Suure hädaga saime ikka selle õnnetu videokese tehtud, kuigi Joosep pidi ikka nõks vaeva ka nägema, et mind taas ümber veenda. Hahaa, kui juba jutt taas videode peale läks, siis ühtlasi tuletasin talle veel seda vlogi asja ka meelde, kus lugejad endiselt ootavad oma esitatud küsimustele vastuseid, mida nad...ee, mingi aeg märtsis esitasid? Ma räägin siin elamises võib vahepeal vanaks suurest ootamisest jääda. Janet on igatahes jäänud. See karvapall on nüüd 9-aastane ja võrreldes aastataguse ajaga, siis on ta suts uimasemaks, aeglasemaks ja põikpäisemaks muutunud, aga no armas ja tubli on ikka :) Ehh, no ilmselgelt pole mul lapsi, eksole, sest milline normaalne inimene tähistab koera sünnipäeva ja sädistab ülevoolavalt :D Või noh tegelikult, kui mul oleks laps, siis ma suure tõenäosusega lihtsalt kaasaks lapse ka prasnikule ja sädistaksime kõik koos, sest minu jaoks on koer ikka sõber ja tõeline pereliige.
Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
Facebook Like Box
Otsi blogist
Vanad postitused
-
▼
2016
(309)
-
▼
juuni
(32)
- Makaronivorm
- Plastikuvaba juuli
- Paljulapselistel perekondadel on alati raha nagu m...
- Päev täis emotsioone ja pisaraid
- Kui Sina oled temaga sõber, siis mina enam Sinu sõ...
- Retseptisahtel: minu imemaitsev boršisupp
- Minu blogi domeen muutub
- Natuke kodu kõpitsemisest
- See on sitt, mu härra
- Blogijad läbi minu pimedate silmade
- Mõistus tule koju
- Ei ole mingit sõda
- Elu parim üllatus
- Väike videopostitus Janeti kingitusest
- Ma teeksin ju ise, kui näeksin
- Ja selline see siis ongi
- Mis mul teoksil on Noh, hakkan blogijaid kirjeldam...
- Vihmamantlitest
- Milline laps ma olin
- Seksuaalhälve või lihtsalt igapäeva elu
- Kohvitegemine pimeda moodi
- Väike vlog meie jalutusest
- EBA 2016 ürituselt saadud kingikoti tootearvustus:...
- Muljeid otse kohapealt ehk EBA 2016
- Esmased mõtted eilsest EBA 2016 üritusest
- Ma ei ole üldse stressiinimene
- Ma kahtlustan, et...
- Traumad, põletused, plahvatused- minuga ikka juhtu...
- Kiiiireeee!
- Külalispostitus minu elukaaslaselt
- Juhtkoer Janet: "Kus kurat see nägija end peidab, ...
- Kuidas üks asi viib teiseni
-
▼
juuni
(32)
Aawwiii, väike Pupsik oli nii õnnelik kui sai oma uue mänguasja hambusse :D :D
VastaKustutaJaah, ta on vääga rahul. Pikutab oma pesas, mänguasi käppade vahel ja pea selle peal :)
VastaKustutaPalju õnne, Janet! Mina olen ka alati kõigi oma lemmikloomade sünnipäevi tähistanud, pidagu teised mind napakaks kui tahavad, vähemalt on minul rõõmu :)
VastaKustutaVähemalt pole Sa üksi napakas :D
VastaKustutaAwwww. Palju õnne Janetile!
VastaKustutaPalju õnne! Meie pere- ema, isa ja kolm last- tähistame ka kõik koos koera sünnipäeva!
VastaKustutaMina pean ka alati oma kahe koera sünnipäeva! teen koertele sobiliku koogi ja panen küünlad ka :D Looomad on ju niiiiii armsad,truud,süütud ja rikkumata. Parimad sõbrad!
VastaKustutaPalju palju õnne ja pikka eluiga Janetile! Mul on ka kass lapse eest, lausa kutsun pojaks, no mis ma teha saan :D
VastaKustutaÕnnitlused sünnipäevalapsele.
VastaKustutaTahtsin uurida selle kohta, et lugesin kuskilt, et juhtkoer läheb kuskil 10 aastaselt pensionile ja enamasti peale seda kasvuperesse tagasi. Mis plaanis Janetiga on arvestades, et ta on juba 9? Või teeb ta tööd oma elupäevade lõpuni või jääb hoopis pensionile oma hetkeses kodus? Ei ole lihtsalt varem juhtkoerte eluga kokku puutunud aga tundub huvitav.
Aitääh kõigile nende toredate õnnesoovide eest! :) Edastasin need kõik sünnipäevalisele ;)
VastaKustutaJah, umbes 10-aastaselt soovitatakse hakata mõtlema juhtkoera pensionile saatmisest. Iga juhtkoerakasutaja teeb otsuse sõltuvalt oma liikumisvajadusest ja võimalustest. Kuna Eestis on pensioniperedega kitsas (neid põhimõtteliselt üldse pole), sest perre eelistatakse võtta noor ja terve koer, kuid paraku vanade koertega tuleb ikka käia rohkem veterinaari juures tervisekontrollis. Kuna oleme Janetiga üle seitsme aasta külg külje kõrval kõndinud, siis ma ei kujutaks hästi ette seda, et kuidas ma oma sõbrakese puht vanuse tõttu annaksin kuskile ära... Umbes, et noh, aitäh, et olid ja juhtisid mind turvaliselt, aga paraku oled nüüd liiga vana ja mul on nüüd uut ja nooremat juhtkoera vaja, kes jaksab ja suudab rohkem. Ma pigem kõnnin temaga ikka lõpuni, aga lihtsalt arvestan, et enam ei võta nii sageli pikki bussireise ette ja arvestan, et on ajameelsem jne.
Kui veel korra tagasi tulla selle pensionikodu juurde, siis juhtkoerte eelis on see, et kui keegi leiab endale toreda ja mõnusa pensionikodu, siis nad on oma pensioniperele hästi tublid, targad, sõnakuulekad ja rahumeelsed kaaslased, kuid kindlasti mitte loiud, sest mängida ja joosta tahavad nad igas vanuses :)