Täna on Joosepi, ja fun fact of the day – ka mu ema, sünnipäev. Just jõudsime ema poolt koju ja kuna minu toorjuustukook sai palju kiidusõnu, juba teist aastat järjest, siis mõtlesin, et jagan teiega ka oma retsepti. Ma ise pole tegelt üldse suur koogi ja küpsetiste sõber, vahel harva kui ma midagi mekin moka otsaga, aga seevastu Joosep on selline maiasmokk et ossaissandameie. Aga aitab tühjast lobast, siin on retsept. 
Valmistamine on ülilihtne ja no kuulge, kui juba üks pime saab sellega hakkama, siis millest me siin üldse räägime!? Nii et sellega peaks ka kõige kokkamiskaugem inimene hakkama saama…

Põhi:

• 10 Digestive küpsist
• 75-80 g sulatatud võid

• 450 g toorjuustu (mina kasutasin Farmi toodangut)
• 80 g ehk 4 spl suhkrut
• 2 muna
• 1 tl vanillisuhkrut

• 150-200 g 20%-st hapukoort (mina kasutasin Farmi koort)
• 1,5 spl suhkrut
• 0,5 tl vanillisuhkrut
• 5 keskmist maasikat
• väike kausitäis mustikaid
• 2 kiivit

Valmistamine:

1. Põhja purustamiseks purusta küpsised ja sega juurde sulatatud või ning suru see lahtikäiva koogivormi põhja. Pane hetkeks külmkappi tahenema.
2. Sega toorjuust suhkru ja vanillisuhkruga pehmemaks, lisa munad ja siis sega lusikaga kõik ühtlaseks massiks. Kui soovid vahusemat tulemust, siis võid segu natuke mikserdada.
3. Vala toorjuustusegu küpsisepõhjale ja küpseta eelsoojendatud ahjus 150 kraadi juures umbes 35 minutit, kuni segu on hüübinud ja kergelt kuldkollane. Mina soovitan küpsetamise ajaks ahju panna anuma veega, et kook tuleks eriti mahlane ja ei hakkaks pragunema.
4. Tõsta kook ahjust välja ja lase umbes 15-20 minutit jahtuda.
5. Võta hapukoor ja sega see suhkru ja vanillisuhkruga läbi.
6. Vala see ettevaatlikult toorjuustukihile, veendu, et kogu kook oleks ühtlaselt kaetud. Seejärel küpseta 250 kraadi juures 5-6 minutit, kuni hapukoorekiht on kergelt tahenenud.
7. Lase koogil täielikult jahtuda ning pane ööseks külmikusse.
8. Pese maasikad ja mustikad ning koori kiivid. Seejärel viiluta maasikad ja kiivid ning poolita mustikad kaheks. Kaunista!

• toorained peaksid olema toasoojad, et need omavahel paremini seguneksid
• toorjuustukooki on hea aeglaselt ja madalal temperatuuril küpsetada, et kook jääks mõnusalt kreemine ja lõhedeta. Kui liiga kaua ja liiga kõrgel temperatuuril küpsetada, siis muutub kook kuivaks
• võimalusel aseta veega kauss ahju põhja, et ahjus oleks piisavalt niiske
• kasuta maasikaid, mustikaid ja kiivisid julgelt, see annab koogile mahlakust ja värskust
• antud retsept on mõeldud 24 cm läbimõõduga vormile. Tõsta/vähenda vastavalt oma koogivormi suurusele
• enne vormirõnga eemaldamist veendu, et koogi servad oleksid lahti

Koogisektor on sinisest poolläbipaistvast klaasist taldrikul. Koogitükil on näha kõik kaunistuselemendid: mustikad, maasikad ja suur kiiviviil. Minu oma väikeste kätega tehtud. Pole paha pimeda kohta või mis!?!

Pilt tehtud kohe peale kaunistamise lõpetamist, kook on ümbritsetuna küpsetuspaberist veel koogivormis

Koogi alus, värskelt peale ahjust võtmist. Pildistatud pealt suunast. Paistab helekollane kreem, mis katab Digestive küpsiste puru

Härra abikaasa jäädvustas hetke enne seda kui

ma köögis möllama hakkasin. Joosep ütles jälle 'joosepi asju' ja sellest ka minu veidikene kohkunud nägu...

