Gaash, ma just tulin Facebooki Messengerist, kus ma rääkisin Liisiga (üks üli armas ja tore ja sõbralik blogija, keda tegelikult tuntakse blogimaastikul Mesiliisi nime all) ja meil oli juttu sellest, et peaks nagu blogima, aga iga jumala kord, kui bloggeri lahti teed, siis vahid seda akent ja ei oska mitte essugi kirjutada.
Ehh, ma just naasesin tagasi arvuti taha. Olin nimelt enam kui tund eemal, sest otsustasin, et peaks vahepeal söögi valmis meisterdama ja Facebooki blogilehel kommidele, sõnumitele jne vastama. Aga kui nüüd teema juurde tagasi tulla, siis laupäeval aset leidnud blogiauhindade jagamine Wabaduse kohvikus oli igati vahva üritus ja korraldajad olid vääga suure töö ära teinud. Eks muidugi oli väikeseid viperusi ja ootamatusi, mida tegelikult oli suht võimatu ette näha. Nagu näiteks seda, et see aasta tuleb inimesi kohale 3x rohkem ja et seetõttu enamus ei saa terve ürituse aja istudagi, või et õhtujuht, kelleks algselt pidi olema Zenja Fokin pidi erakorralise arstivisiidi tõttu õhtujuhirollist loobuma ja teda asendas Uku Suviste, kes...noh ütleme, et vuristas lihtsalt kategooriate esikolmikud ette ja erilist pinget ei tekitanud. Õhtu esineja Keit Triisa, kes kostitas kohalolijaid lauludega ei olnud minu tassike teed, aga no see on juba maitse asi. Ise ma jõudsin kohale kuskil veerand üheksa ja üritusealale sisenedes küsiti blogiaadressi ja siis sain kingikoti, kuhu oli lahkete sponsorite poolt heldekäeliselt jagatud kõiksugu tooteid. Kuigi ma nüüd ei saagi aru, et kas kõik blogijad said need kingikotid, kes tänavusel hääletusel osalesid ja kohale raatsisid tulla või ainult valitud seltskond. Lihtsalt Leenu blogis oli selline lause, et parimatele blogijatele vms ja kui mina oma kingikoti kätte sain, siis too vabatahtlik ütleski, et just minu jaoks viimast kotikest hoitigi, kuigi minu selja tagant tulid naeru kihistades veel ka noorteblogi kandidaadid. Kui nii, siis igal juhul olen ma super tänulik ja rõõmus, et mind kingikoti vääriliseks peeti ja kindlasti teen lähiajal esimesed tootearvustus postitused ka ära, sest kingikott sisaldas just paari sellist toodet, mis mul just olid otsa saanud või kohe-kohe otsa lõppemas.
Hästi super soojad tunded tekitasid mulle just Mallukas, kes kohe esimese asjana minu juurde jooksis ja tsau karjus :D ja siis kähku järgi lisas, et ta Mallukas on. Noh, millest ma tegelikult juba ise ka kohe aru sain, sest Mallul on teistest väga eristatav hääl ja seda ikka heas mõttes. Mulle kui pimedale sobib see ideaalselt, sest mida teistsugusem hääl, seda parem. Mul oli tegelikult hull kihk Mallut kallistada ja tema raseda kõhtu näppida, aga kuna ma olen vägagi kursis, et ta ei salli kallistamist, siis hoidsin igaks juhuks oma ülevoolavad emotsioonid vaka all, sest no mine tea kuidas need rasedahormoonid võivad mõjuda, kui keegi teeb midagi ebameeldivat :D Teisena tuli mind tervitama Leenu ehk korraldaja ise. Edasi katsusime leida istumist, aga ükskõik kuhu vaatasime, siis polnud ühtegi vaba kohta. Lõpuks sättisime end lava ette, sest seal oli mõnus tuuleke ja isegi ruumi tantsida (loe: õe pisike Mammu keerutas seal jalga omaette), aga ega meil pikka pidu ei olnud, sest peagi tuli keegi kaameramees ja nentis, et me ei tohi seal seista, kuna siis jääme liiga