Päriselu õudus

Siit tuleb siis minu sõbranna lugu läbi minu silmade. Kuna tegu on väga delikaatse teemaga, siis päris nimede asemel kasutan varjunimesid.Nimetame edaspidises jutus minu sõbrannat Dianaks ja tema meest Ivoks.

Ma isegi ei tea kas saaksin Dianat päris oma sõbrannaks pidada, aga üheks väga heaks tuttavaks küll. Hoolimata minu kiirest elutempost, siis vahel leidus ikka aega, et suhelda Skype'is või saime linnas kokku ning olen ka paaril korral tema sünnipäeval käinud.Enne, kui mina Dianaga reaalselt kohtusin, siis kuulsin erinevatest allikatest, et tema mees on ebanormaalselt armukade, lausa haiglaselt armukade. Esialgu ei osanud ma selles loos midagi väga dramaatilist märgata, sest kui lõpuks ise Dianaga kohtusin, siis rääkis mismoodi tutvus oma praeguse abikaasa ja laste isaga ninghoolimata mõningastest iseloomujoontest, olevat mees lastega väga hea ja abivalmis. Kui Diana rääkis oma mehe positiivsetest külgedest, siis ma ei hakanud sinna juurde seletama, et „aga kuule, mulle naised saunas rääkisid hoopis midagi muud“. Kui aus olla, siis pole ma seda teemat Dianaga siiani otse puudutanud, tundub kuidagi väga isiklik ja delikaatne. Kuid olles juba mõnda aega Diana tuttav, olen hakanud ise ka märkama, et midagi on ikka väga mäda. Aga kuna me keegi ei tea päris täpselt, kust see lugu algas ja milliseid keerdkäike on selles suhtes esinenud, siis mina saan kirja panna ainult need hetked, mille tunnistajaks olen ise olnud ja oma kõrvaga kuulnud.

Aga kust sai see kurb lugu alguse?
Diana võttis ühel päeval nõuks, et saagu mis saab, aga tema leiab endale nüüd mehe ja alustab suhet. Aga kuidas otsida ja leida sobivat meest? Ma ei tea, kas ta pani tutvumiskuulutuse ajalehte või internetti, kuid sealtkaudu tutvuski oma praeguse abikaasaga. Kurameerimisaeg oli üpriski lühike, sest Diana jäi kohe suhte alguses lapseootele ja nii otsustati, et pannakse leivad ühte kappi ning seda enne lapse sündi. See oli Diana enda soov, et laps ei sünniks abielu väliselt ja ta soovis kindlustada, et temast ei saaks üksikema ning nii panigi mehe valiku ette.

Diana ja Ivo elavad natuke linnast väljas ja iga kord, kui Diana bussi pealt maha astus, tehti esimene kohustuslik kõne mehele. Loomulikult selleks, et anda mehele ülevaade, et on jõudnud nüüd linna ja et sai minuga kokku. Kusjuures alati pidi mu nime valjusti välja ütlema.

Kui naised kokku saavad, siis tahame ju ikka kohvitama ka minna, ent sealgi märkasin, et ega Diana väga endale midagi lubada ei saanud. Üks kord läksime pontsikusse ning Diana võttis endale väikese mahla ja ühe pontsiku. Tšeki libistas turvaliselt rahakoti vahele, mis suure tõenäosusega oli mehe tarbeks mõeldud.

Üks eriti veider lugu oli siis, kui läksime kohvikusse ja Dianal oli tollel korral ka väike laps kaasas. Laps tahtis friikartuleid viineritega, kuid Diana ütles, et kahjuks neid me osta ei saa ja kui laps küsis klaas mahla, siis ütles, et oota, ma helistan issile ja küsin. Ja nii oligi, tehti kõne issile, et saada luba ostmaks lapsele mahla. Siinkohal oleks paslik ära märkida, et mees tööl ei käi ja pere elatub Diana puude- ja lasterahadest.

Kui ükskord Diana jalutas Ivoga mööda linnatänavat ja neile tuli vastu Diana kunagine koolivend, kes teda tervitas, siis hiljem tuli sellest selline poleemika ja kodusõda, sest mees oli täiesti veendunud, et Diana petab teda tolle koolivennaga. Samamoodi ei tohi Dianal olla arvutis ja telefonis meesterahva kontakte. Skype'is on Dianal ainult naisterahvad ja on olnud hetki, kus Diana asemel vestleb sinuga Ivo, kes üritab kontrollida, kas teisel pool ekraani on ikka kindlasti naisterahvas ja kui sa saad aru, et suhtled Ivoga, siis peadki tegema nägu nagu sa ei saaks ööd ega mütsigi aru. Kui peaksid kirjutama, et mida kuradit sa mängid lolli Diana nime alt, siis sellega tekitaksid ainult probleeme Dianale, et kas too on rääkinud oma sõbrannadele temast halvasti või selja taga. Lisaks Ivo kontrollib ka vestluste ajalugu, et jututeemaks poleks olnud mehed, sest see on ju pahapaha, väga kurjast.