                    

Postitus sündis koostöös Elisheva ja Shoshana´ga

Ilmselt ei mõtle me just tihti sellele, mis juuste all peanahas toimub. Vähemalt mitte seni, kuni sellega probleeme ei ole. Tegelikult on peanahk aga hoopis õrnem ja tundlikum kui näonahk ning vajab samuti hooldust ja hoolitsust.

Ma muidu pole loomult kade inimene, aga vot neid naisi, kellel on ilusad paksud pikad juuksed ja kes sisuliselt võivad ükskõik mida oma juustega teha, ilma, et neil hiljem viis miljonit peotäit juukseid peast välja kukuks, neid vaatan küll pisukese kadedusega, või isegi nukrustundega südames. Nad föönitavad, sirgendavad, tahavad     värvivad ülepea, tahavad triibutavad, lõikavad lühikeseks ja siis mõned kuud hiljem, laadidaa, on juuksed taas tagasi omas pikkuses ja mis kõige müstilisem – siidiselt säravad ja terved. Nagu möh? Kui ma niimoodi hullu paneks, ma jääks kiilakaks, päriselt.
Aga noh.. need ongi mingid imenaised Veenuselt, meie ei räägi täna nendest! Meie räägime täna hoopis nendest, kellel on probleeme peanaha ja juustega. Kes kannatavad kõõma, juuste väljalangemise, peanaha sügeluse, dermatiidi, psoriaasi või mõne muu sarnase asja käes.
    
Kui Elisheva ja Shoshana saatis mulle väikse pakikese testimiseks, siis olin ühtaegu väga õhinal kui ka skeptiline. Õhinal sellepärast, et kui lugesin, et nende magneesiumiga rikastatud tooted aitavad paremini sinna ladestunud kaltsiumisooladest vabaneda, mis pidurdavad juuksekarvade ainevahetust ja peanaha hapnikuga varustamist, siis teadsin kohe, et see on see, mida mu peanahk vajaks!  Eriti nüüd, kus vahetult enne dialüüsravi, kus mu kehas oli jääkainete tase väga kõrge, üritas mu organism igat kanalitpidi nendest vabaneda, sealjuures ka peanaha kaudu. Ma polnud ausalt öeldes selle peale varem isegi mitte uneski mõelnud, et see võiks kuidagi mu juustekasvu ja/või juuste väljalangemist mõjutada, ent nüüd mõeldes tundub see igati loogiline.
Kuid skeptiline sellepärast, et ikka ju mõtled, et kas tõesti saab üks Mendelejevi tabelis kükitav element olla nii kõikvõimas nagu lubatakse. Aga otsustasin siiski anda võimaluse ja proovida. Mis mul kaotada? Kui siis ainult oma juuksed, haha.

*etteruttavalt võin öelda, et juuksed jäid pähe

Mulle saadetud pakikeses peitis end siis aloega sügavpuhastav detox šampoon ja magneesiumiga Hair Energy Maximus+ peanaha sprei. Millega siis täpsemalt tegu?
    Aaloega Sügavpuhastav Detox peanahahooldusšampoon normaliseerib peanaha rasueritust ning sügavpuhastab peanaha õrnalt vanast rasust, kõõmast ja jääkainetest. Nahasõbraliku pH- tasemega (pH 5.5) šampoon parandab mikrotsirkulatsiooni (peanaha verevarustust), tugevdab juuksejuuri ning aitab habrastel ja/või rikutud juustel kiiresti kasvada.

Aaloe on väge andev ja vitamiiniderikasvvõimas ravimtaim, mis suudab võidelda nii mikroobide kui seentega, mõnikord ka mitmete viirustega. Aitab kaitsta juukseid välissaaste, päiksepõletuse ning kuumakahjustuste eest. Šampoon võib aidata leevendada ka järgnevaid peanahaprobleeme: kiiresti rasuseks muutuvad juuksed, kõõm, juuste väljalangemine, psoriaas, dermatiit, seborroiline ekseem, sügelus, peanahaseen, vms.

