Seiklus

Käisime täna Janetiga (kes on minu juhtkoer) mööda linna ja võtsime täiesti uue marsruudi ja seda selle eesmärgiga, et homsel Eesti juhtkoerte maavõistlusel head tulemust saavutada ja muidugi parandada tandemina koostööd. Meie kogu planeeritav distants oli umbes 4 km. Aga et kuidas siis läks...
Alustasime Pärnu kesklinnast liikumist ja enne pikka distantsi läbimist lasin Janeti natukeseks parki jooksma ja kui pissimured said lahendatud, siis asusimegi teele.
Janeti kiituseks võin öelda, et absoluutselt kõiki rante näitas, väga tubli tüdruk! :)
Esimene segadus tekkis Janetil siis, kui jõudsime Pärnu Pimedate Ühingu uksetrepini ja oh üllatust- perenaine ehk mina ehk Kai, ei soovinudki sinna minna. Janet liikus aeglaselt ja külg ees edasi ning ise põrnitses ust ja oli kindel, et ma loll pime saan kohe varsti ise ka aru, et kõndisime uksest mööda...Aga näe ei saanud...
Läksime edasi ja Janet suutis lõpuks end otseks keerata, aga mitte kauaks, sest paremal oli park ja Janet püüdis seda igal võimalikul moel mulle selgeks teha...
Janet:"Perenaine-perenaine, siin on park ja seal on muru ja palju puid. Wii, lähme sinna! Perenaine!" Miks Sa ei ütle parem tee??? Seal on PARK!!!"
Mina:"Janet, lähme edasi!"
Saime ka sellest pargist mööda ja järgmiseks jõudsime rajooni, kus elab minu õde ja kellel me ikka varem päris tihti külas käisime ning otseloomulikult oli Janet 100% veendunud, et me lähme sinna. Kõndis jällegi ilusti randini ja kuna nüüd oli vaja üle maantee minna, siis ütlesin otsi vasak sebra, aga koer ei liigu ja seisab nagu kivikuju, seisab nagu oleks tal hetkega kõrvakuulmine kadunud. Teen uue katse ja ütlen vähe valjemini:"Janet, otsi-otsi vasak sebra!" Noh...selle peale Janet korra kiikas vasakule ja pakkus siiski paremat teed (seda teed, kust pääseb õe majani)...
Ise mõtlesin, et uskumatult põikpäine juhtkoer, aga lõpuks sain ületee mindud, sest paar kodutut (ma vabandan, kui ma kedagi solvan ja need polnudki kodutud, aga haisu järgi tundus mulle vägagi sedasi) köitsid Janeti tähelepanu.
Liikusime edasi ja siis oli Janet kindel, et ma soovin Pärnumaa Puuetega Inimeste Kotta minna, aga ei, perenaine ei taha sinna ka minna ja nüüd oli Janet segaduses, sest algas täiesti uus marsruut, kuhu naljalt igapäev ei satu.
Kõndisime pikalt ja mõningaste meetrite möödudes tuli järjekordne rant, kui Janetile äkitselt eluvaim sisse tuli, sest ületee oli Maxima ja nüüd oli Janet veendunud, et ma soovisin poodi minna. Janet lülitas oma nelivedu sisse ja rebis poeukse poole, mina samal ajal taga kisendamas:"Lõpeta ära, me ei lähe poodi, lõpeta! Tagasi teele!"
Saime tagasi teele ja Janet tegi muidugi näo nagu ta ei tahtnudki poodi, et tema pole midagi valesti teinud :)
Läksime edasi ja tuli uus rant, andsin Janetile loa sõidutee ületamiseks (kusjuures seisatas ka sõiduteel oleval saarel, mille peale ma olin juba sillas, sest see teeületus oli üks minu hirmudest, et kuidas hakkama saame). Saime üle ja Janet jälle lülitas oma nelivedu sisse ja hakkas vasakule parklasse sikutama ja soovides justkui kõikide oma nelja käpaga, kõikide olemasolevate karvade, näoilmetega ja sabaotsaga mulle selgeks teha, et seal on Selver...
Janet:"Ohoh, perenaine, ma leidsin poe! See on seal ja ma tean otseteed sinna. Siit diagonaalis üle parkla saab otse ja kiiresti."
Mina:"JANET!!!?!? Eiiiiii! Otsi tee tagasi!"