Elu24 otsekaamera trajektoorile ette. No lõpuks susati mind kuskile diivani servale istuma ja hiljem selgus, et ma istusin Õhtulehe ajakirjanike seltskonnas koos Tõnis Erilaiuga, kes samuti pääses esikolmikusse oma blogiga. Appike, aga mis blogi tal oligi...reisiblogi äkki...ma võin muidugi väga puusse praegu panna. Igatahes mingi aeg tuli ütles mulle tere ka Agnes, kelle blogi poolt ka mina hääletasin (sekkarileiud.blogspot.com/ ja usin blogija nagu Agnes on, siis peab ta ka remondi- ja sisustusblogi meiekodulugu.blogspot.com/, mille eest sai ka auhinnatud II koha). Liis ehk blogija Mesiliis võttis ka julguse kokku ja tuli minuga juttu puhuma. Liisiga saime kohe eriti hästi jutule, aga näe Britt tuli ja röövis Liisi minult ära, sest tal oli mingisugune segadus kaameraga vms. Aga no sellest pole hullu, sest juba see kolmapäev on meil Liisiga väike deit ees ootamas :D Aaa, seda muidugi siis, kui ma suudan kolmapäeval Maaülikooli loomakliinikus endale hästi nunnu näo pähe teha (ja mitte ainult teha, vaid kirjeldada ka, sest teised pimedad ei näe ju ka kottigi) ja selgitada, et mul oleks hädasti vaja kõige esimesena Janetiga veterinaari juurde sisse pääseda ja sealt siis juba edasi joosta Liisiga kohtuma.Hmm, ma olen väga tubli teemaspüsija :D
Kui rääkida võitjatest ehk esikolmikutest, siis mina olen üldiselt rahul ja eriti palju rõõmu tegid just need auhinnatud blogijad, kelle poolt ma ka ise hääletasin. Näiteks esimese rõõmuhõiske lasin ka mina valla siis, kui Mutukamoos pälviti haridusblogide kategoorias suisa I kohaga. Super! :)
Aga ma tahan viriseda ja nördimust ka avaldada. Nagu näiteks mina ei ole üldse rahul, et Mihkel Raud sai arvamusblogi kategoorias I koha...nagu mis mõttes?! Kes on viitsinud tema blogisse kiigata, siis see on surmigav. Ebapärlikarp aka Triin sai II koha, aga ütleme nii, et minu silmis sai ta siiski üldvõidu. Ja nüüd see kõige suurem tõrvatilk kogu üritusest- Padjaklubi Laura. Siin ongi vist lugejad ja blogijad kahte leeri jagunenud. On need, kes arvavad, et see on täiesti okei ja enesestmõistetav, et Laura alias Grete Klein osales antud blogimisvõistlusel. Ja siis on see teine leer, kes leiavad, et see oli ebaõiglane. Mina kuulun just sinna viimaste sekka ja oh ei, mitte kadedusest, vaid Padjaklubi Laura on väljamõeldud tegelane, kelle videoblogi taga on terve meeskond, produtsendid ja võimas meediakajastus. Kõik teised blogijad on päris inimesed, päris tegemiste, murede, rõõmude, juhtumiste ja mõtetega- reaalsed inimesed ja reaalne elu, mitte mingisugune feik. Padjaklubi Laurale oleks võinud välja mõelda eraldi erikategooria või preemia. Ma ei tea, a la "Tuntud Väljamõeldud Tegelase Blogi" kategooria. Lihtsalt oma teismeliste fännide maania tulemusel pani lambist kolm kategooriat kinni- parim videoblogi, Aasta Üllataja ja Aasta Uustulnuk. Vabandage mind väga, aga millega see Padjaklubi Laura siis nii väga üllatas? Ma olen üpris veendunud, et pea igaüks oskaks kaamera ees sellist bimbolimbo juttu ajada, naeru sädistada ja voilaa. Pigem oleks võinud see projekt saada mingisuguse "Aasta PR" preemia ja mitte Laura, vaid tema meeskond, kes kogu töö ära teevad. Kurb hakkas lihtsalt, kohe ausalt. Ja milleks oli vaja seal auhinna vastuvõtmisel oma keskmist sõrme viibutada...?
