Siis kui aju jookseb lühisesse
Käisime Joosepiga, umbes kuu tagasi, Saku Suurhallis doktor
Jordan Petersoni kuulamas ja hiljem saime ka VIP tsoonis temaga kohtuda. Aga
kuna seal oli umbes 100 inimest, siis öeldi, et kiire tere, kätlemine ja pilt.
Et ärge hakake pikalt heietama, kuidas ta on teid oma loengutega aidanud ja
teie suhet paremaks muutnud jne. Lihtsalt kiire tere, kaks sõna, pilt ja tagasi
kohale, muidu ei jõua nad järgmiseks nädalaks ka Islandile, haha.
Võtsime siis nagu pardipojad viksilt rivvi ja liikusime toolirea kaupa kätlema.
Meie olime kolmas rida ja kui saabus meie rea kord, siis harjutasin peas
maeiteajubamitmendatkorda, et kuidas ma inglise keeles ütlen tere ja et tore
kohtuda jne. Et no kas „hello doctor Peterson, it’s nice to meet you„ või „Hi,
my name is Kai, very nice to meet you“. Lõpuks otsustasin ikka hello peale
jääda, et see on nõks viisakam ja lugupidavam, kuna tegu on ikkagist doktori ja
ülikooli õppejõuga jne. Kuid samal ajal kui ma seda kõike mõtlesin ja väikeste
sammudena edasi liikusime, kuulsin, kuidas ees olnud naine astus Jordanile ligi
ja ütles „hei“, sedasi hästi tšillilt… ja ma jooksin kokku. Ma reaalselt
jooksin kokku. Kogu mu plaan lendas vastu taevast, sest hakkasin uuesti
kahtlema, et äkki peaks ka ikka sedasi lebolt peale minema, nagu kohtuks vana
sõbraga vms… Kuid juba öeldigi „next“ ja juba ma seisingi Petersoni ees ja ta
ütles „hei you two, it’s nice to meet you“ ja ma seisin seal nagu tummahammas,
aju totaalses lühises. Suutsin ainult „äääö hääll…eee, I’m Kai“ mõmiseda ja
veel midagi ebamäärast ja oligi kõik. Samal ajal kuulen, kuidas Joosep suhtleb
temaga täiesti vabalt. Siis tehti meist pilt
ja oligi kõik. Läksime kohale ja ma mõtlesin, et mis asi see just hetk
tagasi oli. Mul oli niii mark. Ausalt.
kellel avanes võimalus VIP tsoonis oma küsimus doktorile esitada
Aga kui muidu toimus suhtlus meilitsi, siis korra pidin neile ka helistama, sest ma polnud saanud vastust, et millal nad saaksid hinnapakkumise tegemiseks tulla meie vannituba kaema. Ja siis oli sama asi. Ma otsisin meilist telefoninumbri välja, olin ainult ühe vajutuse kaugusel, et telefon hakkaks kutsuma, ent mina ikka veel harjutasin oma esimest lauset. Et kuidas ma ikka ütlen… kas „Tere, helistan seoses selle kahesüsteemse boileri asjus, meil oli kirjavahetus“ või „Tervist, olen Kai Kunder, helistan seoses boileri asjus, et millal saaksite tulla meie vannituba vaatama“. Viimase variandiga hakkasin mõtlema, et äkki ta ei saa aru, mis boilerist ma räägin, ega ma pole ainuke boileri paigaldust sooviv klient ju. Ning teine suur probleem oli mul selle algusega, et kas tere või tervist. Ja siis ma kogusin end seal, käed juba higised, aga samas ma olin endale eesmärgiks võtnud, et ma ajan need boileri asjad ise korda. Nii ja siis helistasin ja ütlesin ähmis olles „tervist, boiler! Tähendab.. tere, helistan boileri asjus“.
Oh jah, see läks nüüd küll ju hästi.
Aga ei. Nüüd on asjad korras ja augustis tuleb tehnik ja paneb meile boileri paika, jee. Ma ei jõua ära oodata. Mul on siuke tunne, et kuna ma olen seda boilerit niiii kaua oodanud, siis ma vist kolin suurest õnnest mõneks ajaks vannituppa elama. Saan kogu aeg sooja vee all liguneda, haha. Vot nii rõõmus olengi.