Pimedate unenäod

Kui ma veel AHHAA Teaduskeskuses, Tallinna filiaalis, "Dialoog Pimeduses" näituse raames töötasin, siis väga tihti küsiti sealsete pimedate inimeste käest, et millised on meie unenäod või kas me üldse näeme unenägusid.

Minu teada unenägude nägemine pimedatel erineb selle poolest, kas oled varem üldse midagigi näinud või mitte. Ilmselgelt oskan ma kõige paremini rääkida just enda näitel ehk selle inimese vaatevinklist, kes on kaotanud nägemise (kuigi olen uurinud ka nendelt pimedatelt nende unenägude kohta, kes pole iialgi oma silmadega maailma näinud).

Minu unenäod on alati värvilised ja täis rohkeid seiklusi, tagaajamisi, niisama veidrusi ja kummalisi sündmusi. Võib täitsa öelda, et oma unenägudes olen ma 98 prossa nägija, Kuigi unenägudes ei puudu peaaegu kunagi minu kõrvalt ka  ustav sõber- juhtkoer Janet. Lisaks tolkneb tihti minu unenägudes ringi ka kari pimedaid, keda ma siis tähtsalt juhendan ja kamandan, sest daah, seal ma ju näen :D

Ükskord nägin sellist jaburust, et käisime karja pimedatega kuskil safaris ja eemalt lähenesid meile hiiglaslikud elevandid ja kuna kõik grupis olid pimedad ja liikusid oma valgete keppidega (kaasa arvatud ka mina), aga siiski olin mina ainuke, kes nägi, kust poolt tulevad elevandid ja kuhu ma peaksin meie kepivendade ordu liikmed juhatama, et me nende tonniste elevantidega vastakuti ei satuks.

Ainus erinevus minu unenägudes pimeda ja nägija ajaga on see, et kõik tuttavad ja sõbrad, kellega olen kohtunud peale nägemise kaotust, siis unenägudes neil pole kindlaid näojooni. Kõlab vist veits creapylt, aga need inimesed on lihtsalt kuidagi udusemalt. Veider on see, et mõne inimese hääl on niivõrd mitmetahulisem ja suudab mind kuidagi rohkem kõnetada ning nendel inimestel on siis ka täitsa aimatav nägu olemas, mis on kokku miksitud kunagiste tuttavate näokujundite järgi. Hah, nüüd te ei tea, millised teie minu unenägudes olete :D That's funny! :D
 
Need, kes on sünnist saati pimedad, siis nemad näevad ka unenägusid, aga mitte värvilisi ega piltidega, vaid audioversioonis. Noh, ühesõnaga täpselt nii nagu elaksid päriselt ka pimedana siin maailmas, sest ega kui ajus ei ole mälukeskuses pilte salvestunud, siis ei saa neid taasesitada ega ka mingisuguseid mikse kokku panna või genereerida. Kõik genereeritakse ikka samamoodi kõikide nende häälte poolt kokku, mida inimene on elujooksul kuulnud ja kogenud.

Miks kirjutan unenägudest?
Ma lihtsalt olen niiii räigelt häiritud sellest, et ma näen terve öö mingisugust jama unes ja see pole veel kõige hullem...peale sellist ööd ärkan ma hommikul üles sellise välimusega nagu mul oleks 77 last, 213 lapselast, koduloomad ja suur majapidamine, mille eest pean hoolitsema. Ma ei tea...kui see Mati Uni peaks juhuslikult minu blogisse ära eksima ja loeb seda konkreetset postitust, siis ma edastaksin oma unenäosoovid. Eelistatud oleksid siis kõik positiivsed unenäod...noo, et päevitan kuskil palmi all ja joon külma kokteili, veedame niisama lõbusalt sõpradega aega, olen kuskil massaažis vms. Ühesõnaga sellist rahulikku ja toredat unenägu sooviks. Aga eii,  selle asemel näen mina kuidas mingi sarimõrvar ajab mind kirvega jälle taga ja ma ei jaksa eest ära joosta ja see tõbras jällegi on unenäos nagu Superman, kellele on antud mingid megavõimed.

Viimati nägin ma unes rotte. Ükskõik kus ma ringi ka ei liikunud, olid rotid ja need polnud mingid tavalised rotid, vaid sellised, kes tahtsid mind koguaeg rünnata. Ma uurisin netist unenäoseletajast rottide kohta, et mida rottide nägemine unes peaks tähendama ja seal öeldi igasugu asju. Näiteks tähendab see pahandust või vaenlasest võitu saamist...no ma panustan pahanduse peale, sest minu rotid olid väga vastikud. Uurige ise täpsemalt järgi siit.  
Ja enne rottide unenägu nägin unes ämblike (no ausalt võta üks ja viska teist). Kusjuures, ämbliku unenäo peale äratas Joosep mu õnneks üles, sest ma olevat hullult tõmblema hakanud (no  pole ka ime, kui mingid hiiglaslikud ämblikud jooksevad minu poole). Joosep võttis kohe mind oma kaissu ja lohutas ning siis uuris, et mis paha und ma nägin. Ma siis rääkisin, et kolisime ja siis äkki jooksis diivani alt hästi palju suuri ämblike välja ja kõik minu suunas. Aga nii, kui olin jõudnud mainida sõna "ämblik", siis tundsin kuidas Joosepile tuli naeratus näole ja ütles: " No siis oleksin võinud ju Sul lasta rahus edasi magada, sellepärast poleks pidanud küll nüüd und rikkuma."

Ja nii iga Jumala kord, kui ma näen selliseid debiilsusi unes, siis ärkan ma hommikul üles kotid silmade all ja sellise olekuga, nagu ma poleks 256 aastat saanud magada ja päev ongi tuksis. Kohvi ma ka ei joo ja nii ma siis üritan päeva vegeteerides mööda saata.
Milliseid unenägusid teie näete ja kas usute unenäoseletajatesse ja kas on midagi täkkesse ka läinud?

CONVERSATION

1 kommentaari:

  1. Väga huvitav postitus! Ma ei olegi enne lugenud, milliseid unenägusid pimedad näevad. Eriti üllatas, et Janet pea igas unenäos kaasas on. Kuigi ma olen lastega 24/7 koos, siis pean ütlema, et unenägudes on nad üsna harva kaasas, kuigi näen ka 50 erinevat unenägu öö jooksul ja hommikuks olen seiklustest päris kurnatud.

    VastaKustuta

Back
to top