Samm sammu haaval

Aeg aina edasi tatsub ja meie oma elurada aina pikemaks tallame. Sellel teerajal on päris mõnus sammuda, kuid vahepeal satuvad tee peale mõned viguriga puujuurikad, kuhu võib aeg-ajalt päris mõnusasti takerduda..sekundid, minutit, tunnid, päevad, nädalad, kuud ja ongi jälle üks aasta möödas ning mina sain möödunud nädala teisipäeval aasta vanemaks ja eks näis milliseks see teerada sel uuel eluaastal kujuneb. Mõned sõbrad ja tuttavad on ikka poolnaljatledes uurinud, et no kuidas end siis kõrges eas ka tunned, justkui ma oleksin saanud 100-aastaseks. Aga kuidas ma siis end tunnen?
Tänan küsimast! Kui päris aus olla, siis ega ma vist ei oska sellele küsimusele veel väga adekvaatset vastust anda, sest andke mulle natuke aega atra seada, et selle uue olukorraga harjuda, kuid üldiselt tõotab see uus eluaasta tulla marupõnev, sest kujutlege vaid...ma olen kõigest kuus päeva saanud olla 29-aastane, aga juba olen näost kollaseks tõmbunud (ilmselgelt mingi vanainimeste haigus), olen nohu ja häälekaotusega koduarestis ning täna, kui Mac helistas, ütles, et ma kõlan nagu põeksin tiisikuse IV-astet. Nii ilus või?!
Ahjaa ja eile kui läksin Joosepilt uurima, et no kas mu keha on siis kollane ja kas silmamunad on ka kollased, siis sain teada, et nagu ei oleks, aga järelikult on mul ju veel arenemisruumi...äkki ma muutun järk järgult kollaseks ja äkki on mul lootust varsti minna Hiina saatkonda endale kodakondsust taotlema.
Aga mis oligi see minu tark elumoto, mida ma vahel harva (kord 10 aasta tagant harrastan) tark ei torma ning ootame ja vaatame, mis sellel nädalal varuks on. Kui parafraseerida, siis juba minu kadunud vanaisa ütles:"Ikka edasi ja edasi, ei sammukestki tagasi!"


PS, Lisan siia lõppu siis foto endast, mis ongi tehtud täpselt minu sünnipäeval (23. septembril) :)

CONVERSATION

1 kommentaari:

  1. Vist peaks olema minu kord anda teema...
    Järgmiseks teemaks on: Sügislehed :)

    VastaKustuta

Back
to top