Plastikuvaba juuli

Silmasin täna Facebookis ühe tuttava ajajoonel sellist üleskutset nagu plastikuvaba juuli. Nagu nimigi ütleb, siis on eesmärk juulikuus võimalikult palju vältida tooteid, mis on pakendatud plastpakendisse. Iseenesest selline mõttelaad ja üleskutse on igati tervitatav ja hea eesmärgi nimel ning kindlasti proovin ka mina oma panuse sellesse aktsiooni anda. Kuigi see võib mulle, võrreldes nägijaga, tiba keerulisemaks osutuda, sest enamuse oma kaubast soetan ma kohalikust poest ja kui ma tahaksin natukenegi vähendada plastikuhulka oma tarbimises, siis peaksin järgmised 30-päeva turu püsikliendiks hakkama, kuid pimedana on mulle ligipääs turule raskendatud ja liikumine sealses keskkonnas keeruline., Kui hakkame mõtlema, et kus kõikjal kasutatakse plastikut toorainena- kõik võimalikud pakendid. Isegi praegu oma külmikut avades, saan ma kohe plastikpakendiga vastu vahtimist. Päris kohutav. Kuna ma olen väikestviisi ka koduperenaine, siis ennekõike vaatangi enda ümbert, et kust ja mida saaks ära teha ja vähendada. Siiani olen ostnud järgmiseid tooteid, mis on plastikpakenditesse pakendatud: piimatooted, juustud, vorstid, singid, nisu- ja rukkijahu tooted, kodukeemia, mahlad, mineraalvesi, you name it. Eks siin tulekski alternatiive otsida ja kõige esimesena torkab mulle pähe turg. Turult saab leiba ja saia, kuigi osades suuremates poodides saab leiva ja saia ka paberkotiga endale soetada. Poodi minnes eelistada paberkotti või võtta ise kaasa oma isiklik riidest poekott. Turule minnes võiks isegi korvikese kaasa võtta, kuhu siis kogu värske kraam sisse laduda, siis ei pea kauplejad kurke ja tomateid kilekotikesse laduma. Mulle kusjuures pööraselt meeldiks niimoodi laupäeviti turule jalutada ja lettide vahel kaupmeestega lobiseda ja tooteid proovida jne. Liha saab samuti turult, aga ma ei kujuta hästi ette, et kuhu see lahtine liha tuleks pakendada, sest kui liha pannakse ka turul kilekotikesse, siis sama hästi võin ka kohalikku toidupoodi minna ja osta sealt liha. Eks turult liha ostes tuleb ikka mingi väike kasutegur sisse, sest on vahe, kas ostad tugevast plastkarbis või õhukesse kilekotikesse pakendatud lihakäntsaka, kuid inimesed on mugavad ja kas selline väike plastiku säästmine kaalub üles ajakulu. Ühesõnaga ma proovin järgmised kuu aega plastikuvabamalt elada, kuigi saja protsendiliselt ma seda kindlasti vältida ei saa.
Mul tekkis taoliste üleskutsetega veel selline mõte, et kuigi need on ülla eesmärgi nimel, et me säästaks rohkem loodust ja hindaksime rohelust ja tegutseksime selle nimel, et meie lastel ja lastelastel oleks ka tulevikus koht, kus inimväärses keskkonnas kasvada ja mängida, siis ma ikkagist ei usu hästi, et mingisugune ühe kuune aktsioon saab olema edukas. Minu arvates on asi kinni inimeste mõtlemises. Need kes on mõttelt ja eluviisilt rohelisemad, nemad nagunii sorteerivad prügi ja eelistavad paberkotti kilekotile. Aga inimesed, kes elavad ja on tarbimisühiskonna mentaliteediga, siis ma pigem olen arvamusel, et nemad ei ole valmis loobuma oma heaolust ja mugavusest, loobudes näiteks poolfabrikaatidest. Ja suvi on teadatuntud grillihooaeg. Kui palju on reaalselt neid inimesi, kes viitsiksid ise šašlõkki teha ja kuna inimeste elutempo on nii kiire ja muutlik, siis need grillimõted tulevad pigem eksprompt ja siis pole aega ise marinaadi tegema hakata, vaid haarataksegi poeriiulilt grillvorstikesed ja plastiktopsikutes olev šašlõkk. Me paratamatult oleme mugav tarbimisühiskond ja ehk tõesti selle eesmärgiga see aktsioon tehtigi, et inimesed oma mugavustsoonist välja kiskuda ja panna mõtlema, et kuidas oleks veel võimalik endast võimalikult väike ökojälg maha jätta. Ma ei tahaks öelda, et antud ühekuune aktsioon on mõttetu ja väärtusetu, kindlasti mitte, kuid ma arvan, et pigem võiks inimestele teadvustada, et mis on plastiku tarbimise tagajärjed, mis see endaga kaasa toob ja kui inimene jätab selle või tolle kilepakendi kasutamata, et mis ja kui palju sellest olukord paraneb või muutub. Seega ma leian, et selle asemel, et teha korra aastas plastikuvaba kuu või alkoholivaba kuu või elektrikasutamisevaba kuu või mis iganes loodust säästev kuu, võiks hoopis rohkem pikaajalisematele ja informatiivsematele kampaaniatele panustada, mis aeg ajalt tuletaks inimestele meelde, et mida too või teine otsus põhjustab. Eesmärk oleks siis pigem üleüldiselt igapäevase plastiku tarbimise vähendamine ja õigete valikute tegemine. Päris hulluks ei tasu ka muidugist minna, et inimesed näiteks loobuksid oma plastikuvabahulluses ka kanalisatsiooni kasutamisest, sest torustik on plastikust, et hakkame kõik tsinkplekk pangedega vett vedama ja lähme üldse tagasi kiviaega. Ikka mõistuse piires ja võimaluse korral lihtsalt eelistada loodussäästlikumat varianti. Muidu on natuke selline tunne, et inimest kutsutakse tegema heategu, et kas oled juba see aasta oma heateo ära teinud ja kui oled, siis ülejäänud aasta on hooletu, sest heategu sai tehtud.
Kui palju teie prügi sorteerite ja kas plaanite ka plastikuvabast aktsioonist osa võtta? Jagage ka omi mõtteid, et kuidas igapäevaselt saaks ja võiks plastiku tarbimist vähendada, peale selle, et kilekoti asemel võtame paberkoti või oma riidest poekoti.

CONVERSATION

1 kommentaari:

  1. Liha turult ostmiseks saab kasutada karpi, millega võetakse kaasa lõunasööki või hoitakse toidu ülejääke külmkapis. See on küll samuti plastikust, aga sadu kordi kasutatav :)

    VastaKustuta

Back
to top