Aga, et postitust mitte lõpetada vinguvates toonides, siis üldmulje on tõesti positiivne ja mina jäin superrahule. Ainult, et järgmisel aastal läheks koos mõne teise blogijaga, sest kuigi õega oli tore, siis väike miinus oli asja juures see, et kuna mina ei näe ja õde ei tunne nägupidi blogijaid, siis oli suht võimatu ise minna kuskile kellegiga juttu puhuma või loota, et kõik teised tulevad ise Sinu kui pimeda juurde. See on sama lootusetu, kui see, et Sa loodad talvel metsa alt seeni leida. Aga kui läheks koos teise blogijaga, siis oleks asi palju lihtsam. Kui siin teistest blogidest loen, et oi, et nad ei julgenud teistele tere ütlema minna või et ainult paarile blogijale moka otsast öeldi tsau, siis mina olen just selline tüüp, kes läheks ja suhtleks, aga peale nägemise kaotust on see tiba raskendatud. Näiteks järgmisel aastal võiks Liisiga minna :D Haha, no ta ise veel ei tea, et ma siin selliseid mõtteid mõlgutan, aga no küll siis loeb mu blogi ja saab teada :D
Lõpetuseks siis nii palju infot, et meik tehti mulle Pärnu Belissima ilusalongist, kleit on ostetud Mohitost, mis maksis kõigest 34,90 euri ja juuksenõel pärineb Clipsonist. Ma seerisin juba oma blogi Facebooki lehel videointekaid, aga no topelt ei kärise ja lisan siia veelkord need lingid:
Õhtuleht:
TV3
PS. Mul miskipärast ei lase kõiki blogisid linkida.
PS2. Loomulikult veelkord kiitus teistele blogijatele ka, kes võtsid julguse kokku ja tulid astusid ligi. Ma ei väsi kordamast, et peale Malluka, Leenu ja Liisi olid nendeks veel Triinu-Liis ja Gerda ja veel üks vana tuttav Liis, kes jagas õues lahkujatele jätsi ja õhupalle. Hmm, tundub, et need Liisid on ühed eriti julged inimesed või on siis nimi Liis lihtsalt nii pop :D
PS3. Tänu EBA üritusel jagatud jätsidele on minul nüüd uus lemmik ja selleks on Premia Vana Tallinna pulgajäätis, supernämm! :)
PS4. Ja kõige viimased sõnad lähevad kõikidele esikolmikutele ehk et palju-palju õnne teile ja aitäääh kõigile lugejatele, super toredad olete! ;)
Sa nägid väga ilus välja ja intervjuud andsid nagu proff ja oled nüüd 10 korda kuulsam, aga see ei muuda tõsiasja, et Sa oled oma lojaalsetele lugejatele, kes olid sinuga juba siis kui sa veel 10 korda kuulsam polnud, ühe chatvlogi sees :D Või sa ootad kuni sügis tuleb, et siis saaks öelda, et sorry sõbrad, aga õues pole piisavalt rohelust :P
VastaKustutaAutsh, see oli valus :D Kas Sa tahaksid tulla filmima seda vlogi, Annika? Ma ei tea, mida ma pean selleks tegema, et see Joosep end ükskord liigutaks... :S
VastaKustutaMul hakkab järjest rohkem tekkima tunne, et pean endale selleks sünnipäevaks profikaamerat soovima, et saaks ise hakata videosid tegema- natuke õppimist ja küll ma kuidagi fookusesse ka end saan ja voilaa :)
Kai, sa nägid tõesti väga hea välja! :) Aga teen väikse paranduse ka, nimelt Tõnis Erilaiuga te siiski ühes lauas ei istunud. Teda seal üritusel lihtsalt polnudki ja tema auhinna võttis vastu Martin Shmutov, kes on Erilaiu kolleeg Õhtulehes :)
VastaKustutaDamn it! Nüüd meenus mulle kah, et Tõnist polnud kohal :D Pähh! Ja mina just eelmises postituses nentisin, et mul peaks vist seda mälukest veel olema. Noh, võtan sellisel juhul oma sõnad tagasi :D
KustutaMa oleks kindlasti tulnud sulle tere ütlema, aga no ei leidnud üles sind 😐. Käisin küll edasi-tagasi, vbla sa istusid kuskil taga nurgas.
VastaKustutaJaah, ma täitsa usun, et Sa oleksid kohe julgelt ligi astunud. Sinu puhul ma kindlasti ei arva, et asi jäi julguse taha :D Ma istusin kuskil diivani nurgal, mis jäi suht lavalt vaadates otse ja Elu24 livestreami kaamera kõrvale.
