Jalutuskäik Pärnu jõe ääres

Otsustasime täna Marikaga minna Steffani pitsarestorani, kuid paraku ainult mõtteks see jäigi. Me nimelt ei arvestanud sellise pisikese faktiga, et täna toimus Pärnu linnas tsiklite hooaja lõpuüritus. Uh, see oli nii jube ja õudne ning tekitas vahepeal tunde, et tahaks karjuda:"Miks Te teete nii?!" Mul ei ole mitte kui midagi tsiklite vastu ja isegi nende hooaja ürituste vastu pole midagi...isegi tore on koos nägijaga taolisel üritusel viibida ning kuulda ja tunda nende metalsete ratsude hobujõudu, aga miks nad peavad kõnniteealale oma ratsud vedama...miks-miks? Janet oli ka tohutult segaduses, kuna ei mõistnud miks ühtäkki jalakäijatele mõeldud alal olid mootorsõidukid, pluss meeletu hulk rahvast.
Päeva lõpetuseks läksime jõe äärde jalutama ja Pauska tegi meile siis ümbrusekirjeldust:"See siin on vana kai...", "See siin on suur kai...", "See on nüüd väike kai...", "See siin on lausa era kai...", "Siin on lihtsalt järjekordne kai..."
Koju jõudes rääkisin emale ka, et kui palju erinevaid kaisid me jalutuskäigul kohtasime, mille peale ema pani oma lausega punkti päevale...öeldes rõõmsal häälel:"Ühiskondlik kai"