Janet:"Tead Sinuga ei ole täna üldse huvitav, sest mina ei tea mida Sina tahad..."
Niih, saime edasi liigutud ja nüüd oli vaja veel ületada teine marsruudil olev keeruline koht, mida ma kartsin...
Enne keeruka ristmikuni jõudmist pakkus Janet mulle vähemalt kolme paremat sebra, sest üle Riia mnt. oli suur Maxima, mille lummusesse Janet sattus ning olles jällegi kindel, et just sinna peame välja jõudma, aga tema pettumuseks me ei läinud sinna...njäu!
Saime mööda ka oksalõikurist ja siis jõudsime lärmaka teeristini ja Janet justkui keeras paremale sebrale ja mina käskisin selle peale keerata vasakule (mis oli suur-suur, võiks öelda päeva suurim viga)...Tegelikult jätkas Janet otsesuuna hoidmist nagu oligi vaja, aga mina ei saanud sellest aru ja andes koerale vale käsu, siis sattusime ladude vahele...Juhuu! Nüüd algas tõeline "seiklus". Üldiselt olen ma väga hea orienteerumisvõimega ja suudan koos Janetiga olukorrast välja tulla, aga mitte seekord :/
Kõigepealt jõudsin hulgilaokaupluseni ja tahtsin tagasi liikuda maanteeni, aga Janet tõi mu ringiga tagasi kaupluseni kuna mina ju andsin enne käsu ja Janet oli veendunud, et perenaine kindlasti enne lihtsalt ei saanud aru, et seal oli otsitud kauplus...Sain pahaseks, et Janet ignoreeris mu käsku tagasi minna ja jäin seisma, et end GPS-iga positsioneerida, aga ma ei jõudnud seda teha, sest tuli üks mutike ja ütles:"Tule eest ära, auto ootab Sinu järgi!" Mina vastu:"Kuhu suunas ma siis liikuma pean?" ja jäingi targa näoga vastust ootama, sest mutike kõndis lihtsalt minema ning ma siis läksin ka mingis suunas, et see auto saaks ikka mööda...
Igatahes tiirutasin seal mitmeid ringe ja lõpuks kadusid igasugused linnahääled, mis asendusid puude kohinaga ja rohutirtsude sirinaga ning Janet hakkas mulle igat laoust pakkuma. Ma vist ei pea ära märkima, et olin endast juba päris väljas ja ütlesin Janetile, et mul suva kuhu lähed, vii mind lihtsalt kuskile ja oh imet (peale ligi 30 minutilist ekslemist hakkas Janet teed välja otsima). Vist sellepärast, et ma loobusin oma kõrvakuulmisest ja ei jaganud enam käske nagu brigadir...
Pidime Joosepiga kokku saama, aga kuna ma ilmselgetel põhjustel ei saanud kohtumisele minna, siis tuli Joosep mind otsima ja kohtusime Keskerakonna Kadri Simsoni plakati juures. ma vist pean Keskerakonda hakkama valima (kindlasti mitte!)...
Põhimõtteliselt sellega seiklus sai läbi, kui kohtasin Joosepit, siis mõne ajapärast lihtsalt suurest kergendusest ja pingelangusest hakkasin nutma (ärge nutke kunagi esimesel kohtingul ja kallis lugeja, Sa ei peagi sellest lausest antud hetkel aru saama...)
Igatahes palun vabandust kallis, armas, tore, kõige nunnum ja nupsikum juhtkoer Janet, minu väike Janet, et ma Sind korduvalt mutsakaks ja lolliks sõimasin, kui ära eksisime- mina olen täiesti ise süüdi! Ma olen ise mutsakas ja loll! Janet on kõige-kõige parem! :)

CONVERSATION

3 kommentaari:

  1. ma leidsin täna töölaua alt õuna-varre.. pidin nutma hakkama, Dzännnuuuuuu, tule taaa-gaaaa-siiiiiiii Piisake!

    VastaKustuta
  2. Janet on shopahoolik?

    VastaKustuta
  3. Ei, ta ei ole eriline shopahoolik, talle meeldivad lihtsalt suured kaubanduskeskused ja kontserdimajad.. kaubanduskeskuses meeldib talle lihtsalt mööda koridore kõndida ja melust osa saada ja naeratusi püüda :)
    PS. Aga Janet lihtsalt teab, et mina olen šopahoolik ja siis ta tahab minu soove täita.

    VastaKustuta

Back
to top