KustutaHahahah, sain nüüd teada, mis mõtteid mõlgutad :D Aga ei, vabalt võime koos minna! Saan ka äkki natuke su kuulsusest osa siis :D
VastaKustutaPS. See kleit oli tõesti ikka ülimalt ilus! Sa ise olid ka muidugi :D
Super, siis katsume aastakese vastu pidada, et plaan teoks teha :D
KustutaEi, mina ei saa filmima tulla, mina ooooootan seda nii suure põnevusega, et minu üllatus ei tohi kaotsi minna :D Aga Joosep...noh, äkki peaks mingi petitsiooni algatama ja allkirju koguma hakkama, et Joosep ühiskonna survel ennast liigutama nõustuks. Midagi pole teha, Joosepil on nüüd 10 korda kuulsam naine ja see toob paratamatult kaasa muudatusi tema elukorralduses :D Või siis küsi Joosepilt, mis teda motiveeriks, äkki Sinu lugejaskond saab selles osas kasulik olla ja Joosepile näiteks kommi saata või midagi :D
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
KustutaJoosepit on võimalik ära osta Coca-Volaga, aga ma pole veel nii rikas, et sellist kogust soetada. Siin peaks Coca-Cola Company õla alla panema :D
KustutaPS. Selline pisike fakt, mis on korra isegi minu blogist läbi käinud ehk et see tüüp sai sünnipäevaks 88 liitrit Cocat ja jõi selle kuskil kahe kuuga ära… Joosepi väike unistus on saada endale väike Coca-Cola külmik, kust kogu aeg omale Cocat soovi korral võtta :D Kui ma selle unistuse suudan ükskord täita, siis täidab vist edaspidi kõik mu soovid poole sõna pealt :D
Ma hirmuga ootasin, et mis kleidiga sa lõpuks lähed, aga no, see on väga ilus :)
VastaKustutaHah, lausa hirmuga ootasid?! :D Nojah, eks ma tõesti šeerisin siin ikka kõiksugu kleidilinke ja kirjeldusi, mis võisid tõesti nii mõnelgi lugejal suu ammuli ajada või infarktieelsesse seisundisse viia, aga no lõpptulemusega jäid vist kõik rahule.
KustutaSa olid tõesti väga ilus, aga ma ei julgenud rääkima tulla. Ilmselt sa mind väga ei tea, aga mina ikka satun sinu blogikodusse ;)
VastaKustutaEhee, miks te kõik mind kardate, aru ma ei saa. Ega ma ei hammusta :D Isegi kui tahaks hammustada, siis trust me, te suudate mu eest kiiremini ära joosta, kui ma reageeridagi jõuaks, sest ma lihtsalt ei näe, kuhu te jooksete :D
VastaKustutaAga ma vähemalt kuulsin Sinu hääle ära, kui käisid blogijate poolt Leenule tunnustust üle andmas ;)
PS. Ma alles täna piilusin ka Sinu blogisse, muig. ;)
Mina tahtsin ka tulla tere ütlema. Seisin lausa su kõrval mingil hetkel, aga sa olid maru hõivatud :) Jube järjekord oli su ümber ja sa juba vestlesid kellegagi. Siis tuli juba võitjate välja kuulutamine ja peale seda ma suhteliselt siva tõmbasin leebet :) Järgmine kord tulen kasvõi patsutan õlale ja ütlen, et Mann ja Ise Oled Paks tervitab vms ;)
VastaKustutaJärgmine kord trügi lihtsalt julmalt vahele ja ütle tsau! ;)
VastaKustutaOlen ka seda meelt, et Laura osalemine fiktiivse tegelaskujuna oli tegelikult ebaõiglane. Aga tore, et sulle üldjoones meeldis ja jäid superrahule! :) Kallistan!
VastaKustutaOi, kui armas Sinust! Kuna olen suur kallistaja, siis võtan suure rõoõmuga kallistuse vastu ja annan ühe kalli vastu ka! :)
VastaKustutaAitäh kulla Kai! :D
KustutaAitäh, Kai, heade sõnade eest! Mul on hea meel oma fännidega "kohtuda" - küll virtuaalselt aga siiski ;) Ehk jõuan kunagi ka päriselt blogiauhindade tseremooniale :) Kui ma just oma 10 lisakilo, mis ma võidetud šoksist tõenäoliselt saan, ei hakka häbenema...
VastaKustutaOi, minu silmis pole vaja midagi häbeneda, mul vahet pole, kui paks või peenike Sa oled ;)
VastaKustuta