Ma tean inimesi, kellele suvi kohe üldse ei meeldi. Jah, kuulsite õigesti! Kõlab natuke uskumatult, eks ole...sest kuidas ei saa inimesele meeldida soojas vees sulistamine, kuumal suvepäeval jäätise söömine, võimalikult vähestes riietes ringi jooksmine, varvaste tuulutamine või üleüldse paljajalu ringi silkamine, kellele ei meeldiks suvised välikohvikud, rõõmsatujulised ja päevitunud inimesed, rohelisus, linnulaul, valmivad marjad ja nii edasi, ja nii edasi. Teisalt, kui mõelda nendele veidike vähem ahvatlevatele asjadele, mis suvega kaasnevad...nagu näiteks sääsed-parmud ja nende poolt tekitatud kuplad, mis sügelevad päris mõnusasti (lisaks suvekuumusega "ujuvad" välja ka need pompsikud, kes ei lenda ringi, vaid pigem tatsuvad ühelt jalalt teisele ja kelle näod on liigsest alkoholist punakas-lillaks tõmbunud), läbihigistatud riided...mmmõnus, tolm, vähemalt iga kahe nädala tagune muruniitmine (jeah, eramajade rõõm ja lust), tugev hapnikupuudus ehk umbsus ühistranspordis ja nii edasi, ja nii edasi... Võib-olla polegi siis vaja imestada, kui ühiskonnas leidub ka neid inimesi, kes suve saabumisest ei satu eufooriasse.
Nonii ja siinkohal saidki suvejutud otsa...tegelikult päris nii pole, et rohkem suvest ei kirjuta ja selle konkreetse aastaaja erisustest, sest tegelikult võib käsitleda ju suveteemat nii erinevalt ning läheneda suvele mitmeti, aga lihtsalt, et suvevõlud ja erilisus joonistuksid paremini välja, siis peab ju midagi võrdluseks ka tooma. Seega kirjutan natuke ka teistest aastaaegadest.
Minule isiklikult meeldivad kõik aastaajad oma eripärade ja nüansirohkustega. Kevad on justkui millegi uue algus, eriti sümpatiseerib mulle varakevad, siis kui ojas hakkab vesi vulisema, esimesed linnukesed siristavad arglikult oma rõõmsatujulist lauluviit, okstel on pungad ja kohati on mõningatel põõsastel pisitillukesed lehekesed ja kui eemalt loodust vaadelda, siis siin-seal on tekkinud rohelised laigud...justkui keegi oleks svammitükikesega tupsutanud must-valgele maalile värve juurde.
Suvi on aga selle eest kõige värvikirevam ja viljakam aastaaeg. Suvel saab päikesest palju D-vitamiini, saab palju värskeid marju ja aedvilju süüa (maasikaid, vaarikaid, rabarberit, porgandeid, must- ja punasõstraid,karusmarju, mustikaid, ube, herneid, kurke, tomateid jmt). Ühesõnaga kõike, mida on vaja, et saaksime jälle minna vastu pikale ja pimedale ajaperioodile...kuni järgmise suveni!
Sügise kõige ilusam periood on see, kui lehed kolletuvad ja loodus võõpab vahtrapuu lehed punaseks-kollaseks ja pärnapuu lehed kuldseks ning kõige toredam on kuivanud ja maha langenud puulehtedes sahistamine. Lisaks on sügise lõhn päris mõnus ja omapärane.
Aga talve kõige paremaid võlusid saab näha maalähedastes kohtades ja väikestes asulates, kus lumi püsib puhtana. Kui puudel on valged talvemütsid peas, päikesepaistelisel päeval päike kaugustest paitamas valget lumevaipa, mille tulemusel lumi sädeleb nii erksalt ja silmi pimestavalt, et võtab lausa silmast pisara välja ning päris ehtsa lumememme meisterdamine on ka vahva tegevus...rääkimata kelgutamisest ja suusatamisest. natuke lapsemeelsust võib endas ju alati hoida!
Oeh, aga nüüd läks asi ikka väga kargeks kätte ära ja siinkohal oleks parasaeg otsi kokku tõmmata, aga enne räägin ühe vahva seiga sellest, kui väga minu õelapsed ootasid eelmine aasta suve...
Kool oli just läbi saanud, peaaegu kogu pande sõitis maale vanaema juurde (ehk siis neli marakratti) ja kui lapsed maale kohale jõudsid, siis jooksid kohe aeda, kuid äkki tuli üks lastest tagasi ja küsis imestunult ja eriti pettunud häälel:"Aga vanaema, kus kõik marjad on?"
Ehh, tegemist oli siis alles juunikuu algusega ja lapsed arvasid, et vanaema on juba kõik marjad ära korjanud...no et ikkagi usin ja krapsakas vanaema..."
Aga kui päris täpne olla, siis suvi ei ole astronoomilise kalendri järgi veel alanud ja et Teid natukene informeerida, siis oma lahkes meeleolus avaldan Teile avaliku saladuse. Nimelt SUVI algab tänavu 21. juunil, kell 13:51 (päev pärast Popsiku sünnipäeva, kes muuseas saab seitsme aastaseks :) ).
Tähelepanu!
Annan lubaduse, et suve lõpuks katsun teha väikse kokkuvõtte oma suvistest tegemistest pildimaterjali ja vahvate kirjelduste näol. Mina ja koon soovime kõigile päikeselist, rõõmsat ja seiklusterohket suve!
PS. Suvel on ka mõned kohustuslikud laulud, ilma milleta kohe üldse hakkama ei saaks. Ma ei hakka kõiki neid laule siia postitama, kuna muidu teistel poleks midagi oma blogidesse lisada, hihi. Aga ühe mõnusa suvelaulu ma siiski lisan...
CONVERSATION
Tellimine:
Postituse kommentaarid
(
Atom
)
Olen noor naine, kes kaotas 21. aastaselt diabeedi tagajärjel nägemise. Mind rõõmustavad siin elus väikesed lihtsad asjad. Nagu ütles rebane „Väikeses printsis“: „Siin on minu saladus. See on väga lihtne: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.“
Facebook Like Box
Otsi blogist
Vanad postitused
-
▼
2014
(139)
-
▼
juuni
(17)
- Arvake ära, kes ei ole Rakveres
- Unenägu
- Kallistame?! Ei, parem lömastame ninad
- Mul ei ole sellele postitusele pealkirja
- Trippimine
- Sünnipäev-sünnipäev...hip-hip hurraa!
- Palju mõtteid
- Päev loomaaias
- Janet ja Ellie
- Õnnelik 13
- Terve kui purikas ja kõike ei tasu uskuda, mida in...
- Tervitusi suvepealinnast Pärnust
- Seda, teist ja kolmandat
- Miks minna otse, kui saab minna ringiga...väga suu...
- Miks minna otse, kui saab minna ringiga...väga suu...
- Igasugused loomad
- Suvi
-
▼
juuni
(17)
0 kommentaari:
Postita kommentaar