Meie oleme nüüd kaheksa aastased

Hah, nagu te kõik juba vist teate, siis meil oli eile Joosepiga väikene aastapäev, mil meil täitus täpselt kaheksa aastat sellest toredast ja õnnelikust päevast, mil Joosep lõpuks alistus minu lämmatavale armastusesurvele ja andis mulle selle jah-sõna, et ma vaid jätaks ta hingekese rahule (või siis tegelikult oli asi siiski natuke teistmoodi, aga see on igatahes täiesti tõsi, et mina olin ootajarollis ja muudkui seletasin how much in loooove ma olen). Meie sellesse kaheksasse aastasse on mahtunud tohutult palju emotsioone ja ütleme nii, et mitte kõik pole alati positiivsed olnud. Kui kakleme, siis ikka tuliselt. Ma isegi ei tea täpselt, kas asi on minu vene temperamendis või Joosepi "süütenööri" püüdumises või siis need kaks asja kokku, kuid siin me oleme ja hoolimata raskustest oleme ikka koos ja loodetavasti veel sama kaua (kui Sa vaid ei sõidaks mu närvidel nii palju...NALI! :D). 2009 aasta detsembris kihlusime ja võib-olla jõuame kunagi ka abieluranda (Joosep andis vähemalt lootust järgmise aastanumbri sees see ära teha, kuigi lubage mul kahelda...). Aga jah, tülid, leppimised, kihlus, kihluse katkestamine ja uuesti kihlumine, sõrmuse tagastamine ja uuesti selle saamine, kokku ja lahku minemisi (kõik eranditult minu poolt algatatud ja nii mõnigi kord liiga kergekäeliselt), ühiselt läbi tehtud rasked ja rõõmsad eluhetked, üksteise kaisus õudusfilmiõhtuid nautinud, soetanud päris oma pesakese, kaotanud lõplikult oma silmanägemise ja see mees ei kõndinud mu kõrvalt minema, tunde kuulanud nende aastate jooksul igavaid majandusjutte (sorry Joosep!) ning Joosep on pidanud taluma minu nääksumisi ja vingumisi ja pidanud vastama minu mustmiljon küsimusele (luban, et neid tuleb veel), aga sellised me olemegi ja ma armastan Sind Joosep! :)
Kuna ma olen vahepeal õppinud, et ei maksa ülemäära palju plaane teha, siis võtsingi asja rahulikult ja ei planeerinud miskit suurt- oluline on ju see, et oleme lihtsalt koos. Otsustasin siis meie tähtpäevakese puhuks Joosepile mini küpsisetordikese ja banaanijäätise meisterdada. Kuigi öeldakse, et küpsisetort on maailma lihtsaim kook, mida teha, siis minu jaoks oli see esmakordne tegemine ja nagu paljude asjadega ikka, siis uusi asju olengi saanud esimest korda proovida just alles pimedana. Ma küll ei tea, kui esteetiline see koogike välja kukkus, aga maitses täitsa hästi. Kasutasin siis šokolaadiküpsiseid ja kõik küpsised kastsin korraks ka piimakohvi sisse (see on see tassike pildil), vahele mäkerdasin vanilje kohupiima, mingisugust vanaema varasalvest pärinevat sõstramoosi ja kaunistuseks kasutasin siis banaani ja apelsini. Ma üritasin vaheetappidest pilte klõpsida ja sorry, kui pildid on väga segamini. Peate ju tegelikult tunnistama, et pimeda inimese blogi kohta on mul isegi tohutult pilte :D
Banaanijäätis...no tegelikult võiksid tähenärijad praegu öelda, et tegu on ju täiesti lihtlabase ja tavalise külmutatud banaaniplögaga ja tegelikult ega nad ei eksigi. Ma võtsin kaheksa banaani, blenderdasin need ära (või kasutasin saumiksrit...ma ei tea, mis vahe neil üldse on ja seega ma ei tea, mida ma kasutasin, kas blendrit või saumiksrit...ehh, mis tegelikult polegi antud hetkel üldse oluline), valasin säilituskarpi ja viskasin sügavkülma. Huvitaval kombel ilusast kollasest banaanimögast tuli külmikust välja hoopis pruunikat tooni banaanijäts, mis maitses nagu külmutatud titepüree. Mitte et ma oleksin kunagi söönud külmutatud titepüreed, aga kui ma peaksin ühte sellist kunagi sööma, siis ma eeldan, et see oleks just sellise maitsega. Ma ise oleksin tahtnud tegelikult juurde lisada kaneeli, aga Joosep ütles, et ma olen teda oma kaneeliga ära tüüdanud, sest kasutan seda kõik võimalikes ja võimatutes toitudes. Kuid järgmine kord proovin banaanimöga vahele ka vahukoort lisada ja mandleid või miskit muud põnevat ning valan silikoonist muhvinivormidesse. Vorme ma soovitan ka teil kasutada, sest see banaanijäätis külmus nii kõvaks, et minu ideaalpilt purunes, kui ma sain aru, et lusikaga ma sealt jäätisepalle küll välja ei kaabi ja läksin noaga asja kallale. Nüsisin ja nüsisin, kuid tulutult ning lõpuks pidin laskma vähemalt pool tundi toatemperatuuril soojeneda, et sealt mingisuguseidki kamakaid välja saaks saagida.
Nii, mis siis veel. Ahjaa, kui ma hommikul trenni läksin, siis nagu te teate, siis Joosep va suslik logis salaja minu blogisse sisse ja kirjutaski selle postituse. Mina sain sellest nii teada, et peale trenni helistas mulle ja ütles salakavalalt, et poole kaheteistkümnesel blogipostitusel on juba päääris palju vaatamisi. Ma alguses olin nagu mida värki, ma ei ole ju vahepeal bloginud, kuid kui telefonist oma meile tsekkasin, siis oli Google mulle saatnud teate, et keegi logis teie kontole sisse ja mul oli koheselt pilt selge- see mees on susserdanud mu blogis miskit. No palju õnne, nüüd te kõik tänu Joosepile teate, mismoodi mina telefonimüüjatega võitlen :D
Spordihoonest välja astudes oli Joosep mul vastas oma uhke punase...jalgrattaga. Ei, pulga peale ta mind ei võtnud. Nagu naisele ikka kombeks, siis sörkisin ratta kõrval koju :D Ei, tegelikult jalutasime koos Riina, Nora ja Janetiga ning Joosep paarutas (suure hooga kirjutasin esimest korda "paaritas") rattaga ümber meie. Kui koju jõudsime, siis ootasid mind köögis kõige ilusamad lilled üldse ja suisa kahed lilled. Ma olin üllatunud, et mul olid vaasis nii punased roosid kui ka valged tulbid. Küsisin suurest hämmeldusest, et kas kõik lilled on temalt või? (mis tagantjärgi kõlab suts isegi totralt, sest miks peaks keegi teine mulle või meile aastapäevaks lilli kinkima...). Igatahes Joosep ütles, et kuna mõlemad lilled olid nii ilusad, siis tahtiski mulle mõlemaid lilli tuua ja nii ma saingi rohkelt neid. No olgem ausad, eks ma olen need ära teeninud ka, ma olen ikkagist väärt naine ka :D
Kui ma meie aastapäeva puhul mõtlesin tegelikult praadi ka teha, siis see lõpuks jäi teostamata, kuna Joosep oli endal pool päeva vabaks sebinud ja nii me otsustasime hoopis kodus passimise asemel linna minna. Käisime Steffanis pitsat söömas, õigemini Joosep sõi pitsat ja mina korraliku trenniinimesena võtsin oma lemmik krevetisalati, millest ma unustasin kahjuks pilti teha. Ma olen juba pikemat aega tahtnud seda jäädvustada, et teid ka isutada selle krevetikuhjaga, mida kokk sinna salatisse alati heldekäeliselt lisab.
Noh, selline see päev enam jaolt oligi. See ka veel, et hommikust saati kuni ülejäänud päeva  oli mul pidev hüpo. Ärgates veresuhkur 2,4, peale trenni 2,4, bussile minnes ka miskit kahega ja linnas enneSteffi minemist langes uuesti ja koju tagasi sõites oli uuesti kahega. Seoses sellega kaanisin ma meeletult palju mahla ja mul lõpuks ajas see lausa nutu peale, sest tundsin, et ma plahvatan varsti, kui ma pean kasvõi ühe lonksugi veel jooma. See pilt, kus ma istun poes vms, sellel pildil on mul ka üllatus-üllatus veresuhkur taaskord madal :D Ja täna olen ma rõõmsalt pool päeva paistetanud, sest mu neerud said selle vedeliku tarbimisega paraja trauma.







