Kuidas küsida Kai moodi sponsorlust

Möödunud nädalavahetusel leidis aset juhtkoerte õppe- ja treeningpäev Pärnus, mille organisaator olin mina eesotsas Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühinguga.
Õppe- ja treeningpäev läks väga hästi ja juhtkoeri oli kohale tulnud lausa 13.
Kuna ma olen maksimalist ja perfektsionist, siis püüan alati teha asju nii, et kõik oleks viimase lihvini ideaalne ja vägev ning nii ka seekord...
Nimelt mõtlesin, et maru tore oleks, kui saaks igale juhtkoerale, kes osaleb õppe- ja treeningpäeval, pärast õppusi anda väikse maiustuse. Mul tekkis see mõte küllaltki hilja (nii paar päeva enne õppe- ja treeningpäeva) ning siis pidin ruttu mõne hea variandi välja mõtlema.
Mulle meenus, et lemmikloomakauplus Zoo Planet päris tihti annab iga Sinu ostule kaasa tasuta väikse paki maiustust või krõbinaid .
Nii ma otsustasin võta retke esimesse Pärnu linnas tegutsevasse Zoo Planetisse ja igaksjuhuks võtsin nägija ka kaasaehk oma elukaaslase. (noh nii igaksjuhuks, kui Janet peaks hulluma maiustuste peale, mis seal poes lahtiselt riiulis on või kui mul peaks tekkima hirm ning ma peaksin vajama emotsionaalset tuge).
Astusime poodi sisse ja ma ütlesin Joosepile, et lähme ikka ostame ka midagi, et ehk annavad meile siis parema meelega sponsorlust.
Seisime maiustuste riiuli ees ja Joosep annab mulle erinevaid maiuseid katsuda. Olles näidanud mulle juba päris mitmeid, mis tegid otsustamise väga raskeks, siis ühel hetkel ulatas mulle sellise 10 cm pikkuse ja pöidla jämeduse rullmaiustuse, millel olevat kirja järgi singitäidis. Mul tekkis neist vaimustus ja ütlesin:"Oh, kuule võtaks neid igale koerale ühe. Palju need läheks kokku maksma?"
Joosep andis mulle teada, et kokku läheks 6,80€, mina aga krimpsutasin nina ja ütlesin, et see liigakallis, sest ma oleksin pidanud selle ise omast taskust maksma.
Joosep paniselle nn singirulli tagasi ja leidis järgmise närimisliha. See oli selline peenike, kõva ja pikem, kui eelmine ning mulle tundus, et see täitsa tore, kui Joosep äkki teatas:"Kuule siin on terve pakk neid ja terve paki hind 2,40€"
Mina olin vaimustuses ja ütlesin Joosepile:"Kuule, ma ei küsigi sponsorlust, et ostan terve paki neid maiuseid ja Janetile võtanboonuseks paar singirulli ning ühe suurema singirullli Pythonile." (Python siis Joosepi koer).
Suundusime rahulolevalt kassasse (mina olin küll väga rahul ja rõõmus taolise suurepärase leiu üle).
Kassasse jõudes algas järgmine dialoog:
Müüja:"Kas soovite terve paki neid maiuseid?"
Mina enesekindlal häälel:"Jah, terve paki."
Müüja:"Siin on kümme tükki, et kõik need?"
Mina muretul häälel:"Jah, kõik-kõik." (ise mõtlesin veel, et mis siin imestada)
Müüja küsib edasi:"Kas Teil kliendikaart on?"
Mina:"Ei ole. Kas selle tegemine maksab midagi?"
Müüja:"Jah, see maksab 1,50€ ja iga ostuga saate -5% ostult alla ning täna on meil üleüldse kogu kaup -30%"
Mina:"Hea küll. Me teeme kliendikaarti."
