Null mõtet

Uh, ma ei tea, mul kuidagi viimased paar päeva mõte ja jutt ei jookse. Võtan bloggeri lahti, näen, et käite ja tsekite minu "uut postitust", aga siis peate ikka pettuma ja nentima, et see Kai on üks paras logard. Aga ausalt, ma ei tea millest kirjutada. Kas kirjutada sõbrannast, kes leidis endale kuulutuse kaudu mehe, abiellusid, said lapsed ja nüüdseks on see naine selle mehe mõjuvõimu all ehk koduvang. Või huvitaks teid hoopis see, et mismoodi ma endale ise vaibanõelaga nabaneedi tegin? See oleks siis minu ninatäpi jutu jätkuks ja siis võiks ka keeleneedist rääkida (et te ümber ei kukuks ja mõtleks, et ma olen mingi üleni ära needistatud skinhead, siis võin teie rahustuseks öelda, et neid kahte viimast mul enam pole). Või tahaksite hoopiski kuulda miskit minust ja Joosepist? Oot, kas ma lõppudelõpuks siis üldse kirjutasin selle meie loo, mismoodi me armusime ja mismoodi ja miks ma Joosepit tõrjusin ja kuidas ma püüdsin Joosepit, hoolimata oma suurest armumisest, sõbranna jaoks vabana hoida ja mismoodi ma Joosepi lihtsalt enda poolt ära saatsin, kui olime tunde diivanil kudrutanud? Oh pagan, homme on viimane tähtaeg ka blogimisvõistluses kuuteemal postitada, mis minul korraliku inimesena on endiselt veel tegemata.  Ühesõnaga andke kommentaariumis märku, kuigi ma ise arvatavasti kirjutaksin kahest esimesest, sest sõbranna lugu oleks äkki kellegile hoiatuseks või abiks ning teine, see needistamise story, oleks võib-olla lihtsalt huvitav, mismoodi võib üks nooruk teismeea lõpus unistusi teoks teha (olin toona siis 17-aastane).
Ega hetkel rohkem mõtteid ei olegi, võib-olla minu selle nädala big newsiks on see, et ma sõidan reedel Soome (jejee :D). See on minu eluesimene reis Soome, muig. 2-4. oktoober viibime siis Järvenpääl, kuna toimumas on selle aastased juhtkoerte maavõistlused ja me lähme Džännuga Eestit esindama ja oma eelmise aasta I-kohta kaitsma. Kuigi ma väga ei usu, et see aasta esimeseks tuleme, sest kammoon, ma pole never ju Soome tänavatel liikunud ja ma ei pruugi osata nende tänavate eripäradega arvestada ja mis mina...Džännu samuti ei pruugi osata ja nii me siis olemegi kaks juhmakat seal ringi töllerdamas. Võistlus on selline, et on umbes 2 km pikkune marsruut, mis sisaldab peaaegu kõikvõimalike takistusi ja elemente, mida juhtkoer peab oskama lahendada õigesti, kui peaks päriselt selline olukord tekkima. Osasid lahendusi kasutame jah igapäevaselt, aga on ju ka selliseid olukordi, mida iga päev ei pea lahendama. Iga päev ei ole ju traktor kõnnitee peal takistuseks ees või iga päev ei pea mööda maandteed kõndima vms.

CONVERSATION

9 kommentaari:

  1. Esimest sõbrannaga juhtunud lugu loeks küll huviga!
    Ja võistlus on äge, sellest siis ka palun üks pikem post! Kuidas sa üldse tead millal seal vaja paremale-vasakule pöörata? Keegi kõrvalt jagab sulle selle kohta ikka juhiseid?

    VastaKustuta
  2. Need kaks esimest teemat oleksid huvitavad küll :)

    VastaKustuta
  3. Kai, Su ajud on vanusega ära auranud :D Joosepiga kudrumudrust Sa oled kirjutanud, isegis vist mitu korda. Sul on ju miljon juttu mida rääkida (kuigi tõsi, neid piinlikumaid ma keelan Sul avalikkusele esitamast). Tuleta meelde ja üllata oma lugejaid (mind Sa ilmselt enam ei üllata :D)

    VastaKustuta
  4. Khm, Sina ja keelad mind?! :D Mida piinlikum, seda toredam ju :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No kuule...Need piinlikumad on ikka nii piinlikud, et mul oli nendest ise ka piinlik kuulda :D

      Kustuta
  5. Eee, misasja? Ma ei mäleta enam, mida kõike olen Sulle rääkinud.

    VastaKustuta
  6. Kuna ma ilmselt tean, millisest sõbrannast on jutt, võin öelda, et tegemist on tõesti väga karmi ja uskumatu looga. Kui ma seda kusagilt loeksin, ei usuks ma kindlasti, et selliseid mehi võib olemas olla. Aga jah, paraku...

    VastaKustuta
  7. Ma kommenteerin küll pea kuu hiljem, kuid seda lugu sõbrannast oleks küll huvi lugeda.

    VastaKustuta
  8. Oi vabandust. Leidsin juba loo üles :)

    VastaKustuta

Back
to top