Huvitav, mis võiksid olla minu esimesed sõnad peale nii pikka blogimispausi...

Ma võiksin kohe paugust alustada loeteluga, et kui palju asju on vahepeal juhtunud. Näiteks kukkusin blogimisvõistlusest välja, mind meelitati kuusevargile, panin Joosepi jõulukingiga puusse, pettusin enda korraldatud jõulupeos jmt. Aga alustame parem algusest. kukkusin blogimisvõistlusest välja, sest minu väike aju ei saanud aru seoses pühadega kehtestatud blogimispuhkusest ja nii ma siis lasin õndsas rahus ja teadmises end pühade meeleollu matta kuni selle hetkeni, mil haamriga mulle pähe virutati ja reaalsusesse tagasi kisti ja teatati: "Öähöäh, Sa langesid võistlusest välja."
Ma oleksin saanud protestida, aga no mis mu argument oleks olnud, et sorry, aga mu mõistus on liiga väike, et aru saada kehtestatud reeglitest. Kuigi ausalt öeldes minu jaoks oli see nii üheselt mõistetav, et mul ei tekkinud kordagi mõtet, et toda reeglit saaks kuidagi teistmoodi tõlgendada. Aga kuna teised kaks võistlejat said ühtemoodi aru, siis viga oli ikka vist minus. Ainus protestiavaldus, mis oleks mind võistluses veel sees hoidnud oleks olnud mingi a la põhjus, et jäin auto alla, sõin end lõhki, surin une pealt ootamatult ära jmt. Aga fine, kui nii siis nii. Ega ma nüüd sellepärast eriti ei kurvasta, nutan ainult tagasihoidlikud 365 päeva patja, sest kaotusi on nii keeruline seedida ja lollusi veel keerulisem.

Jõuludest nii palju, et ma ootan juba väägaa uut aastat, sest ma olen kurguauguni hääd ja paremat täis topitud ja nüüd ma tean, mis tunne on jõulupõrsal. Igatahes jaanuarist kavatsen ma hakata regulaarselt käima jõusaalis, kui ma saan sealse personaaliga jutud klatitud. Nad nimelt usuvad, et mu juhtkoer on tubli ja rahulik ja et probleeme ei valmista, aga noh, nad ikka ei tea ega pole päris kindlad, et kas juhtkoer võiks ikka koos minuga jõusaalis käia. Iseenesest võiksin ma ju võtta kasside- ja koertepidamise eeskirja näppu ja selle letti virutada ja öelda, et olge lahked ja lugege- nägemispuudega inimesel on õigus avalikus ruumis koos teda saatva juhtkoeraga viibida. Ma ei kujuta ette, mismoodi võiks olla probleemiks see, kui ma ise kükitan trenasööril ja koer lamab rahulikult mu kõrval (see ei tohiks ju kedagi häirida). Või äkki nad tõepoolest mõtlevad, et ma lähen juhtkoeraga suisa duši alla vms. Eks paistab kuidas olukord laheneb ja ma püüan enne paugutamist nendega ikka rahumeelselt suhelda ja mingi kompromissini jõuda, sest nii ma ka ei soovi trennis käia, et nõuan kirvega ähvardades oma õigused välja ja siis iga Jumala kord kui jõusaaliuksest sisse astun poeb admin värisedes laua alla ja ülejäänud personaliga põrnitseme üksteist vihaste nägudega.
Ahjaa, ma rääkisin jõuludest. Ühesõnaga see aasta olid siis meie kõige esimesed jõulud meie kõige esimeses kodus ja seoses sellega olid mu lootused kruvitud ikka üpris kõrgele, aga nohjah...tulemus oli selline, et ma solvusin, nutsin ja olin häiritud jne. Ma pean sellest vist kohe täitsa eraldi postituse tegema, sest esiteks peaksin rääkima, mismoodi me lõppude lõpuks endale jõulupuu saime ja mida head ma vaaritasin ja mis kingitustest sai ja Kikult pean pildid välja peksma, et saaksin teile ka miskit näidata.  Jep, nii ma teengi, aga seniks kuni ma vorbin jõulupuu ja kogu selle pühaürituse saagat, siis lugege lõpetuseks sellist vahvat vahejuhtumit:
Viibisin mina siis 23. detsembril Tartus, aga  kui asjatoimetused said aetud, sättisin end tagasi Kilingi-Nõmme poole. Sain endale eelmüügist ostetud piletiga istekoha tagareas. Mingi hetk hakkasid tahareale ka minu sõidunaabrid laekuma ja küll inimesed olid ikka elevil, et seal istmete vahel kükitas üks väike armas popsikust labradoripreili, kes põrnitses neid väga umbusklikult ja kahtlustavalt. Üks naisterahvas kohe uuris, et kui kaua neid juhtkoeri kah treenitakse ja kui vastasin, et baasteadmisi õpetatakse selgeks poole aastaga oli tal hämming suur. Rääkisime juba mitu minutit juhtkoerast ja kui hea sõber ja abiline taoline koer ikka on ja peagi liitus meie vestlusega kolmaski inimene.  Jutuks tuli, peale juhtkoera, ka minu pimedus. Lobisesime nagu muiste naised saunas, kui ühtäkki küsib kolmas naisterahvas: "Aga kas keegi on siis siin pime või?" Well, hallo there! Ole armas, kui Sa näed koera kaelarihma, siis võta sellest kinni, leia jalutusrihm, väga tubli ja nüüd liigu mööda jalutusrihma teise rihma otsa ja voilaa- there is the blind! :D

CONVERSATION

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Back
to top