Rahvameditsiin vs tavameditsiin

Kui ma kolmapäeval küsisin FB blogilehel oma lugejatelt nõu, et millest võiksin veel kirjutada, mis neid huvitaks või mida nad minu kohta veel ei tea, siis sain päris mitu huvitavat teemat. Üheks selleks oli rahvameditsiin, et mida mina sellest arvan.

Minu jaoks on rahvameditsiin, alternatiivmeditsiin ja loodusmeditsiin kõik üks ja see sama. See on jällegist selline õhuke jää, kus miskipärast inimesed kipuvad vaidlema minema. Mina vaielda ei viitsi. Pealegi ma ei mõista ka seda, et miks üleüldse on tarvis selle üle vaielda. Kui keegi ütleb, et ta on paduusklik uriinijooja, kuna usub siiralt, et see tõepoolest aitab, siis las usub. Ega see ei tähenda veel automaatselt seda, et kõik, kelle silmad seda saatuslikku "ravivõtet"silmasid, et need veetakse tuttipidi keldrisse ja valatakse ka teile lehtrigakollast vedelikku sisse. Pole ju põhjust eufooriasse minna ja hakata üksteist idiootiteks sõimama. Seni kuni keegi ei ohusta kellegi tervist ja elu (näiteks laste elu) ja täiskasvanud inimesed teevad seda oma vabast tahtest, siis jeerum küll, las nad olla. Joogu terviseks. Mina olen mõlema, see tähendab rahvameditsiini, kui ka tavameditsiini pooldaja ja olen veendunud, et need kaks meditsiiniharu võiksid toimida sõbralikult käsikäes.

Ma ise olen maru hea näide, sest mul on diabeet, mille kontrollimiseks ma pean kasutama tavameditsiinis kasutuses olevat preparaati ehk insuliini. Mitte ükski rahvameditsiin ei asenda insuliini ehk hormooni, mille toime reguleerib glükoositaset veres. Ma olen läbinud mitmeid silmaoppe ja jällegist mitte ükski rahvameditsiin ei oleks saanud likvideerida mu silmas tekkinud kambrivedeliku äravooluteede ummistust, mis on põhjustatud klaukoomi poolt. Ei ole nii, et viskan kurgiviilakad silmadele ja siis voilaa, ummistus taganeb imeväel ise. Ei ole ka nii, et valan endale mingisugust rahvameditsiini leotist silma sisse ja voilaa, saan nägijaks. Ei ole nii, et lisan ühe keedetud kartuli, 2spl kännuseeni, maitseks loorberi ja kõige oluliseima komponendi- üks pulbriks jahvatatud varesejalg. Keerad kogu kupatuse kokku, püreestad ja kui tarvitada seda imelist keedist 2x päevas ja kolm nädalat järjest, siis saan diabeedist igaveseks lahti. Lihtsalt on haiguseid, mille vastu ei saa rahvameditsiiniga ja seal on tarvis tavameditsiini sekkumist. Kasvõi vaagnaluumurd, krooniline juurepõletik, kaasasündinud südamerike jne.

Kuid me ei saa eitada, et rahvameditsiinil on oluline roll inimese organismi immuunsuse tugevdamisel, taastumisel ja teatud puhkudel ka tervenemisel. On ju ammu juba teada, et kui näiteks organismis on rauanäit madal, siis soovitatakse süüa peeti, granaatõuna, juua nõgeseteed. Kaalium madal, siis sööge banaani, tomatit, viinamarja. Ei ole tarvis kohe rauapreparaate krõbistama hakata. Või näiteks põiepõletiku korral soovitab vanarahvas keeta potis natuke kummelileotist ja siis kükitada palja hargivahega selle auru kohale ja voilaa, saate põiepõletikust lahti. Kuid peate olema hoolas, sest liiga lähedale kükitades on oht saada hoopiski villis hargivahe, mitte aga vabaneda põletikust. Ma lausa tean isiklikult inimesi, kes on seda proovinud ja toimis. Nad olid juba mitmendat antibiotsikuuri läbimas, kuid ikka ja jälle tuli põletik tagasi. Kuid siis proovinud toda kummeliauru värki ja läinud see põletik oligi. Samamoodi soovitatakse ju hingamisteedehaiguste korral kartuliauru sisse hingata. Ma mäletan, et ka minu ema käskis mul rätt üle pea, nägu aurava poti kohal, suu kaudu toda kartuliauru sisse hingata. Ma muidugi ei mäleta enam, kas aitas või mitte, mäletan ainult, et maru vastik oli.

