Kuidas ja miks meil elekter ära käis?

Eelmisel kolmapäeval kui aeg oli juba seal maal, et tuli oma väsinud kondid voodisse vedada, käis järsku üle korteri mingi hele laksatus. Joosep kargas koheselt keset tuba püsti, klõpsutas kõik lülitid läbi ning nentis, et vool on läinud.
Otsisime Eesti Energia infonumbri üles, kurtsime muret ja saime natuke abi. Või no mis natuke... Saime särtsu suht kiiresti tagasi, ja elu tundus jälle nagu lill olevat.

Järgmise päeva hommikul mõtlesin olla maru asjalik ja hakkasin kõiki tube kraamima. Kõiki neid kahte. Pesin nõusid, kraapisin vaibad koerte karvadest puhtaks, võtsin tolmu, vannitasin orhideesid jne. Noh, siukene tavaline värk. Lõpetuseks mõtlesin ise ka duši alt läbi hüpata ja end pisut kasida.
Kui olin end sisse seebitanud, silmad-suu vahtu täis, siis avastasin segistit soojema poole lükates, et vesi on ihule tiba jaheda võitu. Aga samas ei midagi katastroofilist. Kuna olen tavapärasest suurem sooja duši nautleja, siis arvasin, et olen natuke liiga kauaks lödistama jäänud. Nii loputasin end puhtaks ja ronisin välja. Aga kuna ma olin nii tubli, siis olin nõuks võtnud ennast ikka korralikult poputada, no ikka korralikult. Ja nii otsustasin ka juustele maski teha. Nii saigi pähe määritud korralik kiht juuksemaski.

Umbes 15 minutit hiljem suundusin tagasi vannituppa, et mask juustelt maha pesta, kuid oma ebameeldivaks üllatuseks avastasin, et torust ei tule tilkagi sooja vett. Ee, okei siis.

Marssisin vihasena arvuti taha ning jagasin seda „suurepärast“ uudist ka Joosepile, et jälle meil korteris midagi laguneb. Ja viimasel ajal juhtub seda kuidagi liiga tihti.
Kui Joosep hakkas reede õhtul boilerit uurima, siis selgus, et küttekeha, mida meie esiti arvasime katki olevat, ei olegi katki, vaid hoopistükkis immitseb kuskilt vett läbi.  Ja kuna korteril on olnud väga „nutikas“ töömees, kes on paigaldanud pistikupesa täpselt boileri alla, siis nii see vesi tilkuski sinna kuhu ta poleks tohtinud tilkuda, tekitades vooluvõrgus ülepinget.

Teavitasime koheselt ka korteriomanikku ja uurisime, et millal oleks võimalik sooja vett taas saada…Omanik lubas mõelda selle peale, haha. Ja mõtles. Kuni tänase päevani mõtles. Siis saatis sõnumiga santehniku numbri, et las see tuleb ja parandab.Hmm, milline imeline mõte.. sest me ise poleks ju selle peale tulnud, et tehnik kutsuda.