Teoreetiliselt ja reaalselt

Esmaspäeval võtsin end kokku ja käisime koos Ingridiga linnas ära, sest mul oli asju ajada. Kuna ma ei ela eriti kaugel kesklinnast ja õues on mõnusalt kevadine, siis võtsime nõuks minna jalgsi. Linnas läks nagu ikka...tavaliselt, ilma suuremate viperusteta...kui väljaarvata üks kabistamine bussis. Nimelt kesklinnast sõitsime tagasi bussiga ja kui ma Kaubamaja juurest peale kobisin, siis üritasin leida toru, kust kinni haarata, aga kuna buss oli suhteliselt täis, siis mul ei olnud võimalik bussi keskele ronida, kus tavaliselt on juhtkoeraga kõige ohutum seista.
Aega polnud raisata, sest enne, kui buss koha pealt stardib, oleks äärmiselt kasulik ikka see toru üles leida ja nii ma siis vasaku käega hoidsin Janeti rakmetest kinni ning parema käega kobasin ja kobasin ja kobasin ja aru ei saanud, et mida ma õigupoolest siis katsusin...kui äkki Ingrid märkas ja tahtis mind nagu hoiatada, aga kuna ta oli vist ilmselgelt ka natuke sõnatu, siis kostus tema poolt ainult mingisugust vaikset tähtede kombinatsiooni:"Eeeäääee...", aga sellest piisas...sain aru, et ma katsun midagi, mida ma ei peaks katsuma...
Kui olin esimesest ehmatusest ja kohmetusest üle saanud, siis vabandasin, mille peale vastas noor meesterahva hääl:"Ei ole midagi!"
Sai siis natuke kihistatud naeru, sest no mida Sa ikka piinlikus olukorras teed...? Naerad ikka enda äparduse üle. Minu arvates, on see pingeliste olukordade kõige tõhusam leevendaja!
Kui bussist maha läksime, ütles Ingrid naerdes:"Sul on hea maitse, keda valid kabistamiseks."
Mina uudishimulikult:"Mida Sa silmas pead ja kust ma teda õigupoolest katsusin?"
Ingrid lõbusal häälel:"No õnneks kabistasid ainult rinnakut, aga ega palju puudu ei jäänud, kui oleksid väga valest kohast puutunud! Too noormees oli ilus, turske ja tõmmu."
Mina punastades ja naerdes:"Appikee, ma ikka oskan...mida see noormees tegi, kui ma teda katsusin?"
Ingrid:"Ta naeratas Sulle."


Aga nagu Te teate, siis üheks minu elu osaks on juhtkoer, koer, nunnu karvapall, sõber, siis ei pääse Te postitusest, mille alateema on: koonu lood 
Kuna Janetil on allergia jälle ägestunud, siis käisin möödunud nädala neljapäeval, Maaülikooli Väikelooma Kliinikus, kus peale arstiga vestlemist otsustati, et peame kliinikusse viima pissiproovi (Janeti oma siis ikka, jah). Siinjuures on oluline see, et piss oleks hommikune ja jõuaks kliinikusse vähemalt ühe kuni kahe tunni jooksul.
Tulime siis kliinikust tagasi teadmisega, et peame hakkama välja mõtlema plaani, et kuidas Janeti piss saada topsikusse. Selleks olin ma varustatud kliiniku poolt kahe pissiproovi topsikuga, mis olid turvaliselt minu käekotis oma aega ootamas. Üks tops katsetamiseks ja teine siis päris proovi saamiseks.
Eile õhtupoolikul helistati mulle siis kliinikust ja leppisime kokku, et viin täna hommikul selle pissiproovi neile retseptsiooni. Aga nüüd tekkis küsimus, et kuidas see piss sinna purki siis ikkagi saada?
a. ma räägin Janetile, et ole pai tüdruk ja pissi siia purki
b. panen suvalt purgi talle alla
c. pistan talle mingisuguse vana kulbi jalge vahele ja pärast seda viskan kulbi minema (selline siis kliiniku soovitus)
No arutasime Joosepiga asja ja panime lahinguplaani paika. Teoreetiline plaan siis järgmine: lähme hommikul koos õue, Janet on tavalise rihma otsas, minul on ühe käe ümber väike kilekott ja selle käega hoian topsikut ning kui Janet kükitab, siis Joosep paneb minu käe Janeti puusale ja ma panen talle topsikese alla ja voilaa, piss ongi purgis...
Mina olin positiivne, aga Joosep skeptiline, aga no Joosep ongi skeptik ja see mind väga ei morjendanud.
Reaalne teostus nägi välja järgmine: läksime hommikul õue, kõik tegime nii nagu lahinguplaan välja nägi. Esmalt viisime Janeti murule ja siis seisime seal rõõmsalt mitukümment sekundit, Janet seisis ja vaatas meile küsiva näoga otsa:"Mis toimub? Mida Te passite...", aga lõpuks sai Janet aru, et on vaja pissida ja algas aktsioon. Janet pissib, mina üritan topsikut alla suruda, aga see on keeruline, kuna pole piisavalt ruumi...lõpuks saan topsiku alla, aga ma ei saa aru, et kas tops on õiges kohas ning liigutan siis topsi, et natukenegi midagi topsikusse läheks.
Aktsioon lõppeb, Janet tõuseb püsti ja lahkub sündmuskohalt. Minul käsi kaetud haisva uriiniga ning tops on täiesti tühi ja kuiv. Järgmine nädal uued katsed. Aitäh Janet, et mu täis lasid!

CONVERSATION

2 kommentaari:

  1. Muig. Kas Sa sellepärast nii tihti ja palju naeradki, et pingelisi olukordi tuleb ette hirmusväga palju?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ehh, no kes seda teab... Võib-olla olen ma varases lapsepõlves peaga vastu maad kukkunud ja võib-olla olen lihtsalt rõõmsameelne tüüp ;)

      Kustuta

Back
to top