Kuid hoolimata sellest, et ma kasutan igapäevaselt kõrgetasemelisi meditsiinilisi preparaate nagu insuliin, silmatilgad ja vererõhualandaja, siis olen ma kasutanud ka rahvameditsiini tarkust. Kui taimetee joomist võib nimetada raviks... Alates sellest hetkest, kui sain teada, et mul on diabeedi tagajärjel tekkinud neerupuudulikkus, hakkasin jooma regulaarselt taimset neeruteed. See taimetee sisaldab neid loodusest leiduvaid taimi, mis ergutavad neere tööle ja aitavad seeläbi organismist paremini vett väljutada. See päriselt toimib ka. Kuigi ma olen kohanud suhtumist, et ah, see on puhas enese lollitamine ja lihtsalt mõtlemises kinni, aga no las mina lollike siis rüüpan oma teekest. Ega ma sellest taimeteest susse püsti viskama ei hakka.
Kui mul on mõnel hommikul ärgates sõrmed ja silmalaud paistes, siis joon tassikese neeruteed ja juba poole päeva pealt hakkab enesetunne paremaks minema ja käingi sagedamini põit tühjendamas. Pealegi selle 10-aasta jooksul, mil olen neeruteed joonud, siis mu kreateniin on püsinud enam-vähem stabiilsena. Samas tean teisi, kes on saanud diabeetilise neerukahjustuse diagnoosi hiljem kui mina ja silkavad juba praegu ringi doonorneeruga, kuna oma neerud andsid lõplikult otsad.

Kuid näiteks, mis puutub nendesse imelistesse kanepiõlidesse, et see ravib vähki, siis no andke andeks, aga sellist jura ma ei usu. Ma usun, et see võib leevendada, aga ma ei usu, et kui vähihaige viskab end paar korda nädalas õlivanni siruli, et siis vähirakud hakkavad imeväel ise meie organismist väljuma või kaovad ise kuskile ära. Samamoodi ei ole mul usku ka ainult kristallidesse. Mis need kõik on: seleniit, lasuur, ametüst, mäekristall jt. Et justkui nende mudimisest saab inimene nõiaväel terveks. Ma saan aru, et inimesed vajavad midagi, millesse uskuda ja usk on tervenemise protsessis üks olulisemaid nüansse, sest ma usun, et me suudame oma mõttejõuga saata organismile signaale, mille järgi organism tunnetab, kas inimene ise soovib terveks saada või on juba käega löönud. Ma võin neid kristalle koputada ja riputada enda külge palju tahan, kuid need ei ravi mu neeru- ja südamepuudulikust või kahjustunud närvirakke terveks. Ma ei saa nägijaks, kui panen ööseks endale kristallid silmalaugudele. Kui inimesed kasutavad oma vaimu tugevdamiseks kristallide abi ja nad usuvad nende müstilisse ravitoimesse, siis lasku käia, kes olen mina, et neid keelata, eksole. Aga, kui nad on samal ajal saanud ka tavameditsiinilist abi ja sekkumist, siis ärgu tulgu seletama, et nende tervenemine oli puhtalt ainult ja ainult tänu kristallidele. Räägime sellest siis, kui tavameditsiin pole skalpelli, keemiaravi ja kiiritusega Su keha kallal käinud.

Jah, ma soovin, et maailmas käiksid asjad nii lihtsasti, et kohe, kui mingi mure on, siis riputame endale aga õige kristalli või taime kaela ja mure ongi seljatatud, aga päris nii see ei käi. Vähemalt mina olen sellel arvamusel. Kuid nagu juba ütlesin, siis sõbralikult koos võivad need toimida küll. Mitte aga nii, et kui inimesel on rängad maohaavandid, et siis peab kaduneljapäeval ostma turult endale kitse, viima selle täiskuuööl ristteele, ohverdama kitsekese, vihtuma paljalt kolm ringi ümber lähima tammepuu ja jooma kitseverd, et siis saab oma maohaavadest lahti. No siis päris nii ei ole. Samamoodi, kui inimene on tavameditsiini poolt medikamente tuugalt täis topitud ja organismis ajab üks mürk teist mürki taga, siis ma leian, et on täiesti okei teha läbi üks looduslik puhastuskuur ja vabaneda nendest üleliigsetest mürkidest.

Kokkuvõttes võin öelda, et eks see on tõesti iga inimese enda asi, millesse või kellesse usub. Ma ei saa öelda, et kristallid, kanepiõli, ihuvedelike joomine, nõgesevitsaga enese nüpeldamine ja mis kõik veel, et need ei toimi, kuid see ei tähenda, et ma peaksin sellesse veel kohe pimesi uskuma. Aga mine tea, mis eluraskused meid veel ees ootavad ja nagu me teame, siis viimases hädas jookseb isegi kõige usukaugem inimenegi kirikusse, nii et mina ei välista, et ma võin ka ühel päeval käia kristallid kotiga kaelas, ihu kanepiõliga üle valatud ja rüüpan pläskust omaenese uriini.

CONVERSATION

2 kommentaari:

  1. Kanepiõli võetakse ikka seespidiselt ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Okeii, ma miskipärast tõesti arvasin, et kanepiõli on välispidiseks kasutamiseks, kuna üks mees kunagi ühes saates rääkis mismoodi ta oma vähihaige naisele seda peale määris. Aga tänud jagamast, ma nüüd targem :)

      Kustuta

Back
to top