Vastikud kahepalgelised inimesed ja ei ühtegi seent ehk mis minu tänase päeva ära rikkusid

Ma ei tea, mis päev see täna selline on, aga ma olen närviline ja pahur ja vingus ja mossis ning kõik jäävad mulle täna ette. Tegelikult, kui aus olla, ärkasin ma heas meeleolus, aga kõik sai alguse väikestest asjadest. Alustuseks üks persoon, kellele pakub naudingut naeruvääristada, ähvardada ja kritiseerida teiste ettevõtmisi tühipaljalt selleks, et enda "geniaalseid" tegemisi upitada. Sellel inimesel on mingi soovunelm jätta endast mulje, et ta on koguaeg nii asjalik ja busy-busy, aga vot selleks leiab ta ikka tükikese aega, et raisakotkana peale lennata ja silmad peast nokkida, kui leiab kasvõi väikese võimalusegi teistele jalaga näkku virutamaks. Osad inimesed on kohe sellised, kes naudivad teistele ära panemist ja see ajab mind oksele. Vahel imestan, et kas nad ise ei aja end öökima või?! Nagu päriselt, mille kuradima pärast on vaja kulutada oma energiat ja aega mingisuguse konnaokse tootmisele? Aga oih, võib-olla olin ma nüüd liiga kriitiline ja võib-olla on sellel inimesel hoopis rohujuure tasandist madalam enesehinnang ja ainult teistele peale lendamisega saab tunda end hästi ja väärtuslikuna. Kui nii, siis sellisel juhul minu sügav kaastunne! Ma ei tea, kas see "auväärne" kodanik loeb mu blogi, aga kui loeb, küll siis saab ise ka aru, kellest jutt. Selliseid friike on ju meil teisigi ühiskonnas. 

Aga ega ainult mingi tühipaljas kargaja ei rikkunud mu idülli, vaid täna oli mul plaanis teha ka pitsat. Kuid, kui tegema hakkasin, siis avastasin, et seeni pole ja no mina ilma seenteta pitsat ei söö...see oleks umbes sama hea, kui pitsa ilma juustuta. Läksin istusin siis demonstratiivselt diivanile ja teatasin Joosepile kõlaval ja selgel häälel üle elutoa, et ma olen nüüd väga pettunud ja mossis. Lootsin, et tuleb lohutab mind...a la Kallis, tee ilma seenteta pitsat, sest mulle maitseb Sinu tehtud pitsa igal juhul. Aga eii, selle asemel seletas, et tal pole praegu aega minuga tegeleda. Kurat, ega ma laps pole, kes vajab tegelemist, ma lihtsalt tahtsin lohutust, et neid kuramuse seeni pole.
Nähes, et Joosepi meelest ma võiksingi sinna diivanile kaunistuseks jääda, läksin võtsin telefoni ja helistasin oma emale, kellel on sügavkülmik pilgeni kõiksugu seeni täis. Kuid sellega mul samuti ei vedanud, sest ema oli just kodust ära läinud. Fine, ärge tooge keegi mulle seeni. Võib-olla nüüd küsite, et aga miks ma siis ise poodi ei läinud seeni tooma, aga vot sellepärast, et õues on s*tt ja pask ja ma ei taha ainult seente pärast koos Džännuga poodi jalutada ja sealt tagasi naasta sellistena, nagu me oleksime terve tee edasi-tagasi roomanud.
Noh, nüüd on päev juba õhtal ja mul meeleolu suti-suti parem, sest pitsa on valmis ja lõppudelõpuks ma sain oma seened ka kätte, kuigi ikka pidin ise need orgunnima. Ei ole mu eluke ka lihtne, ei ole.

CONVERSATION

2 kommentaari:

  1. Ma lohutan Sind - konnaokse tootjad peavad iseendaga 24/7 koos olema, Sina puutud sellisega kokku vaid (loodetavasti) üksikutel hetkedel. Siis lihtsalt tõsta pea püsti ja mõtle, et probleem on temas, mitte sinus ja tema peab sellega elama. Aga jah, ega sellised kokkupuuted meeldivad ei ole (mulle kangastub pime öö ning ma lähen rõõmsalt kobamisi kempsu ning korraga satub mu jalg millessegi ligasesse ja sooja ja kergelt karvasesse - mul on 2 kassi ja aeg-ajalt ikka juhtub, konnaoksega mul kogemus puudub).

    VastaKustuta
  2. Minu kujutluses on konnaokse miskit sarnast Sinu kirjeldatule, aga võib-olla tiba ligasem ja roheline :D

    VastaKustuta

Back
to top