Mis on acrojooga ja kuidas ma sinna jõudsin

Kunagi ammu, no ikka väga ammu uuris Maria ettevaatlikult, et kas mina ei tahaks hakata käima acro joogas? No et mul on vastupidavust (kindel see) ja füüsis on hea (loomulikult) ning see oleks just täiesti sobiv trenn mulle. Ma olin ikka väga kahtleval seisukohal ja ütlesin, et ma ei ole vastupidav, et minu väline füüsiline vorm on täiega petlik, sest ma suudan isegi vaevu statka ringigi ära joosta ja et ega sale ei võrdu kohe vastupidav ja see oli ränk viga, et ma kohe resoluutselt ei keeldunud, sest sellest hetkest alates on Maria mind sihikindlalt iga esmas- ja kolmapäev kutsunud acrosse...varsti saab juba pool aastat.
Kuna mul on üldiselt tihe graafik, siis oli alati hea ja mugav öelda, et mul on see aeg kinni, järgmine aeg on kinni, ülejärgmine aeg on samuti kinni ja oi näe, ma just avastasin, et tegelikult järgmised pool aastat olen üpris kinni. Võib-olla ma vahest isegi otsisin selleks ajaks mingi tegevuse, sest Maria jutt acrost oli mulle, kui pimedale, natuke hirmutav. No kujutage ise ette, olete pime ja kui keegi hakkab rääkima, et tule sellisesse trenni, kus Sind hakatakse lennutama. Lennutama? Kuhu, kui tohib küsida?
Minu esimene mure selles lendamises oli, et kui mind lennutatakse ja ma maandun (loe: kukun näoli maha), siis kuidas ma tean, millal on õige hetk käed enda kaitseks ette sirutada? Siis kui olen juba teadvusetult maas või? Ühesõnaga mul oli mega palju küsimusi ja hirme ning no pabistamisest ma parem ei räägigi.
Lõpuks saabus siis see kaua oodatud päev, kui mul oli õhtupoolik vaba ja andsin siis Mariale sõna, et no hea küll, ma tulen esmaspäeval acrosse, kuid õnneks pääsesin, kuna mind külastas migreenihoog (thank God!), aga kuna mul oli väga kesine tunne Maria ees, et jälle jätsin acrosse tulemata, siis vabatahtlikus korras lubasin, et kolmapäeval olen kohal. Ei pea vist mainimagi, et Maria oli sillas ja väga elevil ning ütles, et ma pean raudselt kolmapäeval tulema, sest siis on Tartu acro joogal sünnipäev ja kõik võtavad midagi näksimist ka kaasa.
Uurisin ka Joosepilt, et kas plaanib acrosse kaasa tulla, kuna Tema juba ühe korra varem käis, sest Maria suutis Ta mingi nipiga nõusse saada. Joosep oli kahtleval seisukohal ja ma siis ruttu ütlesin:"Kolmapäeval saab acros süüa!"
"Nad on ju veganid!" ütles Joosep veidi pettunult.
"Ma võtan liha kaasa..." vastasin ääretu entusiasmiga, aga see ei mõjunud.
Igatahes viskasin siis kotti mustad retuusid ja mingisuguse valge T-särgi, millel on kiri Saint Tropec (ma isegi ei teadnud, et mu kummut sellist särki endas peidab) ja that's about it...muud varustus polegi acrosse vaja, kuna ollakse paljajalu. Kui kell jõudis sinna maale, et võiks alustada, siis kogunesid inimesed saalimattide peale ja istusime ringi. Igaüks pidi ütlema oma nime ja rääkima ühe loo acrost. Otsustasin rääkida Maria sihikindlusest, enda hirmudest ja ütlesin, et ärgu mind kuskile alla pange, et see nende enda ohutuse huvides, kuna ma ei ole nii tugev, et teist inimest üleval hoida ning lõpetuseks lisasin, et ma siiralt loodan, et lahkun siit elusana. Minu lugu oli vist kõige naljakam, sest minu loo peale naerdi mitu korda ja päris palju, aga võib-olla olin ma ise naljakas või oli minus midagi naljakat.
Kui jutud räägitud, siis hakati trikke tegema, või no olgem täpsemad, kõik hakkasid üksteist lennutama. Kõigepealt ukerdasime Mariaga ja Katriin spottis (loe: turvas) meid. No igaksjuhuks, et ma kuskilt alla ei kukuks ning siis kui väike soojendus oli tehtud, siis tuli Armin, kes peaks kuuldavasti olema üks paremaid acrotajaid ning tegi minuga mõned lendamise trikid. Ma ütlen kohe ära, et väga väga väga väga väga äge oli! Ma ei oleks iialgi uskunud, et ütlen seda, aga tõesti- väga äge ja plaanin uuesti minna.
Ma proovin kirjeldada paari lendamist, mida tegin koos Arminiga. Ahjaa, selle mainin ka enne ära, et lendamine ei tähenda siis otseselt seda, et keegi loobib Sind lae alla ja et edasi vaadaku Sa ise kuidas maandud, vaid see inimene, kes on Sinu all, et tolle inimesega on igal juhul mingine kehaline kontakt olemas enda tasakaalustamiseks.
Trikk 1:
Armin heitis selili põrandale, tõstis jalad üles ja mina seisin üpriski lähedal Tema jalgade taga, järgmisena Ta natuke kõverdas põlvedest jalgu ja ma lasin end kõhuli Tema jalataldadele (jalatallad olid minu puusakontide vastu), siis samal hetkel, kui lasin end jalgadele pikali, siis võtsime käest kinni, Armin sirutas jalad taeva poole sirgu, mina ajasin keha horisontaali, rind natuke üles poole ja siis lasime kätest lahti ning ma sirutasin käed külgedele nagu lind. Nii ma siis seal üleval olin, ainsaks tasakaalupunktiks Armini jalatallad.
Kui see tundus mulle täitsa lihtne ja vabastav, siis katsetasime kohe natuke keerukamat. Võtsime uuesti käest kinni, mina siis endiselt Armini jalataldadel, kuid siis ettevaatlikult võttis ühe jalatalla minu puusakondilt ära ja nii ma hõljusin ainult ühe jala peal ja siis teise jalaga samamoodi ning lõpetuseks proovisime, et horisontaalasendist läksin Armini jalataldade peale istukile.
Trikk 2:
Järgneva triki tegime Mariaga...algus on kõik sama nagu Arminiga, et läksin jalataldade peale, aga seekord mitte ei jäänud horisontaali, vaid lasin ülakeha täiesti alla Maria juurde ja jalad olid mul taeva poole ja suhteliselt laiali ja see on selleks, et ma ei libiseks teise inimese jalataldadelt maha. Kui ma sedasi peaalaspidi rippusin, siis panin jalalabad kokku ja pugesin Maria jalge vahelt läbi ja võtsin oma kokku asetatud jalalabadest kinni ja rippusin mingis imelikus asendis Maria jalgade vahel ja ainus, mis mind kinni hoidis, olidki siis Maria jalalabad minu puusakontidel. Loomulikult ei lõppenud trikk nii, et Maria lasi mu lahti, vaid ma pugesin tagasi tuldud teedpidi, võtsime käest kinni ja Maria lükkas mu üles ja sain jälle jalad põrandale panna. Voilaa, just like that! :D

