Täitsa sassis

Ega mul miskit erilist polegi Teile öelda, kuid sõrmed kuidagi kihelevad soovist kirjutada ja siis tuleb kohe sellele harvaesinevale tundele rakendust leida.
Meil oli 15. mail lauluansambli kevadkontsert ja ma sain sellest teada mõned tunnid enne peaproovi. Ma lihtsalt ajasin esinemise kuupäevad segi, minu peas oli kevadkontsert väga hästi ja sobivalt paigutatud 17. maiks (ma olin vist ainuke). Egas muud midagi üle ei jäänud, kui tuli hakata kapist välja otsima oma esinemisriietust (loe: must seelik, kole sinine pluus, sukapüksid, mustad kingakesed). Sõites juba täisvarustuses esinemispaika, uurisin laulukaaslaselt, et on Ta ikka päris kindel, et täna pidi kevadkontsert olema, sest mina ikka nii selgelt mäletan 17. mai kuupäeva. Lõpuks suutsin oma soigumisega teise inimese ka juba eneses kahtlema panna (great access) ja terve tee mõtlesime Gerliga, et see oleks ikka tase küll, kui laekume lauluproovi mitu tundi varem, esinemisriietuses ja kontsertit tegelikult ei toimugi. Kuid kontsert toimus, saal oli rahvast täis ja kõik, kes laulsid, laulsid täna U-tuurist puukuuri. See oli niiii õudne. Meil on lauluansamblis neli sopranit ja vähe sellest, et üks sopran ei jõudnud peaproovi ja oma häält lahti laulma, jäi Ta ka kontserdile hiljaks ja peale seda, kui olime alustanud viienda lauluga, jooksis Ta lihtsalt lavale, lükkas laval laulvad sopranid laiali ja trügis vahele. Ma olin äärmiselt häiritud, kuna kui sopranid laulavad, siis kuulavad üksteist, kuid see kes hiljaks jäi laulis mööda, valede sõnadega ja nii kadus meil sopranite omavaheline side. See oli niii jubejube! 

Esmaspäeval sain ka oma uue suvekleidi kätte, mille tellisin netist. Peale oma nägemise kaotust pole ma enam netishoppamist harrastanud (aastast 2006), kuid kuna kõik nägijad, kellele seda kleiti netist näitasin ohetasid ja ahetasid, et oii kui ilus kleit, siis tekkis suur kiusatus see endale soetada. Eriti veel, kui mulle öeldi, et tegu on valge kleidi, rukkililesiniste lilledega ja kellukese lõikega, siis olin ma müüdud ning nüüd on mul ilus kleit suveks. Ma ei tea mitmes see on, mul on üldse väga palju kleite. Pühapäeval, kui läksin omale baleriinasid otsima õe ja Elluga, siis naasesin poest kingakestega (mitte baleriinadega, sest ühed olid liiga kallid ja teised...teisi polnudki), õlakotiga ja üllatus-üllatus...veel ühe kleidiga.


Kui kõik plaanipäraselt sujub, siis selle aasta sügiseks saab Janet endale roosa vihmakombeka kapuutsiga. Ma usun, et Janet rõõmustab selle üle, sest ma ei väsi kordamast, et mul on vee- ja linnukoer labrador retriiver, kes EI salli vett. Lisaks ootan hetkel kaugelt Hiinast saabuvat roosat kivikestega kaelarihma. Jessas, mu jutt kompsidest jakivikestega rihmadest on ikka päris creepy. Ma tegelikult mõistan küll, et koeral pole vaja kivikesi ja et tegelikult koer ei sula vihma käes ära, aga kui nii asjale läheneda, siis pole koerale mänguasju ka vaja ju...puuoksad ja käbid ajavad ka asja ära.

Mis siis veel tänasest. Ahjaa, peale pikki ootamisi ja korrutamisi Joosepile, et ma tahaksin ka koos Temaga jalutamas käia, siis lõpuks ometigi kutsus Ta mind jalutama. Muidugi esimese küsimusena, kui tegi ettepaneku, siis arvasin, et teeb seda kohustusetundest, kuid kinnitas, et ei tee ja kuna ma ei taha bitch olla, siis võtsin nõuks Teda uskuda ja läksime jalutama - mina, Joosep ja Janet. Oli äärmiselt mõnus ja tore kvaliteetaeg, kui vaid ilmad läheks soojemaks.

CONVERSATION

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Back
to top