Ikka juhtub

Kas mäletate seda postitust, kus kirjutasin sellest milliseid reaktsioone toob esile näiteks see, kui WC-paberirull hakkab maha kukkuma ja kuidas see paneb meid vanduma, kui paberirull veereb alati just kuskile poti taha jne. Fakt on see, et tehku need inimesed misiganes hääli, aga järgmine asi on kindlasti palju hullem.möödunud pühapäeval, kui tulime Nõmmest Tartusse ja Mac ei läinud koju (see ei ole veel see kõige hullem asi). Ta tahtis vaadata õudukat (Dark Skys ja see pole ka veel kõige hullem) ja kuna meie oleme õudusfilmide spetsialistid, siis loomulikult pöördus Mac ka õigete inimeste poole. Tegelikult oli selline sooviavaldus Maci poolt mulle isiklikult täielik üllatus, mis lausa pani mu kulme kergitama ja küsima:"What? Sina ja õudukas?!?", sest see tüüp kardab igasugu asju  ja erinevalt minust, kes täidab ja toidab oma hirme, üritab Mac igal võimalikul moel igasugu hirmsaid asju vältida...näiteks mind, koeri, jmt).  Kuigi üks imelik asi on Macil küll...Ta ei karda neid koibikuid...noh neid ämblikke kellel on need pikad jalad ja väike keha. Tema arvates on nad armsad ja lastena mängisid sellist "vahvat" mängu, et viskasid üksteisele neid kraevahele, aga õnneks on Mac nüüdseks natuke suuremaks kasvanud ja mõistust juurde saanud, kuid mitte selle osa pealt, et ämblikud oleksid hirmsad, vaid et koibikutel murduksid ju jalakesed ära...no kurb küll!
Ühesõnaga jätkame teemaga...kuna filmiõhtu ei alga lihtsalt nii, et astume uksest sisse, viskame kodinad nurka, hüppame diivanile, asetame jalad "viisakalt" seinale ja paneme filmi jooksma... Ei ei ei...enne tuleb  teha ikka kohustuslikud ettevalmistused  ära...näiteks snäkid valmistada (mida me ei teinud...ofcourse), mugavamad ja kodusemad riided panna )mina tegin...Mac ei teinud) ja ongi pmt kõik. Ahjaa  õigus...seda head kohta peab ka külastama, ega poole filmi ajal, kõige põnevamal ja hirmsamal hetkel ei tohi ju minna ning sellistel hetkedel tuleks soovituslikult "paus" nupp üldse ära unustada...laske või püksi, siis jääbki paremini meelde!
Mac läks siis vetsu (juba peaaegu on see hull asi käes) ja ega mina niisama aega surnuks ei passinud ja tagumikku lamedaks istunud...mina hakkasin puhast pesu kappi sättima, mis olid peale pesu värskes Nõmme õhus kuivanud ja tuuldunud...väga mõnus. Kahmasin siis kätte oma ülihästi lõhnava ihupesu ja vannitoa käteräti ning läksin käterätikut kraanikausi kõrval olevasse nagisse riputama, kui äkki riivas mu kõrva esimene pahaendeline heli...mulks...sekund hiljem kostus minu hääles teine pahaendeline venitav hääletoon:"Maaac? Mul kukkus vist midagi WC-potti..." (Jep, see oligi see kõige hullem asi üldse...minu ülihästi lõhnav ja puhas ihupesu lendas otse potti, mis enam ilmselgelt polnud enam nii puhas...meil siis dušš ja WC ühes ruumis, kui keegiveel aru ei saanud ja selleks ajaks oli Mac ka juba tollest ruumist lahkunud)
Mac häälel täis kahetsust:"Aaannnnnaa andeks, ma unustasin kaane lahti!" Don't I already know that ja sellest hetkest alates on meil külalistele uus majareegel...olgu...korterireegel: WC-potikaas käib peale vetsu kasutamist ALATI kinni!
Ja kui ma tubli olen, siis mingi aeg leiavad reeglid endale ka kuskil ukse peal asu ja kui olen eriti tubli, siis raamin reeglid ära ka.

PS. Mac sai oma pahateo sellega andeks, et Tema oli see, kes need alukad potist välja õngitses...

CONVERSATION

2 kommentaari:

  1. Teinekord lihtsalt ütle, et pane kaas kinni, Sa ei pea kohe niimoodi demonstratiivselt pesu loopima ja diivatsema hakkama :D :P

    VastaKustuta

Back
to top