Magneesiumiga Hair Energy Maximus+ peanaha sprei eemaldab peanahalt sinna ladestunud kaltsiumisoolad, mis pidurdavad juuksekarvade ainevahetust ja peanaha hapnikuga varustamist. Sprei imendub peanahale pihustades ülikiiresti, rakkudesse jõudmiseks kulub 5-15 sekundit. 10 pihustuses on 100 mg (28% RDA).

Sprei tuleb kanda niiskele peanahale ja hiljem kindlasti maha loputada!
Et ärge nii tehke nagu mina esimesel korral, kus ma lihtsalt kasutusjuhendit lugemata siirdusin otsejoones vannituppa, pesin  juukseid nagu ikka juukseid pestakse, ronisin dušši alt välja, mässisin räti ümber pea ja siis 15 mintsa hiljem pihustasin sprei peanahale, natuke hõõrusin ringjate liigutustega sisse ja läksin ära magama. Hommikul ärgates nägin ma välja nagu ma poleks kaks kuud vett ja seepi näinud. Ma esiti arvasin, et aa ei, see on raudselt raviprotseduuri osa, et ju poole päeva peale muutuvad juuksed imeväel järjest puhtamaks. Aga kui ei muutunud, siis läksin nagu vaene vallasant, pudelid pihus Joosepi juurde ja palusin kasutusjuhendi ette lugeda. Nii et jah, pika jutu point on see, et sprei tuleb nahalt ja juustest välja pesta!

Elisheva ja Schoshana tooted on 100% looduslikud, lõhna poolest hästi neutraalsed, peaaegu et lõhnatud ja juuksed püsivad kaua puhtana. Sobivad suurepäraselt allergikutele, beebidele, lapseootel naistele jne. Ja üks väike faktike teile veel siia: tegu on nimelt ühe Eesti naise loodud brändiga, mille lõi mõttega teha midagi head – hoida loomi ja loodust, elada säästlikult ja tarbida vaid naturaalset ja kvaliteetset,ning luua midagi koos oma kallite tütardega – Estella Elisheva ja Ivanka Shoshana´ga. Minu meelest on see väga armas ja liigutav. Ning kui ma ei eksi, siis peaks selle brändi looja üks tütardest samuti olema allergiline kõiksugu asjadele, nii et võite päris kindlad olla, et kõik koostisosad on hoole ja armastusega kontrollitud ja valitud. Mina proovisin, jäin rahule ja kui ma oma Linea postituses vandusin nende vastu igavest armastust, siis nüüdsest kuuluvad ka Elisheva ja Shoshana peanaha hooldustooted kindlalt minu kosmeetikatarvete hulka. Armastan palju!

Lisaks on neil e-poes veel palju teisigi magneesiumiga kehahooldustooteid: erinevad vannisoolad, erinevate lõhnadega antibakteriaalsed seebid, magneesiumiõli. Seda viimast tahan ma kindlasti ise ka järele proovida, sest diabeetikuna vaevlen ma tihti väsinud ja rahutute jalgade käes. Ent magneesiumiturgutus sobib hästi ka rasedatele, (tervise)sportlastele või lihtsalt intensiivse füüsilise koormusega inimestele. Lihaskrampe ja väsimust võib ju meil kõigil ette tulla, olenemata tervisest, töökohast või eluviisist.

Kui ka Sinul on mõni neist eelpool nimetatud peanaha probleemidest, siis mul on Sulle hea uudis! Ma peagi loosin oma Instagramis välja ühe õnneliku, kes saab samuti proovida Elisheva ja Shoshana magneesiumiga rikastatud spreid ja aloega sügavpuhastavat detox šampooni. Kui aga loosiõnne peale lootma jääda ei taha, siis kasutades koodi „PUHTAPIME“, saad Elisheva ja Shoshana e-poes kogu ostukorvilt -10%. Soodustus kehtib kuni 30.06 ja koodi saad selles vahemikus kasutada korduvalt!

Minu senise elu kõige ebaratsionaalsem otsus oli kahtlemata see kui ma vormistasin telefoni teel pooleaastase naisteajakirja tellimuse, jah pimedana, sest tellimusega kaasa sai ilusa sädeleva püksirihma, haha.

