Olen viimastel päevadel suts vaiksem olnud, olete vist ise ka seda märganud :D Mul pole kuidagi seda õiget kirjutamistuhinat kallale tulnud, kuigi kirjutada ja muljetada oleks oii kui palju. Kõige esimese asjana hingab mul kuklas ikka see lubatud ja endiselt tegemata chatvlog. Kusjuures neljapäeval sättisime kõik paika ja olime valmis filmimisega alustama, kui äkitselt hakkas Joosepil tervis jukerdama ja mina tegin ettepaneku filmida mõnel teisel päeval, sest ega ma mingi egoistist sadist pole, et sunniksin inimest läbi valu küsimusi esitama. Hakkama oleks kindlasti saanud, kuid see oleks tulnud üks väga nukker video. Vahepeal läks kõikidest nendest takerdustest, viivitustest ja edasilükkamistest isegi meeleolu täitsa nulli, kuid no mis parata.
Eile ajas Joosep mind oma jutu ja tähelepanekutega südamest naerma. Näiteks üks tema tähelepanekuid linnast tulles oli see, et tead nii imelik on pimeda naisega koos elada, tuled õhtul koju, kõik on pime, koerad liiguvad ringi, kuskil nurgas muliseb arvuti, elu nagu käiks, aga kõik toimub kottpimedas :D Ma nüüd muidugi ei soovi eelneva lausega mingisugust müüti tekitada, nagu pimedatel oleks kindlasti pea olematud elektriarved. Tegelikult asjad päris nii ei ole, sest see, et me tulesid nii palju ei kasuta, ei tähenda nagu me pesu küüriksime pesurestil ja sööki keedaksime lõkkel. Ma üldiselt (kui meeles on) panen eelkõige koerte tarbeks köögis väikese valgustuse tööle või söögilaua kohal oleva lambi, mis on valgustugevusrežiimiga.Kui võib-olla tekitas küsimust, et mis mõttes koerte tarbeks või miks mitte Joosepi jaoks, siis endapoolse selgitusena lisan, et Joosep suudab ise ka tulesid sisse / välja lülitada, vastavalt oma vajadustele ja soovidele. Aga muidu jah, vetsu ja duši alla minnes ma tuld põlema ei pane. Seda juba viimased paar aastat. Alguses ikka harjumusest panin, sest kui ikka 20. aastat oled valgusega koos elanud, siis päris üleöö ei harju ümber ja kes ütleb, et peakski harjuma. Ma vahel moe pärast panen ikka kah tule põlema, aga siis on mul teatav meeleolu, et seda teen. Ja loomulikult unustan ma ära, et ma tule põlema panin ja nii võin ma üksi olles südamerahus voolukettal lasta kedrata.
Sama päeva hilisõhtul toimus teinegi humoorikas vahejuhtum. See juhtus siis, kui mina juba voodis lebotasin ja Joosep oma davaari tänaseks väljasõiduks kokku pakkis. Järsku tuli ta magamistuppa, lülitas laelambi põlema ja kirus, kui pime toas on ja et selle valgusega ei näe peaaegu üldse midagi. Mina muidugist keerasin pea padja sisse ja hakkasin naeru kihistama, sest nii lõbus oli kuulata nägijat kõnelemas sellest, et kui pime siin toas ikka on :D
Joosep jätkas, et ta ei saa isegi aru, kas sahtlis on trussikud või sokid. Ma jällegi ei saanud aru, mis asja ta seal seletab, kas käega katsudes siis tõesti ei suuda eristada nüüd trussikuid ja sokke. Minu mäletamist mööda need nüüd päris üks ühele lõikega ka ei ole. Kuid siis selgus, et probleem ei seisnenudki selles, et katsudes ei saaks aru mis on mis, vaid peale vaadates on asi segane.
Ma hakkasin praegu omaette laginal naerma (päris tervemõistuslik ikka), kuid tegelikult on mul põhjus ka, miks ma sedasi lampi naerma hakkasin. Nimelt viimastel päevadel on Joosepi stand up lauseks saanud "ja siitpool tuleb väike tantsusamm..." ja siis hakkab üks jalgademüdin ja kehaväänlemine ja kätega vehkimine pihta. Ta nimelt jäljendab dj Ryan Amgelost, kes tantsib klapid peas. Ausalt, see on marunaljakas, kui Sa pilti ei näe, aga kuuled ja tajud, kuidas keegi tantsib. Ma ei mõtle siinkohal muidugi seda, et kukun siis kõht kõveras naerma, kui keegi sambat, rumbat, valssi, tša-tšat või mõnda muud profitantsutantsib, vaid just see dj Angelosi jäljendamine on lõbus. See on umbes sama kategooria nali, kui me Tartus elasime ja õhtul, kui ma hambaid pesin, tuli Joosep mu selja taha Luikede järve tantsima. Kusjuures just avastasin, et 15. aprill 2016 on Estonias Luikede järve peaetendus
. Lihtsalt infoks, kui kellegil peaks huvi olema. Meie oleme küll Joosepiga mõelnud, et peaks ka vähemalt ükskord elus kultuursete inimestena omaendi rahvusooperis ära käima.
Oeh, aga ma katsun end nüüd voodist välja kangutada, et nõud ära pesta ja tolmukaga elamine üle tõmmata, sest õhtul toimub ju Eesti Laulu II poolfinaal. Sellest rääkides, siis mina olen superrahul, et I poolfinaalist Laura ja Kristel Aaslaid koos Cartoon-poistega edasi said. Keda teie sooviksite finaalis näha või kas üldse vaatate enam seda n-ö laulukonkurssi? :)
0 kommentaari:
Postita kommentaar