on vägagi suure küsimärgi all. Kuna kontsert on juba sel pühapäeval, siis polnud mul aega raisata ja võtsin oma listi välja...no see list siis, kus peaks olema meeletu pikk nimekiri inimestest, kes võiksid tulla minuga kontserdile. Nii, esimeseks ohvriks valisin Maci ja nii ma helistasin siis Talle, aga Tema ütles a la nii:"Sorri, ma plaanin nädalavahetusel haige olla ja end ravida." No väga hea plaan ja soovin südamest õnne! Aga see oligi kogu mu nimekiri ja kui nüüd ehmatasite ära, et misasja, kas Kail ongi nii vähe sõpru? Või no mis sõber see Mac ikka on, aga lihtsalt kui ma plaanin kuskile välja minna, siis mul peab olema kaaslaseks inimene (mnjah, mitte, et Mac jälle sinna alla kategoriseeruks, ma mõtlen siis inimeste alla ja pange tähele ma ei solva, vaid räägin tõsi meeli, sest no Mac ei saa olla inimene, sest Ta on nõnda lahke, nõnda kannatlik, nõnda salliv, nõnda siiras, nõnda kondine, nõnda sarkasmiline, nõnda tubli ja nõnda kõike veel palju head...lausa nõnda hea, et ma algselt arvasin, et Mac on mõni psühho, kes oma headusega plaanib mu usalduse võita ja siis mu lihtsalt maha nottida, aga see vist osutus valeks...ühesõnaga üks inimene ei saa lihtsalt olla selline). Ahjaa, kuhu ma jäingi?! Aaa, et kui lähen kuskile kontserdile näiteks, siis peab mul olema kaaslaseks inimene, kes saab hästi läbi pimedatega ja tulevad toime nende aegajalt esinevate hüsteeriahoogudega, nende lõputute soovidega, emotsiooniplahvatustega, peavad rohkem kui lihtsalt sallima juhtkoera (soovitavalt fännama ja armastama), suudavad vastata järgmistele küsimustele rahulikult ja ärritumata (ka siis, kui peab end mitu korda kordama): mismoodi see tee jookseb siit? kas siin ristmikul on saar? mis värvi see on? mitu astet tuleb? kas prill-laud on puhas? kas Sa vaataksid palun, kas mu riided on väga karvased? kas Sa palun natuke puhastaksid mu pükse? kirjelda kontsertlava! kirjelda ruumi! mis mu piletil kirjas on? kas Sa palun viiksid mu üleriided garderoobi? mis siin jookidest ja suupistetest on? kui palju maksab? kui suur see pähklipakend on? oot-oot kui palju see maksiski? kui pikk järjekord on? kas jõuame kontserdi vaheajaks oma snäkid ära osta? Ja neid küsimusi tekib õhtu jooksul veel ja veel... Nendeks kaheks inimeseks, kes suudavad vastu pidada ja selle üle elada, olid siis Mac ja Eret ( üks see, kes plaanib nädalavahetusel haige olla ja teine, kes reaalselt ongi haige. Ma EI OLE pahane! AUSÕNA! :)
Tegelikult pean Joosepile ka au andma, sest Tema tuleb ka pimedatega hästi toime, vähemalt ühega. Ma suudan küll päris edumeelselt Teda aegajalt meeleheitele viia, aga Ta pole veel ära jooksnud ja Ta tuleb toime, lausa nii hästi, et oleme juba kuus aastat koos olnud. Tubli Joosu! ;)
Panin siis oma FB-seinale ka teate üles ja lootsin, et tuleb üks vägev tormijooks, et kui mitte kontserdisoovile, siis minu vastupandamatule heale seltskondlikusele ning mul saab olema keeruline valik, et kellega siis lõppudelõpuks minna. Kusjuures ma poleks isegi piletiraha (10€) küsinud ja hetke seisuga on mul seis päris raske: mul on valikuid lausa null!
Üks tuttav uuris alguses, et kui palju pilet maksab? Ma vastasin ausalt (mitte et oleksin plaaninud valetada...icc), et kahepeale kokku 20€, siis uuris, et mismoodi see maksmine oleks, et kas kumbki siis 10, pluss 10? Ma siis selgitasin, et tegelikult saab nägemispuudega isiku saatja tasuta, aga tavaliselt oleme sõbrannaga summa pooleks jaganud, aga hetkel ma isegi ei tahaks piletiraha, vaid kaaslast kellega minna, sest mu juhtkoer ei oska sektoreid otsida ja numbreid ka veel ei tunne...
No selliste küsimuste peale olid mul juba lootused üles kruvitud ja muudkui refreshisin lehte, et näha kas on uusi teateid selle kohta, et Ta tulebki, aga mitte midagi, nüüd ka refreshisin, ikka mitte midagi ja nüüd ka ei ole...
No vähemalt sain olla kasulik ja küsimustele vastata...
Aga et Teil oleks kurb olla ja saaksite aru, kui ilusast muusikaelamusest ilma jääte, siis siin on mõned minu lemmik lood Apocalyptica esitusest. Head kuulamist!
1. Apocalyptica-Pathhttp://www.youtube.com/watch?v=4aBPF6qVjac2. Apocalyptica- Nothing Else Matters (Original song by Metallica)http://www.youtube.com/watch?v=rbTozgoj9OQ3. Apocalyptica- Farawayhttp://www.youtube.com/watch?v=CO28CudHUtE
PS. Ma endiselt unistan tšelloõpingutest niiii niiii niiiiiiii väga! Kohe niiiiiiiii niiiiiiiiii niiiiiiiiiiiii väga!
PS2. Antud postituses kirjeldus pimedatest ei laiene kõigile nägemispuudega isikutele, vaid pigem mulle endale, sest ma lihtsalt võin olla vahel eufooriline, kui olen eriti rõõmus ja õnnelik.
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
Facebook Like Box
Otsi blogist
Vanad postitused
-
▼
2014
(139)
-
▼
märts
(15)
- Koonulood
- Janeti vallatused
- Küsimusi tööintervjuult
- Rõõmu kui palju
- Lõpuspurt ja Janeti uus vana sõber
- Väärt nõuanded esimeseks kohtinguks
- Kevadest, sõprusest ja huumorist
- Natuke kõigest
- Külmetus, Python ja käpad
- Joosepi moodi
- Kisub viltu
- Mul on väga halb olla ja mul on õigus natuke joriseda
- Muuseumipäev
- Teoreetiliselt ja reaalselt
- Plirts-plärts käes on märts
-
▼
märts
(15)
0 kommentaari:
Postita kommentaar