Minu ülejäänud elu esimene päev

Ma ei tea, mis minuga viimasel ajal lahti on...kuidagi liiga tihti tahab mind külastada, mulle mitte omane, melanhoolsus (võib-olla hakkan ma tõesti vanaks jääma, kuigi tegelikult vaimselt ei paista see kuskilt otsast välja ja ega välimuselt olen ka suhteliselt noor). Tavaliselt ma olen kurbuse ja nukruse vastu võidelnud naeruga ja mitte sellise peale sunnitud naeruga, vaid ma kipun ignoreerima seda, et vahel hing ihkabki olla kurb ja omas mullis. Tegelikult ei pea ju pelgama olla kurb ja veel vähem ei pea pelgama seda välja näidata. Võib-olla mõned inimesed nimetaksid seda silmakirjalikuseks, kui oled kurb, aga samal ajal n-ö teeskled rõõmu ja naeru, aga mina ei pea seda võltsiks, kuna iga inimene püüab erinevalt toime tulla ja toimetada oma emotsioone ja kui üks asi on teise jaoks õige, siis ei pruugi see teps mitte olla kolmanda jaoks.
Käisin kolmapäeval Sadamasilla kontserdil ja esiteks, kes pole veel jõudnud Sadamasilla kontserte külastada, siis ma tõesti soovitan soojalt, võiks öelda lausa palavalt. Ma ei hakka ümberrääkima, et millest solist Marek Sadam rääkis, sest see kõik oli kokku niii terviklik, et kui hakkaksin killukesi välja noppima, lõhuksin selle täiusliku mõttemosaiigi. Marekil oli juustes kaks luigesulge ja enne, kui laulmist alustas, siis palus inimestel silmad sulgeda ja kujutleda end ette sadamasillal, kus on üks vana varblane, kes peab end vareseks, aga tegelikult...aga tegelikult, kui Teid hakkas huvitama, mis tegelikult on, siis minge kuulama, vaatama ja kaasamõtlema.
Mis ma selle kõigega öelda siis tahtsin? Tahtsin öelda seda, et tekkis tunne, et pistaks ka oma tumedatesse juustesse luigesuled ja lendaks samamoodi läbi elu, aga mitte lihtsalt tuisates, vaid ilusaid, erilisi, õpetlike, rõõmsaid, kibedaid ja värvikaid eluhetki kaasahaarates, et need oma mällu ja südamesoppi talletada...kui vaid oskaks...kuidagi kadedaks teeb, kui mõtlen, et kuidas küll osad inimesed oskavad nii õigeid mõtteid mõelda ja öelda, ilma valehäbita.
Teiseks, otsustasin paar päeva tagasi, et alustuseks teen ma korraliku revideerimise oma riidekapis ja lihtsalt annan enamus oma riideid ära. Öeldakse ju, et ärge hoidke kinni asjadest ja ärge seiske ühe koha peal. Mõtlen, et kui annan alustuseks ära oma vanu (kuid korralike) riideid, siis saab uut energiat asemele tulla.  Nii et, kes on ammu midagi endale ihanud minu riidekapist ja seljast, siis anna teada, sest kavatsen enamus ära anda, vaid mõned lemmikumad jätan alles ja ülejäänu annetan lastekodule ja teistele abivajajatele.

CONVERSATION

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Back
to top