Müüja annab siis blanketi, kuhu tuleb kirjutada oma kontaktid ja muu taoline. Lisaks oli all lahtrid, kuhu sai linnukesi märkida, et milliste toodete kohta soovite oma e-mailile informatsiooni. Olime Joosepiga poole peal, kui müüja tõmbab lehe ära ja lausub:"Jah, aitab küll."
Ma olin hämmingus, aga mõtlesin, et tühja sellega...
Müüja küsib uuesti:"Kas Te ei sooviks üht suurt singirulli veel võtta. Ma olen sisestanud miskipärast kaks neid siia.!?" (huvitav müüginip, aga mis ma ikka norin...sain aru, et tädi alles algaja ja tulin talle vastu ning võtsin ühe suure singirulli lisaks).
Samal ajal, kui me kassas seisime rääkis poemüüja sõbranna Janetiga juttu ja rääkis talle, et kui tore päev tal tuleb, et saab nii palju maiustusi ja nii edasi. Janet loomulikult ignoreeris ja käitus selle naisterahvaga nagu ta oleks õhk....
Lõpuks hakkasime oma asjadega ka meie valmis saama...
Müüja teatab kogu ostusumma:"Nii ja kokku on 26,80€"
Ma ei oska kirjeldada, et mida ma mõtlesin, mida ma tundsin või mis näoilme mul oli, aga ma vist seisin nagu soolasammas, peast käis läbi mustmiljon küsimust ja mõtet (no nii palju, kui mu mõistus suudab genereerida sekundis)...
Joosep tegelesmaksmisega ja ütles rangel ja tõsisel häälel:"Palun tšekki ka!"
Müüja laseb tšeki aparaadist välja ja enne Joosepile ulatamist vaatab ise ka seda ning lausub:"Nii, ma kontrollin, et kas kõik sai õigesti. Niii siin on väiksed singirullid, siin on suured singirullid ja siin on terve pakkpullipeeeniseid. Jah, kõik on olemas!"
Mul lõi peas alarmkell, mis kisendas:"Pullipeenised? Pullipeenised? Terve pakk pullipeeniseid?! Mis asja? Ma ei ostnud praegu ju pullipeeniseid. Nagu whaaat???!"
Müüja lausus veel rõõmsal häälel:"Te võite veel poes ringi vaadata, et äkki leiate veel miskit meelepärast."
Mina midagi vastu pobisedes:"Ei, tänan! Rohkem pole midagi hetkel tarvis." (ma pole miljonär ja ma pole ka lihtsalt rahakas. Missest, et ostsin just pullipeeniseid 24€ eest...Ma ei soovi isegi seda kroonidesse ümber teisendada, et palju ma kümne peenise eest maksin...).
Lahkusime poest, ma lihtsalt lohisesin Janetile järgi ja mõtlesin ikka veel sellele, et ma ostsin 24€ eest pullipeeniseid. Tõesti irooniliselt tagasi vaadates oleks need väiksed singirullid tõesti ikka väga kalliks läinud.
Lisaksma ei suuda neid pullipeeniseid katsuda ja veel vähem oma koerale neid anda või üleüldse koertele anda. Need haisevad hirmsasti!
Tavaliselt, kui oleme Joosepiga käinud toidupoes ja ma ise lemmiklooma riiuli juures katsun ja otsin maiuseid ning kui tundub, et leidsin miskit huvitavat ning küsin Joosepilt, et mis need on ja kui ta vastab, et pullipeenised, siis mul tekib kohe öäk-fui reaktsioon JA NÜÜD mina ostan sellise summa eest neid.
Ei, ma ei suuda sellest üle saada. Mul on vist pullipeenise kompleks ja kui kellegil veel on, siis andke endast märku- ma ei taha üksi olla...
Ps. Mul oli võimalus poodi helistada ka ja küsida sponsorlust, aga mõtlesin, et kui lähen Janetiga isiklikult kohale ja Janet vaatab oma tarkade silmade ja nukra näoilmega müüjale otsa, siis kindlasti saame sponsorlust...

CONVERSATION

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Back
to top