Milliseid foobiaid Teie põete?

Viimasel ajal on kuidagi päevakorda kerkinud jututeemad inimeste hirmudest, et kes mida pelgab ja kardab. Kui siin mõni postitus tagasi kirjutasin Linda klounifoobiast, siis oli muidugi tore naerda teise hirmu üle, kuid mõtlesin, et tegelikult oleks vist aus rääkida ka enda ühest kõige suuremast ja olgem ausad, kõige absurdsemast foobiast – kollase traktori foobiast. Kui Lindat vabandab välja Tema vanus (14), siis mina, täiskasvanud inimesena, ei oska ühtegi head vabandust ja põhjendust tuua oma foobia pehmendamiseks, et Te mulle näkku ei naeraks.
Ma ei oska öelda, et kust, miks ja millal mul see foobia alguse sai, kuid ühel ilusal päeval, kui pidin mööduma ehitustsoonist, mis viis mööda ka töötavast traktorist, tundsin enneolematut kõhedust. Kui jõudsin täpselt kollase möirgava traktori kõrvale, siis tajusin kuidas see metallkolakas lämmatab mind, sest ma kartsin, et kohe-kohe kukub traktor ümber või laguneb koost ning kukub mulle peale ja lömastab mu halastamatult nagu portselani. Nägemine läks ja traktorifoobia süvenes, sest nüüd ei oma traktorivärv tähtsust ja seepärast on mul rohkem traktoreid, mis vajavad paaniliselt kartmist. Lisaks nüüd ma kuulen ainult läheneva või seisva traktori müra ning seetõttu tunnen, et ma ei saa end vajadusel kaitsta või põgeneda, juhuks kui traktorist otsustab min traktoriga jälitama hakata :D

Pildil traktor, mis lömastab mu, nagu portselani.
Aga muidu positiivse nurga pealt lähenedes, siis nägemise kaotusega, sain ma siiski ühest hirmust lahti ka. See on seesama hirm, millest üks teine blogija, keda jälgin ,kirjutas. Nimelt kardab, et mingi tont vaatab samal ajal aknast sisse, kui Tema aknast välja kiikab.

Olgu nende pelgamiste, hirmude ja foobiatega nii nagu on, aga fakt on see, et tegelikult saab asi alguse meie peast ja kui liiga palju anda voli fantaasiale, siis hakkabki hirm vaikselt halvama inimese keha ja selget mõistust (räägib Teile traktorifoobik) :D
Samamoodi, kui võtame näiteks arahnofoobia, hirm ämblike ees, siis mitte ühegi väe ega võlusõnaga ei hakka ma ämblike armastama ega nendesse neutraalselt suhtuma. Vaata, kui nunnu karvane ämbu, ninnu-nännu... Isegi siis, kui võtame asja loogiliselt, mõistusega. Inimene on ämblikust suurem, tugevam ja ämblik pelgab ise tegelikult inimest ning ühe jala liigutusega saaksin ma ämbliku lömastada (yeah right, räägi seda kellegile teisele). See ei vähenda arahnofoobikute hirmu!
Otsisin blogisügavustest välja postituse, kus kirjutasin oma teistestgi lihtfoobiatest ja kuna hetkel jälle päevakorras foobiad, siis lisangi selle hariva postituse uuesti lugemiseks ja meeldetuletuseks.


PS. Otsisin paaniliselt internetiavarustest teisigi traktorifoobikuid ja vist ühe leidsingi (jee, I'm not the only one) ja leidsin isegi veel ühe klounifoobiku.

PS2. Mnjah, samal ajal, kui mina siin hoogsalt blogisin ja mõtlesin, et lõpuks ometigi rahunes Lucky (meie kurt koer siis) maha ja leidis omale meelepärast tegevust, avastasin ma, et selleks meelepäraseks tegevuseks on minu läpaka juhtme närimine.