Terve kui purikas ja kõike ei tasu uskuda, mida internet ütleb

Ühel ilusal päeval pakkus Mac mulle reha-plaani tegemist MTÜ Iseseisvas-elus ja no lobamokk nagu ma olen, rääkisin sellest mingi aeg ka Marikale ning siis loomulikult tuli Marika sellisele huvitavale mõttele, et mis siis kui teekski  endale äkki reha-plaani ja kui Marika nii mõtleb või küsib, siis peab Ta silmas ennast ja mind...
Alguses olin suhteliselt skeptiline, sest no mida ma selle plaaniga peale hakkan. Mõned aastad tagasi sai see tehtud ja peale väikese tripi Tartu Emajõe Kooli, hulgaliselt küsimustele vastamise ja terve hunniku paberite, ei saanud ma sellest suurt midagi, aga kuna MTÜ Iseseisvas-elus pakutakse vist natuke teistsuguseid teenuseid, siis mõtlesin, et ah olgu pealegi...lisaks oli põnev ka, sest Mac rääkis, et füsioterapeut teeb meiega igasuguseid katseid...kõlas igatahes põnevalt. Tänaseks on siis meil seal käidud ja kõik sujus kenasti. Füsioterapeut oli tõesti lahe ja ma sain igasugu huvitavaid asju enda anatoomia kohta teada ning soovitusi, et mida jälgida, et kui ma ükskord vana ja nõder mutike olen, et mul igaltpoolt liigesed ja lihased ei valutaks.
Kas Teie näiteks teadsite, et suur varvas peab olema täiesti sirge või no otse suunas? Kui ei ole ja suured varbad hoiavad kasvõi natukenegi väljapoole viltu (näiteks parema jala suur varvas paremale poole ja vasaku jala suur varvas vasakule, siis on see puhta vale asetus) ja siis on väga soovituslik osta silikoonpadjakesed, mida peaks siis jalatseid kandes, kandma  suure ja teise varba vahel.
Füsioterapeudi sõnul pidi olema see väga levinud probleem ja kui küsite, et miks see oluline on, siis võin ka lahkesti selle kohta tarkusi jagada...nimelt kui katsute jalalaba sisemist poolt ja rohkem sealt suure varba juurest, siis tunnete seal ühte suuremat konti ja kui suur varvas hakkab viltu hoidma, siis see kont tuleb ajaga järjest rohkem välja ning lõpuks hakkab valu tekitama ning ei ole välistatud ka kirurgiline sekkumine.Nii et olgem oma tervise suhtes hoolsad ja hoolivad ning võtame nüüd tublisti sokid ära ja uurime, et kas varbad on kõverad nagu banaanid või ilusad sirged, kui sirged, siis minu õnnitlused Teile, kuid kui igas suunas laiali (nagu Macil), siis vut-vut silikoonpatju ostma.
NB! Silikoonpatju müüakse muidu apteegis ka, aga füsioterapeut soovitas sellist ettevõtet nagu Jalaexpert OÜ (Maarjamõisa haiglas, Puusepa 1a, Tartu, kabinet 228), kuna seal on inimesed, kes tegelevadki jalgadega ja oskavad just Teie jala jaoks õige suurusega silikoonpadjad valida.
Peale selle, et mu suured varbad ei hoia end otse, vaid toetuvad kergelt, nagu purjus joodikud, oma väikese sõbra peale, siis käskis füsioterapeut mul jalad ka veel korralikult kokku panna ja siis teavitas mind asjateadlikult:"Sul on kerge x-jalgsus."
"Misasja?! Mul ei ole x-jalad", ütlesin ma enesekindlalt oma jalgadele viidates ja ise veel samal ajal pilku alla visates, justkui soovides silmadega kinnitust saada oma öeldule.
"On-on...seda ei ole üldse näha, aga kui hoiad jalad koos ja kui paned sõrmed põlvede vahele, siis pigistavad põlved sõrmed liiga tugevasti kokku ning see viitabki kergele x-jalgsusele", teatas füsioterapeut.