Ühesõnaga ma ei tea, kui hästi ma nüüd kõike seda kirjeldasin, aga kui step by step kaasa mõtlesite, siis äkki mingi kujutlus asjast tekkis ja ma ausalt soovitan seda kõigile. See pole üldse raske, vaid väga lahe, vabastav ja huvitav. Tekitab tunnet, et tahaks järjest rohkem ja põnevamaid trikke õppida ja proovida, kuid kindlasti on mugavam ja kindlam tunne trikke proovida tugevama partneriga, sest näiteks lindu suutsin ma ainult Arminiga teha. ..proovisin ka Mariaga, aga kuna Maria tudises tuntavamalt, siis ei suutnudki kätest lõplikult lahti lasta.
Lõpetuseks lisan siia acro video huvilistele ja kui keegi tahab liituda, siis andke märku. Kuna minu trikkidest tehti ka pilte, siis loodan lähiajal pildid kätte saada, et Teiega ka neid jagada, aga seniks siis see video.

CONVERSATION

2 kommentaari:

  1. oota.. aga.... süüa siis ikka saite seal või? :D :D
    Ps. Loogikavea leidsin ka: "lasin alakeha täiesti alla Maria juurde ja jalad olid mul taeva poole".. alakeha all ja jalad üleval. On see alles jooga! :D

    VastaKustuta
  2. Jep, süüa sai ka, aga seda hiljem :D

    PS. No selle üla- ja alakehaga on mul samasugune lugu nagu Sul vasaku ja teise vasaku poolega :P Aga tänud tähelepanu juhtimise eest...ma parandasin selle nüüd kenasti ära ;)

    VastaKustuta

Back
to top