Uusaasta ööl ma andsin endale lubaduse, et viis aastat järjest ma ei lõika oma juukseid ja EI allu mingis hullusehoos oma järjekordsele soovile lõigata endale pähe moodne sonks. Olen senini saanud sellega väga edukalt hakkama, vaid ühe korra olen juukseotsi lõiganud, kuna olid natuke katki ja pealegi oli kasvav kuu ning siis teadis vanarahvas rääkida, et kui noorkuu ajal lõigata juukseid, pidavat hakkama kiharad vohama. Ma ei oska veel kommenteerida, et kas vohavad, kuid pikemaks on kasvanud küll.
Kõige rohkem kadestan ma Maci juukseid, sest sellel tüübil on lihtsalt mega paks pats ja sel ajal, kui mina kannatlikult kasvatan millimeetri haaval juukseid, laseb Tema endal vahepeal pool patsi maha lõigata ja kasvatab veel samasuguse jupi tagasi. Igatahes täna linnaliinibussis sõites esitasin Macile küsimuse: "Kui pikad Sinu juuksed on?"
Ja ega ma ei jäänud kannatlikult vastust ootama, vaid kohe, pikemalt mõtlemata, pistsin käe Maci selja taga olevatesse juustesse ja katsusin, kui Mac ütles: "Mul on praegu juuksed krunnis."
Äkitselt jõudis mulle kohale, et need juuksed mida mina katsun pole ju teps mitte krunnis. Võtsin ruttu käe ära ja laususin punastades: "Ups, palun vabandust!" Üks noor naisterahvas naeratas ja ütles, et pole hullu.
Ja siis õiendasid minu kallal, et mina algklassides paremaid tüdrukuid juustest sikutasin...
VastaKustutaNoo kuule, see ikka täitsa teine lugu ju :D
VastaKustutaHahahahaha, said mu jälle korralikult naerma ajada :D:D:D:D:D:D:D:D
VastaKustutaKai, Sul ikka juhtub :D:D:D:D:D
VastaKustutaHea teada :D
VastaKustutaEhh, eelmine kommentaar oli mõeldud Lindale :)
VastaKustutaAga jep, see olen ju mina, pime, kes avastab maailma :D