Ei, see ei ole reklaampostitus, ega ka koostöö. See on hoopis see  „mulle helistas telefonimüügitädi ja rääkis mu pehmeks“ postitus. Ma pean muidugi enda kiituseks ütlema, et võrreldes aastate taguse minaga, kes müügiinimeste kõnedele vastas kas a. mul pole vanemaid kodus või b. mul pole hetkel aega rääkida, helistage palun homme, ning siis panin numbrile bloki peale (ma tean, väga täiskasvanulik käitumine) või c. aa okei, see kõlab väga hästi, olgu ma tellin, olen ma palju edasi arenenud ega ütle igale pakutavale kaubale jaa. Ausalt. Mingi periood oli isegi nii, et kui mulle jälle helistati ja ma läksin teise tuppa kõnelema, siis Joosep reaalselt hõikas järele: „Kai, EI telli midagi!“
See oli max piinlik. Ma tavaliselt proovisin sel ajal köhatada või midagi.
Aga nüüd ma suudan nendele agaratele müügiinimestele „ei“ ka öelda, kuigi see on alati niiii raske, sest mu süda murdub ja mul hakkab neist nii kahju, sest ega nemad peavad ju ka kuidagi omale leiva lauale saama.

Aga tulles siis tagasi minu viimase ostu juurde, mille ma tõesõna tänu müügitädi osavale jutule soetasin – Dentle OnePlus hambahari.
Eks see kõne oli alguses nagu iga teine müügikõne. Esitavad posu küsimusi: kas kasutate tavalist või elektrilist hambaharja, kas ma olen elektriliste hambaharjade poehindadega kursis *jaajaa, olenolen, tegelt ei ole*, kas pesete 1, 2 või enam kordi hambaid päevas, kui tihti külastate hambaarsti jne. Kuna ma vastasin, et kasutan elektrilist, siis hakkas uurima, et kui kaua mu hambaharja aku vastu peab ja kui seni olin ma andnud selliseid vastuseid, mis ei muutnud nende toodet minu praegusest harjast paremaks, siis selle küsimuse vastusega said nad mu konksu otsa, sest ma ütlesin, et kaks nädalat.. vist. Mul tegelikult polnud õrna aimugi, aga seda oleks imelik olnud öelda. Nii ma tulistasin umbropsu puusalt midagi.
Ent selgus, et nende pakutava hambaharja akukestvus on tervelt 1 kuu, ja siis loetles mulle veel kõiksugu toredusi selle firma ja harja kohta ja ma olin jälle nagu aa, mhmh, no olgu, vormistame tellimuse ära.

Ja ma pean ütlema, et ma pole hetkekski seda ostu kahetsenud. Esiteks näeb see hambahari üüber fäänsi välja ja teiseks on sellel järgmised boonused (ma ei tea, võib-olla on teistel tootjatel ka, aga minu vanal harjal ei olnud, seega minu jaoks igal juhul win-win):

• saad valida, et mitut pööret hambahari minutis teeb, kas 6000, 8000 või 10000
• annab vibraga märku, kui pead järgmist sektorit suus pesema hakkama
• aku peab 1 kuu (reaalselt peab kauem!)
• iga kuu saadetakse uued otsikud ehk varuharjased
• kui hambaharjaga juhtub midagi (kukub, koer saab kätte ja närib puruks, kaotad ära vms), siis saadetakse tasuta uus hari, ilma, et peaksid hambaharja ekspertiisi saatma, et selgust saada miks või mis eelmisega juhtus
• eluaegne garantii!
• 3 värvivalikut: roosa, sinine ja must

Nagu öeldud, siis postitus ei ole koostöö ega midagi muud sellist. Ma lihtsalt heast südamest soovitan, või miks ka mitte võtta seda kui pisikest hoiatust. Millega teie oma hambaid pesete ja kas olete rahul?

Postitus sündis koostöös Linea Naturaga

Olen oma juukseid värvinud juba umbes 20 aastat. Uh, kui nüüd mõtlema hakata, siis päris jube, eks!? Aga õnneks mitte kuskil nurgataguses pimedas käoaugus, vaid alati salongis ja kasutanud olen professionaalseid kergvärve, ja viimased neli aastad rohelisest sarjast ammoniaagivaba värve.

