Distsipliinitu eit

Jap, seda ma olenn, vähemalt eile Joosep nii mulle teatas ja ükskõik, kui väga ma ei sooviks, et see oleks nali, siis in my fakking dreams. Aga milles täpsemalt mul pole siis distsipliini? Noh, või õigem oleks vist küsida, et milles mul seda on... Igatahes mul ei ole distsipliini
- trenni tegemises. Ma olen lihtsalt hetkel mingis surnud punktis ja motivatsioon on täiega miinustes ja ma ei saa ju niimoodi trenni teha, sest siis tekiks mul ju trots. Aga võib-olla on need lihtsalt idiootsed vabandused, millega oma distsiplineerimatust välja vabandada.
- uneaegades ehk ma ärkan siis, kui heaks arvan, õhtuti...või no mis õhtuti...öösiti unustan end arvuti taha blogisid lugema ja magama ei näe minna
- tervise hoolitsemise ees pole mul absull distsipliini. Ei oskagi kohe kommenteerida, sest suhkruid ma mõõdan, süstin ka end igapäevaselt, tablette ka nagu neelan ja söömisega pole ka probleeme, üldse pole probleeme...ainult jälle see kellaaegade värk on nihkes.
- koeraga jalutamises. No sorry, kui hommikul on sooja teki all nii mõnus põõnata ja õhtul olen ka juba mingisuguses tubases faasis ja nii ma siis vaikselt Džännu jalutamise Joosepi kaela veeretangi. Minu arust pole tegu distsipliinitusega, vaid mugavusega :D
- mehele aja leidmises. Khm, tõstan käed üles ja tunnistan, et viimasel ajal kükitan tõepoolest rohkem klapid peas läpparis ja surfan netis ringi, aga mulle tõesti ei paku pinget üheskoos päevast päeva, nädalast nädalasse ja aastast aastasse lihtsalt diivanil istuda ja koos netist midagi kuulata / vaadata. Tahaks vahelduseks midagi teistsugust teha- näiteks klopsiks koos ühe linnu söögimaja valmis.
Okei, ma võin siin praegu kõlada natuke humoorikalt ja isegi veits liialt klähvida, aga tegelikult olen kurb, kohe päris kurb ja õnnetu. Ma saan aru, et selles on ka sutsuke tõde peidus, aga eile, kui Joosep sellise jutuga lagedale tuli, siis mina naisena, ei suutnud olukorda rahulikkult suhtuda, vaid solvusin täiega ära, sest mulle tehti ikkagist liiga ja poetasin isegi pisara.
Aga äkki selle asja nimi pole distsipliinitu, võib-olla on tegu kulgemisega...ma lihtsalt kulgen ja teen asju kellast sõltumata...spontaanselt.
Seoses selle distsipliini teemaga tekkis mul mõte bloginimi ümber vahetada- paneks kohe suure algustähega- Distsipliinitu :D Kuidas tundub?

CONVERSATION

2 kommentaari:

  1. Armas Kai, sõna on distsipliin mitte dissipliin :)

    VastaKustuta
  2. Kuramuse kirjaoskamatu ma ütlen :D Tänan, parandasin ära :)
    Ma räägin, see tisside välgutamine on jätnud mulle varjatud sisemise trauma ja see väljendus nüüd selles distsipliinituses :D

    VastaKustuta

Back
to top