Huvitav miks ma küll ennast "nii ilusana" tunnen, kui seda postitust kirjutan..mu varbad ei ole otse, mul on x-jalad ja kui väga tahta, siis leiab veel ehk miskit...igatahes hakkan mina nüüd füsioteraapias käima ja palju vehkima, higistama, venitama, painutama (loe: võimlema), et see hästi kerge x-jalgsus ikka ära kaoks ja et üldse saaks erinevaid lihasgruppe tugevamaks muuta.
Lisaks selle reha-plaani tegemisega meenus veel üks vahejuhtum. Nimelt on olemas selline tore ja igati kasulik netileht nagu peatus.ee, aga mina ja Marika saime sealt päris korraliku tünga, ehk et ei tasu uskuda kõike, mida netis kirjutatakse. Ma ei hakka pikka sissejuhatust kribama, aga lugu oli järgmine. Kuna pidime MTÜ Iseseisvasse-ellu jõudma hiljemalt kella 09:10, siis vaatasime eespool nimetatud lingilt endale sobiva bussiaja välja, marsruudil Kuperjanovi-Kesklinn-Peetri kirik ja peatus.ee kuvas meile kenasti bussiajad: 08:25 ja kui see buss ei sobi, siis peatus.ee pakkus lahkesti ka teist aega: 08:45. Siirdusime Kuperjanovi bussipeatusesse ja jäime rõõmsalt bussi ootama, mingi aja möödudes veereski üks buss ette ja lahketelt inimestelt saime teada, et ongi meie kauaoodatud buss nr. 7. Kipsti-kõpsti vedasime end kohe bussi, leidsime endale vägagi mugava seisukoha (ei hakanud istumist otsima, sest oletatavasti ei oodanud meid ees just väga pikk sõit)...vaid etteruttavalt võin öelda, et meid ootas ees väga-väga-väga "lühike" sõit... "Tunne Tartu linna"-marsruut kulges järgmiselt: Kuperjanovi-Raudteejaam-Lembitu-Kaare-Maarjamõisa-Tulbi-Ravila-Arhitekti-Eerika-Eerika-Haigla-Lõunakeskus...siis vahepeal läks buss täiesti tühjaks ja bussikõlaritest teavitati kahele pimedale, kes nagu naelutatult seisid bussis kahekesi edasi,et tegu on lõpppeatusega.Meie oma kangekaelsuses ei teinud sellest loomulikult välja (ignorantsus on ju kõige parem kaitse...ei näe-ei kuule, muig). Lootsime ikka sama bussiga reisi jätkata, kuid see ei läinud meil läbi (wonder why?), sest kabiinist väljus bussijuht, kellel oli oluline teade meile edastada:"Sjee on ljõpp pjeatus."
"Kas Te tagasi linna ei sõida?" uurisime hämmeldunult.
"Ei sõida. Minge vjälja", lausus bussijuht.
Bussist välja astudes uurisime:"Aga kas siit samast peatusest läheb järgmine nr. 7?"
"Ei ljähe!" vastas bussijuht.
"Aga kust järgmine nr 7 väljub?" uurisime edasi.
"Ei tjea", lausus bussijuht, pani uksed kinni ja kimas minema.
Nii me siis seisime hetke seal Lõunakeskuse bussipeatuses, või x-kohas, kus meid maha kupatati...Lõunakeskuses on ju ainult üks peatus, kui mõistate minu irooniat. Kuna kell oli mõne minuti pärast üheksa saamas, siis oli õige aeg helistada Macile ja anda teada, et me vist ei jõua õigeks ajaks.
Lõpuks leidsime siis uue bussipeatuse, kust suht varsti tuligi jälle buss nr. 7 ette ja meie reis võis jätkuda sihtkohta: Fi-Fi-Teaduspark-Haigla-Eerika-Eerika-Arhitekti-Ravila-Tulbi-Maarjamõisa-Kaare-Pauluse-Riiamäe-Hansakeskuse-Kivi-Vene-Peetri kirik...dadaaaa ja juba saigi reis otsa, üldse polnud pikk ju.

CONVERSATION

2 kommentaari:

  1. Oleks te enne seda bussisõitu füsiot kohanud, siis oleksite võinud ju Lõunaka peatuses, kus teid maha visati, räusata, et me ei saaaa... me ei saaa liiikudaaaa.... üääääää... iksjalaaad.... kõverad varbaaaad... ei saaa liikuuuudaaaaa....
    Ja siis peale väikest pausi... Aga Peetri kiriku juures oleme nõus maha kobima ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nüüd ma tean, kuidas järgmine kord käituda... Mis ma küll ilma Sinu nõuanneteta teeksin? :)

      Kustuta

Back
to top