CONVERSATION

4 kommentaari:

  1. Banaanijäätist tehakse jah, vastupidi: enne külmutad ja siis mikserdad. Aga üleöö banaane sügavkülmas hoida ei soovita, sest siis külmuvad nad liiga läbi. Koori banaanid, lõika juppideks ja pane kaanega sügavkülmakarpi. Hoia kuskil 3-4 tundi sügavkülmas. Enne mikserdamist lase mõned minutid toatemperatuuril lahtise kaanega seista. Võid lisada banaanidele ka muid külmutatud vidinaid. Mina panin peoga mustsõstraid, päris huvitav tuli.

    VastaKustuta
  2. http://www.diabeetik.ee/?p=285 http://lchfeesti.blogspot.com.ee Kai, tutvu paari lehega, kus kenasti kirjas, miks diabeetikud võiks oma menüüst enamiku süsivesikuid välja visata. Minu puhul on see parim otsus ever!

    VastaKustuta
  3. Aitäh lugemissoovituse eest! :) Korra piilusin ja kindlasti loen hiljem veel, aga seda võin küll kohe kinnitada, et juba üle kahe kuu pole ma nisujahutooteid ja suhkrut tarvitanud. Minu peamine toit on aed- ja köögiviljasegud, puuviljad, kohupiim, muna, näkileib ja lihtsalt leib, kana, kala, taine liha, seemned ja pähklid ning magusainena kasutan mett. Samuti olen menüüst välja visanud poolfabrikaadid. Kuid nagu ütlesin, siis kindlasti loen antud teemast veel ehk leian mõne hea retsepti või toiduaine, mida pole osanud menüüs ära kasutada.

    VastaKustuta
  4. Pildid on küll väga ilusad. Ja seda kooki ning jäätist maitseks küll.:)
    M.

    VastaKustuta

Back
to top