Mõni mees on täielik värdjas

Siit tuleb siis minu sõbranna lugu läbi minu silmade. Kuna tegu on väga delikaatse teemaga, siis päris nimede asemel kasutan varjunimesid.Nimetame edaspidises jutus minu sõbrannat Dianaks ja tema meest Ivoks.Ma isegi ei tea kas saaksin Dianat päris oma sõbrannaks pidada, aga üheks väga heaks tuttavaks küll. Hoolimata minu kiirest elutempost, siis vahel leidus ikka aega, et suhelda Skype'is või saime linnas kokku ning olen ka paaril korral tema sünnipäeval käinud.Enne, kui mina Dianaga reaalselt kohtusin, siis kuulsin erinevatest allikatest, et tema mees on ebanormaalselt armukade, lausa haiglaselt armukade. Esialgu ei osanud ma selles loos midagi väga dramaatilist märgata, sest kui lõpuks ise Dianaga kohtusin, siis rääkis mismoodi tutvus oma praeguse abikaasa ja laste isaga ninghoolimata mõningastest iseloomujoontest, olevat mees lastega väga hea ja abivalmis. Kui Diana rääkis oma mehe positiivsetest külgetest, siis ma ei hakanud sinna juurde seletama, et aga kuule, mina kuulsin, et Su mees on ikka jõle armukade, et mis värk sellega on. Kui aus olla, siis pole ma seda teemat Dianaga siiani otse puudutanud (tundub kuidagi väga isiklik ja delikaatne), kuid olles juba mõnda aega Diana tuttav, olen hakanud ise ka märkama, et midagi on ikka vääga valesti.
  Aga kust sai alguse see dramaatiline ja kurb lugu?
Diana võttis nõuks, et saagu mis saab, aga tema leiab endale nüüd mehe ja alustab suhet. Aga kuidas otsida ja leida sobivat meest? Ma ei tea kas ta pani tutvumiskuulutuse ajalehte või internetti, kuid sealtkaudu tutvuski oma praeguse abikaasaga. Kurameerimisaeg oli üpriski lühike, sest Diana jäi peaaegu kohe suhte alguses lapseootele ja nii otsustati, et pannakse leivad ühte kappi ning seda enne lapse sündi. See oli Diana enda soov, et laps ei sünniks abielu väliselt ja ta soovis kindlustada, et temast ei saaks üksikema ning nii panigi mehe valiku ette.
Kuna väljaspoolt ei olda väga kursis selle pere keerdkäikudega, et mis seal täpsemalt toimub ja need, kes isegi teavad, on justkui näitemängus kasutatavad marjonetid, kes ei saa ise "mängukava" muuta ja peavad halva asja juures head nägu tegema. Minu teada ei tea keegi, peale asjaosaliste, päris täpselt, et kust see lugu algas ja milliseid keerdkäike on selles suhtes esinenud. Mina saan kirja panna ainult need hetked, mille tunnistajaks olen ise olnud ja oma kõrvaga kuulnud.
Diana ja Ivo elavad natuke linnast väljas ja iga kord, kui Dianaga kokku saime, siis nii kui bussilt maha astus, läks alati esimese asjana kõne mehele. Loomulikult selleks, et anda mehele ülevaade, et jõudis nüüd linna ja sai minuga kokku. Kui naised kokku saavad, siis ikka tahame ju minna ka kohvitama, aga sealgi märkasin, et ega Diana väga endale midagi lubada ei saanud. Ükskord läksime sõõrikusse ja Diana võttis endale väikese mahla ja ühe sõõriku ning tšeki pistis turvaliselt rahakoti vahele, mis suure tõenäosusega oli mehe tarbeks, vältimaks kodus sekeldusi. Üks eriti veider lugu oli siis, kui läksime kohvikusse ja Dianal oli tookord ka laps kaasas ning laps tahtis friikartuleid ja viinereid, kuid Diana ütles, et kahjuks neid me osta ei saa ja kui laps küsis klaas mahla, siis ütles, et oota ma helistan issile ja küsin. Ja nii oligi, tehti kõne issile, et saada luba ostmaks lapsele mahla. Siinkohal olekspasslik ära märkida ka see, et mees tööl ei käi ja pere elatub Diana puude- ja lasterahadest.