Mis puutub aga peanaha hooldamisse ja juuste pesemisse, siis sellega nii roosilised lood pole. Eks ma üritan ikka parimat oma hapratele juustele pakkuda, aga teate elus tuleb igast asju ette ja mis siin pattu salata, olen juukseid pesnud kõikvõimalike möginatega, alates „oo, this is the best shampoo in the whole world“ ja lõpetades vedelseebi ja poeriiulilt suvalt haaratud 1,63 raha maksva Garnieriga. Pesevad nad kõik ühtmoodi kenasti juuksed puhtaks ning peale pesu tunned end kui jumalanna oma imeliselt hästi lõhnavate ja hästi hoidvate juustega, aga need tulemused ei kesta tavaliselt paraku eriti kaua.

Mul on hästi peene kiuga juuksed, kunagi üks tuttav ütles isegi mu juuste kohta „oo, millised beebiõrnad juuksed“. Kui ma ise katsun oma juukseid, siis ma ei ütleks, et mul on beebijuuksed, aga noh, mis ekspert mina kah olen. Peale pesu on nad ilusad volüümikad, nagu haldjajuuksed, siidiselt pehmed, aga juba kaks päeva hiljem hoiavad nad taas peadligi. Muidugi langeb ja murdub ka neid liiga palju. Rohkem kui mulle meeldiks.

Mõned aastat tagasi avanes mul võimalus proovida Linea Natura bambuse ekstraktiga šampooni ja juuksekreemi ning ma pean tunnistama, et ma olin väga üllatunud ja vaimustunud, kui mu juuste väljalangemine peatus. Peale kuuajalist kasutamist olid juuksed tihedamad ja elujõulisemad. Tahtsin isegi enne/pärast pildid teha, aga juhtus selline halenaljakas lugu, et „enne“ pildid tegin kenasti ära, ent ühel ilusal südaööl tundus mulle, et mu juukse otsad vajaksid hädasti natuke kärpimist. Aga kuna teadaolevalt öösel ei tööta ükski normaalne juuksur, siis tuli kasutusele võtta teine abinõu – köögikäärid ja Joosep. Ta küll alguses putkis vastu, arvates, et see pole just kõige targem mõte, aga noh, kui ma olen juba endale midagi pähe võtnud, siis on raske mind ümber veenda.

Tagantjärele tarkus on see, et naised, palun kuulake oma mehi! Ehk teisisõnu.. Joosepil oli õigus – see polnud hea mõte, üldse polnud! Sest ta lõikas pehmelt öeldes väääga viltu. Minu. Ilusad. Kaunid. Kiharad!
Aga mis viltu, see uuesti, eks!? Ja nii hakkasimegi minu õhutamisel parandama. Nagu juba aimata võite, siis see ei läinud ka väga hästi, sest „parandatud“ juus vajas omakorda parandamist…
Viimaks, kui pooled mu juuksed olid maha nüsitud, andsin ma alla. Ütlesin, et las jääda viltu. Ma lähen parem päris juuksuri juurde.

Sisuliselt me lõikasime mulle mõistust juurde. Kui võib niimoodi naljaga pooleks öelda.

Praegu on jah naljakas meenutada, aga tol momendil oli see minu jaoks väga kurb hetk, sest ma ei mäletanud, millal viimati olid mu juuksed niiii ilusad, säravad, pikad ja tihedad. Nad ei murdunud enam. Ja kui tavaliselt oli Karin see, kellel olid minust alati paksemad juuksed, siis ühtäkki silitas õde mu juukseid ja nentis, et mul on temast paksemad juuksed. Yay! Ma olin niii rõõmus!
Aga… kuna selle kangekaelsuse tõttu kaotasin ma oma kauaigatsetud juuksepikkuse, siis läks mul taas asi kuidagi lappesse ja nagu ikka.. jälle leidsin ma end juukseid pesemas mingi x asjaga, mis on full silikoone ja parabeene täis. Ausalt nagu… ma ise ka ei saa aru, kuidas ma vahepeal nii LOLL olen.!

