Ma väga tihti ei satu tegema heategevust ja mitte sellepärast, et ma ei tahaks, aga lihtsalt alati pole võimalik. Olles haige, avastasin, et siis saab väga edukalt teisi rõõmustada. Antud juhul rõõmustasin ma kahte tuttavat, kahe Apocalyptica piletiga. Raha ma nende eest ei võtnud ja ei tahtnud ka, sest oluliseim oli saada piletitest lahti. Kõigi pettumuseks pean siia kirjutama jah, et ma ei ole jah selline inimene, et "oi ise ei saa, siis teistele ka ei anna". Eriti hea feelingu andis selle tuttava reaktsioon, kui küsisin nii muuseas:"Kuule Sa Apocalyptica pileteid ei taha? Mul oleks kaks tükki ära anda.". Ta oli nii õnnelik ja ma pole vist kedagi nii rõõmsana näinud, või õigemini tegelt Ta meenutas natuke mind ennast oma rõõmustamisega. Saatis mulle SMSi sisuga:"Juuuuhhuuuuu, tääääänuuuuuud :D :D"
Ah noh võta heaks, muig...hea tunne on, aga natuke on endast ka kahju, et ma ei saanud minna. Ma isegi leidsin endale lõpuks kauaotsitud kaaslase ka ja lausa tekkis valik, aga noh haiguse vastu ei saa. Tänane hommik oli ikka maru hull...köhisin sellise häälega nagu mul oleks hääl ära ja kurgus miskit ees, või no mul oligi hääl ära. Hetkel on hääl tagasi tulnud ja saan isegi rääkida, aga eriti kurnata ei tahaks oma häälepaelu.
Kui veel Apocalypticast rääkida, siis CH käis ka seal(Õnneseen selline) ja olevat olnud vägev kontsert, aga otseselt ei taha ma sellest rääkida, et ojee CH käis kontserdil ja arvake ära, kes ei käinud, sest see on juba ära leierdatud jutt, aga paneks Teile siia ühe lühikese lõigu minu ja CH vestlusest, sest minu meelest oli see nii naljakas, et seda ainult endale hoida oleks patt ja kriminaalkorras karistatav. No tegelt nii hull ka poleks, või oleks õigem öelda, et nii hea see nali ka nüüd polnud. Lugege ise:
Mina:"Kellega muidu lähed ja miks Sa veel kodus oled? Kas Sa ei tea, et 10 minutit tagasi avati Saku Suurhalli uksed?!"
CH:"Ma saan pool kuus Osiga kokku."
CH:"Saku Suurhalli ees."
Mina:"Ohoo, kes on Os?"
CH:"Os on kutt, kes on näinud mu kubeme piirkonda, aga mitte seksi eesmärgil."
CH:"Mõtle parem sellele, et kuidas ma ei oska kindlasti Temaga millestki rääkida ja kõik läheb pekki."
Mina:"Mis Ta on Su günekoloog või?"
Igatahes kuna CH muretses, et Ta kindlasti ei oska oma kaaslasega millestki rääkida, siis andsin Talle hüva nõu ja see nõuanne oli järgmine:"No näed, üks jututeema olemas. Istute ja ei oska millestki rääkida ja siis alustad juttu: "Tead üks tuttav küsis, et kes see Os on ja ma ütlesin, et Os on kutt, kes on näinud mu kubeme piirkonda, aga mitte seksuaalses mõttes ja siis Ta arvas, et Sa oled mu günekoloog". Väga hea jututeema."
Ahjaa, täna sain veel kinnitust sellele, et aprillis algab mul üks suur seiklus, mis on täis katsumusi. Mind hetkel valdavad erinevad emotsioonid: hirm, teadmatus, põnevus, huvi, rõõm, kerge ärevus, paanika. Paraku ma ei saa avaldada, et millise supi sisse ma end mässisin, aga kinnitan Teile, et see aasta saate teada...vist. Vähe sellest, et ennast sinna mässisin, ma vean Janeti ka kaasa, siis on kelle õla najal nutta, kui läheb raskeks.
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
Facebook Like Box
Otsi blogist
Vanad postitused
-
▼
2014
(139)
-
▼
märts
(15)
- Koonulood
- Janeti vallatused
- Küsimusi tööintervjuult
- Rõõmu kui palju
- Lõpuspurt ja Janeti uus vana sõber
- Väärt nõuanded esimeseks kohtinguks
- Kevadest, sõprusest ja huumorist
- Natuke kõigest
- Külmetus, Python ja käpad
- Joosepi moodi
- Kisub viltu
- Mul on väga halb olla ja mul on õigus natuke joriseda
- Muuseumipäev
- Teoreetiliselt ja reaalselt
- Plirts-plärts käes on märts
-
▼
märts
(15)
0 kommentaari:
Postita kommentaar