Kui Diana ükskord jalutas Ivoga mööda linnatänavat ja Dianale tuli vastu kunagine koolivend, kes teda tervitas, siis hiljem tuli sellest selline draama ja kodusõda, sest mees oli täiesti veendunud, et Diana petab teda tolle koolivennaga. Samamoodi ei tohi Dianal olla arvutis ja telefonis meesterahva kontakte. Skype'is on Dianal ainult naisterahvad ja on olnud hetki, kus Diana asemel vestleb Sinuga Ivo, kes üritab kontrollida, et kas teiselpool ekraani on ikka kindlasti naisterahvas ja siis, kui saad aru, et suhtled näiteks Skype'is Ivoga, siis peadki tegema nägu, nagu Sa ei saaks mitte muhvigi aru, sest kui kirjutaksid, et mida kuradit Sa mängid lolli Diana nime taga, siis sellega tekitaksite ainult probleeme Dianale, et kas too on rääkinud oma sõbrannadele temast halvasti või selja taga. Lisaks Ivo kontrollib ka vestluste ajalugu, et jututeemaks ei oleks mehed, sest see on ju paha-paha, väga kurjast.   Kui külla minna või lihtsalt läbi telefoni või neti öelda, et a la Ints tervitab Sind, siis võite olla üpris veendunud, et kui nad kahekesi jäävad, siis tekitab mees ka sellest meeletu poleemika, et kes see kurat Ints on ja miks Sind tervitab, kust Sa teda tead, petad mind jah, raisk? Või kui külla minna ja naised tahaksid kahekesi köögis lobiseda, siis võite kindel olla, et seda juba nii naljalt ei juhtu, sest mees konkreetselt kükitab oma taburetiga kõrval ja seda ikka selleks, et naine räägiks neutraalsetest teemadest. Isegi mina ei tohi soovitavalt oma Joosepist rääkida või mõnest meessoost kuulsusest. Sobivad jututeemad on lapsed, söögi valmistamine ja hinnad poelettidel.
Mehe sellise käitumisega on Dianal olnud päris mitu närvivapustust, sest elada pideva pinge all ja kui mees tekitab mingisugusest tühjast-tähjast järjekordse uue probleemi, siis krutib seda nii kaua, et Diana lihtsalt murdub.
Tahaks ju ise sellele mehele öelda, et ta on täielik inimesekõnts ja värdjas, aga see ei aita mitte kuidagi, vaid ilmselt tekitaks Dianale uusi jamasid. Diana ise on vaimselt nii läbi, et ei jaksa isegi abi küsima minna ja eks ta kardab, et kuhu ta oma lastega läheb ja kuidas toime hakkab tulema ning nii ta siis istubki kodus ja kantseldab lapsi. Kodust välja ei saa ja vaikselt mandub. Viimane kord, kui tuli minuga Skype'is rääkima, siis vastasin väikeste pausidega, aga kuna Dianale on hakanud juba tunduma, et ta on kõigile koormaks, siis tänas mind, et ma olen leidnud tema jaoks aega, aga ta ei soovi enam peale käia ja kustutas mind oma kontaktidest. Tundsin sel hetkel samaaegselt täielikku jõuetust ja viha, et kuradi kurat, mida selle inimese psüühikaga on tehtud. Tahaks Dianat raputada ja öelda, et palun, võta end kokku, tee otsus ära ja me aitame Sind ja oleme toeks, et saaksid oma ja enda laste elus uue lehekülje keerata. Inimene arvab juba, et on meile koormaks, aga tegelikult ei ole ju. Lihtsalt meie, kes elame normaalset elu, meil on igasugu tegemisi ja toimetamisi, siis me ei istu ainult arvuti chattides ja lobise ja seepärast läheb ka natuke kauem aega vastamiseks vms. Diana on noor naine, kuid tema pikkades tumedates kiharates leidub juba palju halli ja paraku on tema jume samuti hall, sest istub päevadläbi nelja seina vahel. Kui Joosep kirjeldas mulle Diana välimust, siis pidin täitsa ära ehmatama, et inimesele on otse näkku kirjutatud depressioon, silmad aukus, nahk hall, juuksed sorakil ning üleüldiselt kogu olemus on sünge. Mees ei luba tal käia ei juuksuris, ei kosmeetikus, ei maniküüris, ei pediküüris...mitte kuskil, sest siis muutuks naine liiga ilusaks teiste meeste jaoks.Need on kõigest mõningased näited Diana loost, neid on tegelikult veel meeletult palju. Lihtsalt, kui on näha, et mees on haiglaselt armukade või vägivaldne, siis tuleks kohe esimeste ohumärkide ajal lahkuda sellise mehe kõrvalt, sest mida kaugemale seda ära minemist edasi lükata, seda keerulisemaks see muutub. Lõpuks oled vaimselt nii katki ja kurnatud, et ei suuda enam lahendust olukorrale leida ja kõige hullem on see, kui inimene hakkab mõtlema, et ongi sellise elu ära teeninud. Kuidas küll ometigi selliseid inimesi aidata? Nad peavad ju selle esimese sammu ise tegema, aga kuidas neid selle sammuni juhtida?