Ent tänaseks päevaks olen ma 100% mõistnud ja täiesti veendunud, et Linea Natura tooted on need, mida mu juuksed vajavad ja tahavad. Ilmselt pidin ma ikka korra uuesti nii-öelda põhjas ära käima, et seda mõista. Ja siin ma nüüd siis olen, et öelda paramparamparaa, ma tellisin endale Linea šampooni ära ja selle peale kirjutas mulle Lineast Geithi, kes ütles, et nad saadaksid hea meelega mu lugejatele ka ühe komplekti juuksehooldusvahendeid: oliivõli bioekstraktiga šampooni, juuksemaski ja juuksekasvu parandavad ampullid. Kas pole tore!?

*oliivõli bioekstraktiga šampoon, mis on oma koostiselt rikkalik vitamiinide ja mineraalainete poolest, puhastab juukseid õrnalt neid kahjustamata. On oma toimelt pehmendav, kaitsev ja antioksüdantne jättes juuksed väga pehmeks. Sobib rabedatele ja kahjustatud juustele.

Selleks, et loosimises osaleda, jäta oma kommentaar alla kommentaariumisse ja räägi kaasa, mis on Sinu juuksehooldusnipid. Et oma võiduvõimalust kahekordistada, siis mine tsekka ka Puhta Pime Facebooki lehele. Võitja kuulutan välja nädala pärast!

*kindlasti lugege ka Linea veebilehelt, kuidas sobivad tooted oma juustele leida ning millega mida kombineerida, millega ei soovitata igapäevaselt oma juukseid pesta jne. Ja kui ikka oled hädas, siis kirjuta neile, nad vastavad väga asjalikult ja sõbralikult.
*Linea Natura tooted on värvainete, silikoonide, parabeenide ja sulfaadide vabad!

Eile oli väga tore ja mõnus päev. Käisime nimelt Ingeliina ja poobikuga Lavi järve ääres jalutamas ja kauneid hetki püüdmas. Ega ma seekord pikka juttu ei teegi, lisan siia mõned toredamad hetked.

Tahaks vaadata kaugele kui vaid silm seletaks…

Vaadake kui ilusti veteran juhtkoer poseerida oskab

        Hoolimata tervisemuredest oli minu 2020 hea ja meeldejääv. Mul on tegelikult kogu seda järgnevat tagasivaadet natuke isegi paha kirjutada, sest teades, millises olukorras väga paljud pered praegu Eestis ja mujal maailmas on COVID19 pandeemia tõttu, siis tundub pisut isegi kohatu hakata sillerdama oma möödunud aasta toredatest hetkedest. Aga teisalt.. võib-olla mõjub see värske sõõmuna siia keerulisse aega.

2020. aasta             tähtsündmus oli otseloomulikult meie kauaoodatud ja hoolikalt planeeritud pulm, mis hoolimata koroonaviirusest sai siiski peetud, küll mõningaste tagasilöökide ja ilma osade sõpradeta, aga siiski tänase päeva seisuga oleme õnnelikult abielus ja väga tänulikud kõikidele, kes olid sel perioodil meile toeks, olemas ning aitasid     igakülgselt kaasa meie tähtsa päeva kordaminemisele. Mul on pulmade ettevalmistumisest ja korraldamisest postitused mustandites täitsa olemas ja ootel, aga ma pole veel jõudnud neid üle lugeda ja vormistust korrastada, et neid avalikkusele lugeda anda. Aga seniks, kuni peate veel natuke kannatlikust varuma ja ootama, väike maius teile siia.

Meil on selle kohapealt ka muretu, et auto meil liisinguga pole, muud tehnikat pole samuti järelmaksu peale. Meil on ainult korterilaen, pluss siis kommud, elekter, toit ja telefoniarved. Et selles suhtes me oleme mõlemad hästi realistlikud majandajad. Mina küll ostaks mingeid väikseid asju järelmaksuga, ent Joosep on üpris radikaal, mis puudutab tuleviku arvelt elamisse.

