Eem, minu lubatud homne päev venis seekord kuidagi eriti pikale, aga aitüma kõigile, kes jaksasid ära oodata :D
Kui korraks veel pöörduda tagasi möödunud reedesele, siis jutustan lühidalt ära ka selle osa, et mismoodi meie minikaravan bussikasse jõudis ja kas ma siis lõpuks ikka jõudsin bussile või mitte.
Kõigepealt tasub ära märkida selle, et kuna Joosep polnud arvestanud, et peab mind järjekordsest hädaorust päästma, siis oli tema outfit veel s*temas seisus kui minu oma...mingisugused vanad ja topilised kodudressid, millele peale viskas denimite juurde käiva kampsu...vaatepilt oli miljoni eurtsi vääriline ja meie kaks kokku...ainukordne ja seega hindamatu vaatepilt.
Kogu teekonna vältel oli palju ropendamist, sest mina tundsin konstantselt, et ma kukun end sodiks ja Joosepile tundus, et ma üritan ise ratast juhtida, mistõttu taoline tunne väsitas teda olulisemalt kiiremini. Võib-olla ma eneseteadmata osaliselt püüdsingi seda teha, sest ausalt mul oli paganama hirmus. Ma hoidsin ratta lenksudest nii kramplikult kinni, et sõrmenukid muutusid juba vaikselt valgeks. Kui bussijaama teest oli enam kui pool läbitud ja mina olin selle aja kuulanud kuidas Joosep, ratas koos minuga käe kõrval, sörkides hingeldas, tekkis minul ka oivaline mõte...võiks ju natuke vändates rattale hoogu juurde anda, et mehel oleks tiba kergem. Ma olen ikka aegajalt täielik Kännu-Jaan...selle asemel, et kohe sellise mõtte peale tulla, istusin ma rahu meeli sadulas ja kujutlesin elavalt, mismoodi mööduvad inimesed meid vahivad ja kuna see oli minu peas ikka maru naljakas, siis mul oli pidevalt mingisugune totakas naeratus näol, mida ma püüdsin Joosepi eest varjata, sest muidu oleks ta raudselt küsinud, et mida ma irvitan :D
Bussijaama jõudsime õigeaegselt. üks buss oli ees ootamas ja Joosep andis mulle koheselt korralduse ratta seljast maha hüpata, kuigi rattal oli veel väike hoog sees. Kuid kuna polnud aega vaielda, siis kuidagi ma ikkagist koperdasin maha ja jooksime bussini...see osutus valeks bussiks, sest õige buss oli väljunud suts varem ja ma jäin oma bussist maha. Vähemalt sai tsirkust ja leiba ning Joosep orgunnis mulle autoga sõbra järgi, kes viis mu Tartusse ära.
0 kommentaari:
Postita kommentaar