Kui külla minna või lihtsalt läbi telefoni või neti öelda, et a la Ints tervitab sind, siis võite päris kindlad olla, et kui nad kahekesi jäävad, siis tekitab mees ka sellest meeletu poleemika, et kes see kurat Ints on ja miks ta sind tervitab, kust tead teda, petad mind jah? Või kui külla minna ja naised tahaksid köögis kahekesi kohvitassi ääres pläkutada, siis võite kindlad olla, et seda juba nii naljalt ei juhtu, sest mees konkreetselt kükitab oma taburetiga kõrval. Seda ikka selleks, et naine räägiks neutraalsetel teemadel, nagu näiteks lapsed, hinnad poelettidel ja toidu valmistamine. Isegi mina ei tohi soovitavalt oma Joosepist rääkida või mõnest meessoost kuulsusest.

Mehe sellise käitumisega on Dianal olnud päris mitu närvivapustust, sest elada pideva pinge all ja kui mees tekitab mingisugusest tühjast-tähjast järjekordse uue probleemi, siis krutib seda senikaua, kuni Diana lihtsalt emotsionaalselt murdub.

Tahaks ju ise sellele mehele öelda, et ta on täielik inimesekõnts ja värdjas, aga see ei aita Dianat mitte kuidagi, vaid ilmselt tekitaks uusi probleeme. Diana ise on vaimselt niiii läbi, et ei jaksa isegi abi minna küsima. Nii istubki nelja seina vahel ja kantseldab lapsi. Välja ei saa ja vaikselt mandub.

Viimane kord, kui tuli minuga Skype'is rääkima, siis vastasin väikese viivitusega, aga kuna Dianale on hakanud juba vaikselt tunduma, et ta on kõigile koormaks, siis tänas mind, et ma olen leidnud tema jaoks aega, aga ta ei soovi enam mind tülitada ja peale käia.. ja kustutas mind oma kontaktidest. Tundsin sel hetkel samaaegselt nii viha kui täielikku jõuetust, et kuradi kurat, mida on selle inimese psüühikaga tehtud!!? Tahaks Dianat lihtsalt raputada ja öelda, et palun, palun võta end kokku, tee otsus ära ja me aitame sind ja oleme toeks, et saaksid enda ja laste elus uue lehekülje keerata. Inimene arvab juba, et on meile koormaks, aga tegelikult ei ole ju! Lihtsalt meie, kes me elame normaalset elu, meil on igasugu asjatamisi ja toimetamisi, ja siis me ei istu ainult arvuti taga ja seepärast läheb ka natuke kauem aega vastamiseks vms.

Diana on noor naine, kuid tema pikkades tumedates kiharates leidub juba palju halli ja paraku on tema jume samuti hall, sest istub päevadläbi nelja seina vahel. Kui Joosep kirjeldas mulle Diana välimust, siis pidin pikali kukkuma, sest inimesele on suurelt otse näkku kirjutatud „depressioon“, silmad aukus, nahk hall, juuksed sorakil ning üleüldiselt kogu olemus on sünge ja ilmetu. Mees ei luba tal käia ei juuksuris, ei kosmeetikus, ei maniküüris, ei pediküüris...mitte kuskil. Sest siis muutuks naine „liiga“ ilusaks, eeskätt teiste meeste jaoks.

Need on kõigest mõningased näited Diana loost, neid on tegelikult veel lademes. Lihtsalt kui on näha, et mees on haiglaselt armukade, millega tihtipeale kaasneb ka vägivaldsus, siis tuleks kohe esimeste ohumärkide korral lahkuda sellise mehe juurest! Sest mida kaugemale tulevikku seda ära minemist edasi lükata, seda keerulisemaks see muutub. Lõpuks oled vaimselt nii katki ja kurnatud, et ei suuda enam lahendust olukorrale leida. Ja kõige hullem on see, kui inimene hakkab mõtlema, et ongi sellise elu ära teeninud. Kullakene, ei ole! Ei. Ole!

Kuidas küll sellises olukorras olevaid inimesi aidata? Nad peavad ju selle esimese sammu ise tegema, aga kuidas neid selle sammuni juhtida?