Kuidas ma endale ninaehte sain

Üheksa aastat tagasi, kui ühel ilusal suvisel päeval chillisime Maaruga mööda Pärnu linna ringi ja pidasime aru, et mida toredat võiks ette võtta, siis tuli meil mõlemal mõte minna ilusalongi (ei, mitte näohooldust saama või kulme kitkuma), vaid augustada oma nina ära. Kuna mina olin juba ammu unistanud, et saaksin oma nina ära augustada ning imelikul kombel oli see olnud ka Maaru pikaaegne unistus, siis läksimegi, hinges elevus, ilusalongi otsima. Mäletan, et auk tehti selle sama augupüstoliga, millega ka kõrvaauke tehakse. Augu tegemine on iseenesest kiire ja suhteliselt valutu, hästi korraks küll tõmbas silmad kergelt veele, aga see oli valurefleks ja möödus kiiresti. Esimene kivike, mis minu vasakut ninapoolt ehtis oli kuldse äärisega valge sädelev kivike, mis sobis mulle imeliselt.
Kui tegu oli tehtud, siis helistasin emale ja otsustasin, et ma ei ütle midagi oma uue ehte kohta, vaid esmalt uurin lihtsalt, et mis arvaks, kui teeksin ninaaugu. Loomulikult ei arvanud ema sellest  midagi positiivset, vaid hakkas paluma, et ma ei teeks sellist asja, mille peale ma laususin, et no okei, eks ma vaata seda asja ja mõtlen veel. Kui ema lõpuks nägi mind ja minu nina uut kaunistust, siis pidi tunnistama, et see tõesti sobib mulle hästi ja on kuidagi väga minulik. Alates sellest hetkest kaunistabki minu nina alati üks sädelev kivike, mida kutsutakse ninatäpiks. See ei ole ninaneet ega ninarõngas.
Mul on hästi palju erinevaid ninatäppe olnud. Lillekesi, delfiine, sulgi, kuusid, tähti ja muud selliseid vigureid. Loomulikult on need imepisikesed, sest nina külge ei saakski panna mingisugust tonnist metalli, mis venitaks nina nabani. Hetkel on mul näiteks hästi pisike kullast südameke, millel on sinine kivike, millest ma tahaksingi rääkida. Need kullast ninatäpid on oma väiksuse kohta üpris kallid, eriti veel, kui need ninatäpid kipuvad kergesti ka ära kaduma. Ühe kullast ninatäpi hind võib alata 12 eurist ja küündida 20 eurtsini.
Igatahes üks hommik ärkasin mina üles ja avastasin, et oi, minu kullast ninatäpp ei ole seal kus see peaks olema ehk ninas. Ma olin päris õnnetu, sest no ausalt, mul ei ole sellist vaba raha, et koguaeg endale uus kuld endale ninna osta. Kaotamise päev oli sellepärast ka veel erinõme, kuna pidin tolmuimejaga võtma. Olen ju täpselt samamoodi ilma jäänud oma kahest käeketist, samamoodi kullast ja veel Joosepi kingitud. Noh, igatahes võtsin siiski toad tolmuimejaga üle ja kui jõudsin tolmuimejaga enda voodi poole, siis kuulsin seda klõbinat, kui imed tolmukaga midagi sinna sisse, mis ei oleks pidanud sinna minema. Fine, leppisin, et nüüd on vähemalt mu kuld kindlas kohas ja eks mõni õnnelik prükkar, kes suudab kõik minu kulla leida, mille olen imenud tolmuimejasse, saab mõneks ajaks õnnelikuks.
Järgmise päeva hommikul ärkan ja (ei, ninatäpp ei olnud tagasi ninas), vaid kui asetasin jalad üle voodi serva vaibale, tundsin, et midagi on talla all ja voilaa- see oli minu südamekujuline kullast ninatäpp. Kohe näha, et ma koristan ikka eriti hoolsalt meie elamist :D

CONVERSATION

6 kommentaari:

  1. Üks kord suutsin liigses koristamishulluses oma eelmise läpaka klaviatuuri osad tähed tolmuimejasse imeda. Mis siis teha? Võtsin tolmukoti tolmuimejast välja ja läksin puudu olevaid tähti otsima :D

    VastaKustuta
  2. soovitatakse panna tolmuimeja otsiku järele toru sisse jupp sukka ja see pidi niisugused väikesed asjad alles hoidma

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hmm, olen ka kuulnud seda suka värki, aga kuna meil kaks koera, siis tekitab see minus küsimust, et kuidas need karvad siis tolmukotti jõuavad? :)

      Kustuta
  3. Tolmuimejakotist saad ju kätte. Ei tasu ära visata. Saan aru kui mingi suvalise jubina sisse imed aga kuld ikkagi nii väärtuslik, et võiksid ju lahti võtta tolmukoti ja üles otsida. Käeketi leidmine ei tohiks küll raske olla, see ju üsna suur.

    VastaKustuta
  4. Käeketid kaotasin küll kodus olles ära ja enne koristamist roomasin ruutsentimeetri haaval põrandad käsikaudu läbi, aga käekette ei leidnud ning kui tolmukagavõtma hakkasin, siis ei olnud kuulda ka seda kõrinat, mis annaks märku, et imesin miskit sinna sisse. Sellepärast ei hakanud ka igakord tolmukotte laiali lammutama.

    VastaKustuta
  5. Mina olen küll ja veel tolmukottides sobranud ja on ka juhtunud, et läpaka klahvid klõbinal sisse imeti - oli ju vaja kuidagi puhastada seda kassikarvahunnikut, milleks mu läpp muutunud oli. :D Aga jah, see suka meetod on hea küll. Sellega on niisugune lugu, et sukk tasub panna toru ette ainult otsimise ajaks. Kui ta vajaliku asja sinna külge imeb, võtab suka ära ja puhastad normaalselt edasi. Hehe, muidugi võiks olla tolmuimeja toru küljes mingi andur, mis annab sulle teada, kui sisse imeti midagi tavatud. 21. sajand ju! Imed, imed ja siis korraga tolmuimeja teatab mahedal häälel: "Torusse imeti 585 prooviga kuldese", "Torusse imeti väike tarantel", "Torusse imeti pool kilo kokaiini." Ja nii edasi. :D

    VastaKustuta

Back
to top