Paar nädalat tagasi avastasin bloggerist teate, et nüüd on blogijatel võimalus kuupäevaliselt oma postitusi esile tõsta, a la et kõige loetum ilutseks esimeste seas. Mind jättis taoline võimalus suhteliselt tuimaks, sest brrrh...miks peaks keegi üldse soovima, et postitustes tekiks mingisugunegi ajaline kaos ja segadus. Seega mina jätsin selle võimaluse kasutamata ja olen üpris veendunud, et tegin õigesti, kuna just eelmisel nädalal sattusin lugema ühte blogijat ja tema kasutas seda esile tõstmise varianti. Kuna ma polnud varasemalt selle inimese blogi lugenud, aga üks postitus tekitas minus tema vastu tervislikku huvi, siis mõtlesin viimase aja postitusi sirvida, et rohkem teada saada, et kes, mis ja kus. Läksin siis blogi avalehele ja mulle vahtis vastu aasta vanune postitus, siis veidi hilisem ja siis varasem jne....kõik oli segamini ja see oli lihtsalt kohutavalt häiriv ja mina ei viitsinud hakata otsima ja jändama, et kust või kuidas või kas üldse saaks õiges ajastatuses neid postitusi lugeda ja panin kurvalt browseri akna kinni.
Aga nüüd täna avastasin, et blogger on omatahtsi mul samasuguse muudatuse läbi viinud ja kuvab ka a la enim loetud postitused kõige esimeste seas. Näiteks mingi jõulupostitust kuvab tänase kuupäevaga, kuigi kirjutasin selle detsembris. Ma olen kohutavalt häiritud ja kohutavalt häiritud olen ma eelkõige sellepärast, kuna mina kasutan ju blogimiseks ekraanilugemisproget ja see tähendab seda, et see proge ja blogger ei tee alati igas asjas koostööd ja nii ma ei saa enam üldse aru, et kas see jääbki nii või on mul lootust normaalne kuvamine tagasi saada. Blogger võiks teha hoopis küsitluse, et mida blogijad kõige enam tahaks ja sellisel juhul ma tõstaks kaks kätt üles ja ütleks, et tehke bloggerisse ka parooliga postitamise võimalus ja ärge susserdage niisama.
Sellistes segastes olukordades olen ma taaskord sunnitud pöörduma oma nägijast sõbrannade poole, aga mis te arvate, et nad hüppavad rõõmust lakke, kui ma JÄLLE lähen nende juurde jutuga, et kuule mul see blogger paneb näkku ja ma ei saa mitte millestki aru ja kas saad vaadata ja uurida, et mis toimub. Ja ma ei saa eeldada, et sõbrad viskavad kohe esimese kõne peale potid ja pannid käest ja tõttavad appi, vaid kui neil kohe pole võimalik aidata, siis pean hiljem end uuesti meelde tuletama ja küsima ja see küsimine on nagu mingi vaese mehe appikarje. Võõrastelt pole mul keeruline abi paluda, sest see on vaid põgus hetk ja rohkem ei näe me suuretõenäosusega enam mitte kunagi, aga sõbrad ja tuttavad,...nende käest abi paluda rohkem kui kümme korda on raske, sest koguaeg on tunne, et tahaks ka neid aidata, aga kuidas? Tsau, kuule tohib ma tulen pesen tänutäheks Su nõud ära või triigin pesu vms.Või mis peaks olema see vastastikune aitamine, et ühel poolel ei tekiks tunnet, et kasutab sõpru ära ja teisel poolel ei tekiks tunnet, et ainult selleks ta ongi, et aidata mingit pimedat?
No vot, kuhu me selle bloggeri uue suurepärase võimalusega jõudsime...
Tule wordpressi üle;-)
VastaKustuta