CONVERSATION

6 kommentaari:

  1. Neid inimesi hoiab nende elukaaslaste juures muuhulgas hirm, et neil pole kuhugi minna, neil on häbi ja nad kardavad elukaaslase kättemaksu.
    Mis puutub sellesse kuhu põgeneda, siis saab küll minna turvakodusse, kuid sinna ei saa jääda eluks ajaks.
    Mis puutub häbisse, siis lisaks häbile on ka see asjaolu, et tihtipeale on koduvägivalla all kannatavad naised mehe poolt nii ära "töödeldud", et nad on ilma jäänud kõikidest oma sõbrannadest ja neil ei ole oma lugu kellelegi rääkida.
    Ja mehe kättemaksu võib vabalt karta kui naisel ei ole kindlustunnet, et mees ei pääse nende juurde, õigussüsteem ei toimi kahjuks nii kiirelt kui on selle järele vajadus.

    VastaKustuta
  2. Kui ma korra püüdsin Dianaga võtta teemaks abi küsimise vallavalitsuselt, siis selgus, et põhimõtteliselt tema hirmuks ongi see, et ei tea kuidas üksi lastega toime tulla ja lastel ikka isa vaja jne.
    Võrreldes varasemate aegadega on õnneks turvakodude olukord Eestis paranenud, kuid siiski mitte piisavalt ja see esimene samm ongi kõige raskem. Kuidas minna, millal minna, kes aitab, kes kaitseb ja kui see samm tehtud, et kuhu edasi. Tundub, et naised on pigem valmis kannatama vägivalda, vähemalt seni kuni pole lastele füüsiliselt midagi tehtud, kui n-ö imelikul kombel lahkuma teatud turvatsoonist. Kuid eks lastele hakkab ka mingis vanuses mõjuma see vaimne terror :(
    Oleks vaja väga head sotsiaaltöötajat, juristi, vallavalitsuse huvi ja sõpru, kes on toeks ja aitaks naisel uus lehekülg elus keerata ja kindlasti ka psühholoogi.

    VastaKustuta
  3. Aga siis tulebki anda see info edasi sotsiaaltöötajale, kes sekkuks. Siin on ikkagi tegemist inimesega kes ei julge ise abi otsida, aga need lapsed ju ometigi peavad sellises kodus elama, kus isa väärkohtleb ema...ühe pisikese lapse jaoks on see palju kohutavam kui see, et ta saab ise karistada! Selle mehe lähedased või naise lähedased...kas keegi ei saa sekkuda??? Keegi ju ometi peab selle naise päästma sellest õudusest, kui tal endal pole selleks jõudu...

    VastaKustuta
  4. Sotsiaaltöötaja on kõige õigem lahendus, seda enam, et naisel ka puue - sotsiaaltöötaja üeabki huvi tundma, kuidas tema piirkonnas puudega inimesed oma eluga hakkama saavad. See ka abikaasale sobiv selgitus selle kohta, miks sotsiaaltöötaja peret külastab. Seda enam, et elatutakse niikuinii naise sissetulekutest. Üksi elades võib koguni juhtuda, et ta materiaalne olukord paraneb. Ja kui ta ise ei pöördu, siis ongi need kaskodanikud, kes peavad sotsiaaltöötajat informeerima. Sotsiaaltöötaja jälle peab olema professionnalne ja oskama olukorda hinnata ja õigel moel sekkuda ja seda meie sotsiaaltöötajad enamasti ka on.

    VastaKustuta
  5. Ma käisin kevadel ühel koolitusel, kus räägitu just täpselt sellest samast vägimallast: füüsilisest, vaimsest, majanduslikust. Antud juhul on tegemist tugeva vaimse vägivallaga, põhjendama ma ei pea, sest Su kirjutatud tekstis on kõik kirjas.
    Seega, sealsamas koolitusel räägiti ka, kuidas end kaitsta ja kuidas abi saada ja kust kohast abi saada.
    On olemas asi, nagu Eesti Naiste Varjupaikade Liit, kellel on ka oma telefoninumber 1492, kus Sind kuulatakse ära, analüüsitakse probleemi. Neile peaks üksikasjalikult kõik ära rääkima ning seejärel nad oskavad aidata.
    Kui ma õigesti mäletan, siis nad reaalselt aitavad emal koos lastega kodust ära põgeneda ning neid paigutatakse turvakodusse (mis võib olla ka tavalise korteri kujul).
    Minu arust oleks see kõige lihtsam variant. Võimaluse korral ma soovitan selle numbri talle edasi anda, sest mitte miski ei põhjenda selle mehe käitumist.

    VastaKustuta
  6. Kui tahad selle kohta rohkem inffi saada, siis helista mulle, mul on see pikk paber siiamaani rahakoti vahel (igaks juhuks)

    VastaKustuta

Back
to top