Juhtkoer annab mulle iseseisvuse

Alati ma ei mõtle sellele, et oii näe, kui tubli mu juhtkoer on ja kahjuks pole ma olnud ka ehk piisavalt tänulik treenerile, kes sellise nutika koera mulle treenis. Ma ei pea siin silmas seda, et peaksin iga päev treenerile helistama ja vähemalt pool tundi lakkamatult seletama, et issake küll, kui tänulik ma ikka olen jne, vaid kasvõi oma mõtteis võiks ma rohkem väärtustada kogu seda eelnevat pikka protsessi, mis on teinud Džännust sellise super juhtkoera. Paraku alles siis, kui tekib tõesti mingi selline olukord, kus ilma juhtkoerata või valge kepita kohe üldse ei saaks, siis tuleb mul tahtmine keset sündmusteahelikku põlvili laskuda ja kallistada-musitada oma neljajalgset sõpra (selle eest, et on alati minu kõrval).  Ma ei mõtle siinkohal neid olukordi, kus aitab mul sebrasid, uksi, treppe, bussiuksi, poode, lifte, pinke jmt leida, kuna see on kuidagi igapäevane, mida me teamworkina koguaeg teeme. Ma pigem pean silmas neid ootamatuid olukordi. Näiteks, kui peaksin sattuma ootamatult ehitusalale või pean silmitsi seisma teepuhastusautoga, mis teadagi müriseb meeletult ja mul on alati siis tunne, et jälitab mind ja tahab mind ka tee pealt ära koristada. Täna ma küll ehitusalale ega teepuhastusautoga kokku  ei sattunud, aga tekkis ebameeldiv konflikt inimeste vahel ja tundsin, et pean koheselt lahkuma- eriti veel, kui mulle veel öeldi ka, et kao minema. Nojah, eks see vestlus läkski veits emotsionaalseks, kuna päevakorda tekkis küsimus, et miks osad inimesed arvavad, et neil on õigus ärrituda ja pahurdada, kui tekivad ootamatud olukorrad, aga teised ei tohi. Mina ei nõustunud sellega, et see, kes tihti peale pahurdab,ei soosi seda, et keegi teine ka võib pahurdada, kui tekivad ootamatud plaanimuutused. Nii tekkiski vaidlus, mis muutus kiiresti emotsionaalseks ja   ma leidsin, et mul pole mõtet selles seltskonnas rohkem edasi viibida. Tõusin momentaalselt laua äärest püsti, võtsin Džännu rakmetest kinni ja andsin käskluse leida ruumist uks välja. Nii ma siis jalutasingi mööda jõeäärt bussijaama poole. Džännu oli lihtsalt võrratu, sest ei veiderdanud ega lollitanud, vaid täitis täpipealt kõik minu soovid. Vot sel hetkel ma tõesti tundsin, et kui võrratu neljajalgne sõber mu kõrval on- nii heas, kui ka halvas. Ta ei vaata mind peaaegu mitte kunagi etteheitva pilguga (ainult siis, kui ma sajandat korda käsen tal x-ust otsida ja mina ei tea, et see konkreetne uks on alles 10 kilomeetri pärast tulemas) ja isegi, kui ma võin vahel olla oma korrutamisega tüütu, siis kahe sekundi pärast on asi unustatud ja lähme jälle rõõmsalt edasi.
Kuigi ma olin täna koos nägijast saatjaga ja plaanipäraselt pidin ka lahkuma koos nägijaga, siis vaat, kui kiiresti võib olukord muutuda hapuks ja sellisel juhul on mul kindlasti vaja varuplaani. Kui pime inimene läheb kuskile nägijaga, siis alati peab olema kaasas vähemalt kas valge kepp või juhtkoer, et oleks minginegi iseseisvus. Nägija võib panna käed taskusse ja minema jalutada, kui miski ei meeldi, aga pime inimene nii lihtsalt juba ära ei kõnni.

CONVERSATION

8 kommentaari:

  1. Aga mis seal siis juhtus?

    VastaKustuta
  2. No tuli nägijast tuttava poolt plaanimuutus, kuhu oli kaasatud ka minu nägijast saatja. Mulle see ei sobinud, sest selle tulemusel oleksin pidanud mingi x-aja kuskil niisama passima. Nojaa, siis ma väljendasin kulmu kortsutades oma emotsiooni, millest kerkis selline poleemika, et mida ma inisen. Lõpuks ütles minu saatja, et aga las Kai tuleb kaasa, kuid siis öeldi, et ei saa, kuna too kolmas isik on Janeti vastu allergiline. Noojaa, sellest ma saan aru, kui inimene on koerte karvade vastu allergiline, aga mulle ei istu sellised ootamatused, kus ma pean tegevusetult kuskil tund või paar istuma. Igatahes sellest tekkis vaidlus ja nii see olukord kujuneski lõpuks minu lahkumisega.

    VastaKustuta
  3. Mulle tunduvad need Sinu juhtkoera oskused lausa võimatud:D Kui sa kunagi viitsid, võiksid teha video kus annad oma koerale erinevaid käskluseid, nagu näiteks otsi uks üles jms. Nii põnev oleks seda näha. Aga sulle soovin õnne uue kodu puhul. Parem hilja kui mitte kunagi eks :D

    VastaKustuta
  4. Kui lugeja küsib, siis lugeja peab saama ;) Teeme ära :D (kontakteerun oma lapstööjõuga ja proovime kiiremas korras video valmis klopsida). Ja tänud õnne soovimast ;)

    VastaKustuta
  5. Aga kuule, mitmed blogijad (Mallukas, Britt ja veel mõned) on siin livechatte teinud, kas sa ei tahaks ehk ka ühte teha ? Nii huvitav oleks ! Ja mul oleks kohe 100 küsimust ka ! Enamus küll sihuksed "Kuule kuidas pimedad.." või "Kuule kas pimedada..." aga seda lihtsalt sellepärast, et neid pole kellegi teise käest küsida. Aga mul oleks teisi küsimusi ka, ausõna :P Teed ära ? :D

    VastaKustuta
  6. Ma kardan, et ma feiliksin selles, kuna mina ei ole nii tuntud blogija kui Mallu ja Britt :D Kuid ma mõtlen ja vaatan ning uurin, et kas keegi oleks nõus mind tehnilise poole pealt aitama :)

    VastaKustuta
  7. Sa ei saa feilida nii lihtsas asjas nagu lugejate küsimustele vastamine. Seda vaatavad nagunii ju needsamad sinu kallid-armsad lugejad, kes need küsimused ka esitanud on ;)
    Mulle ka meeldiks :)

    VastaKustuta
  8. Olgu, ma vaatan, mis teha annab ja kui on tulemas livechat, siis annan varakult märku, et saaksite oma sajad ja tuhanded küsimused valmis panna :D

    VastaKustuta

Back
to top