Mis mulle ei meeldi...

Igal inimesel on asju, mis Talle ei meeldi...meeldib vähe, ei meeldi üldse ning tegelikult on see ju täiesti arusaadav ja üks elu loomulik osa. Olen selle üle viimasel ajal pikalt juurelnud, et see teema enda jaoks selgeks mõelda.Võib-olla on minu järgnev arutelu natuke veel toores, segane ja laialivalguv, aga hetkel minu lünklik ja segane mõte oleks järgmine: kui mulle ei tundu mõni asi sugugi sama oluline kui teisele kodanikule või ei näe ma mõnes teises asjas nii suurt probleemi, siis ma ei lähe ju teisele inimesele selle eest etteheiteid tegema...ei otse ega ka "läbi lillede". Ma olen täiesti kindlal seisukohal, et ükski inimene ei saa sundida teist inimest tundma midagi, mida Ta ei tunne ja kui hakata seda nõudma, kas viha, anumise või mingil muul viisil, siis küsige endalt: kas ma tahan võltsi mõistmist, rõõmu, kaastunnet, arusaama või mis iganes võltsi (mitte siirast emotsiooni)?
Mul on siiras rõõm sõprade ja inimeste üle, kes ütlevad täiesti otse välja oma seisukohti ning lasevad kartmatult kuuldavale ka neid arvamusi, ühest või teisest asjast, mida ma parema meelega kuulda ei oleks tahtnud, kuid ma ei kuku selle peale räuskama või oma õigust taga nõudma või solvama, et mis Sul viga on, et Sa minust aru ei saa ja / või ei jaga minuga sama vaatenurka selles asjas..`.?! Muidugi on nendel kartmatutel sõnavõtjatel ka erinevus sees, ehk et kas ütled omaausa arvamuse ja seisukoha rahulikult välja (loe: ilma närvi minemata, ilma agressioonita, ilma tõmblemata vms), sest need kes väljendavad end agressiivselt ja vinguviiuli moodi suheldes, siis kas olete kunagi mõelnud, et asju on võimalik ajada ka sõbralikult?
Selle teema kokkuvõtteks tahaksin öelda, et inimesed olge tänulikud, kui Teiega ollakse ausad ja võtke lihtsalt teistsugust vaatenurka või käitumist, mis on Teie jaoks tohutult oluline, kui silmaringi avardavat osa ning ärge tampige neid inimesi mutta, vaid hoidke neid inimesi, sest nad toovad Teid "roosast mullist" välja...mina ei soovi isiklikult elada ümbritsetult inimestega, kes räägiksid AINULT seda, mida ma kuulda sooviksin ja käituksid nii nagu mulle AINULT meeldiks ja õige tunduks ning kõik muu poleks aktsepteeritav.
Ja inimesed, kes oma vaimusilmis ongi ausad, avameelsed ja otsekohese jutuga, siis jälgige aegajalt oma hääletooni, kirjutusviisi ja ehk ka seda viisi, mismoodi räägite ainult endast: minaminaminamina ja minu maail
Meil kõigil on rõõme ja muresid, millega seisame igapäevaselt silmitsi (osad räägivad oma muresid avalikult ja nõuavad, et teised kaasa elaksid, kuid on ka inimesi, kes jagavad muresid ja rõõme ainult paari lähedasema inimesega või sootuks hoiavad kõik enesele) ning mitte keegi ei saa öelda või määrata selle mure raskusastet teise inimese eest.
Selline mõttelend siis täna minult...näete polegi koguaeg hahaha ja sarkasm, kuigi...pole vaja kaua oodata, sest kohe varsti tulevad lõbusamad postitused, kuna mul aegajalt ikka juhtub nipet-näpet asju, mida tahaksin Teiega jagada...

CONVERSATION

2 kommentaari:

  1. Nii. Kui nüüd konkreetseks minna, siis mis sulle täpselt ei meeldi? :)
    Kui arvamuse esitamise vormi mitte arvestada (pahuralt, enesekeskselt, agressiivselt, solvavalt, ainult endast rääkides, virisedes, oma sõnade mõju mitte arvestades, ainult oma tõde õigeks pidades jne). Kui vorm on ka sisu, muud arvamusel polegi, no eks siis on selge.

    VastaKustuta
  2. Kusjuures ma alguses mõtlesin, et panen pealkirjaks: INIMSUHTED või ERINEVAD SUHTLEMISVIISID, kuid siis jätsin ikka selle praeguse, sest mulle ei meeldi, kui inimesed ei suuda või ei oska asjadest rahulikult rääkida. Võib-olla olen ma mõistmatu, aga sedasi tõesti tunnen ja mõtlen.
    Mulle ei meeldi inimesed, kes leiavad, et ainult neil on õigus, nemad oskavad kõige paremini, nemad on laitmatud ja veatud ning see viis kuidas seda väljendavad on ebameeldiv. Usun siiralt, et sõbralikusega ja konkreetsusega saavutab paljuenam- nii isiklikes kui ka tööalastes suhetes :)

    VastaKustuta

Back
to top