Meil on ka hoius, kuhu me igakuiselt kanname kindla protsendi tuludest. Me nimetame seda oma kodu fondiks, sest me hoiame silmad lahti, et endale sobiv krunt osta, et sinna väike majake ehitada. Kui küsite, et kui väike on väike, siis teeme sellise, millel ei pea olema ehitusluba. Joosep on aastaid hobikorras tegelenud joonestamisega ja nii joonestas meile ka meie tulevase kodu. Kõik on kenasti olemas – isegi minu soovitud suur terass ja vann. Selle viimase saamiseks pidin ma küll natuke kutsika silmi tegema, aga lõpuks oli nõus, sest mina va baltikumi külmavares rääkisin, kui mõnus oleks kuumas vannis lõõgastuda ja niisama liguneda. Aga olgu, kodu teemadel saan tulevikus veel palju kirjutada ja pajatada, siis kui päris möll lahti läheb. Enne tuleks muidugi kuskilt see sobiv maalapike leida.

Pole mõnda aega siia sattunud ja eks vahepeal ole palju toimunud, muutunud. Kui ma oleksin umbes kaks kuud tagasi kirjutanud, siis     poleks siin midagi heiatada olnud, olukord muutus ootamatult kiiresti halvaks ja sain erakorralise saatelehe haiglasse, peale mida olengi usinasti haigemaja ja kodu vahet pendeldanud. Kui viimasel nefroloogi visiidil oli mu kreatiniin 470 (norm väärtus 49-90), siis jaanuari keskpaigaks oli see näit kerkinud 675 peale ja noh, sellise näiduga ei oodata ega vaadata enam, et kas ja millal inimene haiglasse peab minema, vaid see on juba selline number, kust alustatakse neeruasendusraviga ehk dialüüsiga.

*Tähendab, see number on inimeseti varieeruv. Täisjõus mehele poleks selline näit veel pruukinud mingit mõju avaldada, ent minusugusele minile on see ilmselgelt liig mis liig.
    
Enesetunne oli nagu oli, kesine, enamuse ööpäevast ma magasin ja väsisin kiiresti. Ma olin nagu robottolmuimeja, kes tohkendas natuke ringi ja siis järgmine hetk avastas, et oioi, aku saab kohe tühjaks, vaja kähku minna laadima. Nii veetsin ma iga oma viimase kui vaba hetke õndsat und magades ja kosudes. Eriti murelikuks muutus Joosep siis, kui ma mingi hetk magasin kolm ööpäeva jutti, käies vahepeal ainult vetsus ja haugates midagi kiiret hamba alla. Ja mul ei tekkinud ülemagamise tunnet. Und lihtsalt jagus. Ma tundsin pidevat kurnatust. Aga see uni oli vajalik, sest selle unega pani mu organism end sisuliselt stand by peale. Ei soovita kellegile, ent sellegipoolest väga huvitav kogemus.

Eile täitus just üks kuu sellest kui mul algas dialüüsravi. Ettevalmistused tehti selleks muidugi juba varem ära, siis kui 27. jaanuaril kaheks nädalaks LTK nefroloogiasse läksin, aga sellest ettevalmistusprotsessist, millise dialüüsi kasuks otsustasin ja miks, tuleb eraldi postitus, koos piltidega. Aga olge hoiatatud, need pildid ei pruugi sobida nõrganärvilistele.

Enesetunne on selle lühikese ajaga kõvasti paranenud, jaksu on rohkem ja hommikul ärgates tunnen end suhteliselt energiliselt. See on minu jaoks veel siiani natuke harjumatu, kuna aastaid olin harjunud tegutsema sellise pooltühja akuga, ent nüüd on hoopis teine tera. Iga päev ärkan hommikul rõõmsatujulisena üles, iga päev uhan tolmukaga mööda elamist ringi, pesen pesu, kokkan, suhtlen sõpradega, kudrutan koeraga,teen tööd ja mul jääb pisukest energiat ülegi. Üks päev pidasin isegi plaani aknapesu ette võtta, ent siis sai mõistusehääl minust võitu. Seevastu koristasin ja sorteerisin esikukapid ära, mis olid oma aega oodanud juba jumal teab kui kaua. Nüüd on veel üks magamistoa kummut ja suur riidekapp läbi vaadata, sorteerida ja pakendada, sest need riided, mida ma enam ei kanna, annetan ma puuetega inimestele, kes elavad vaesuses. Esimene sats läks juba kolmapäeval teele. Sinna sai päris arvestatav kogus jopesid, parkasid, jakke, pükse, pusasid, saapaid, ketse jne.

Mul on viimase aastaga tekkinud tungiv vajadus elimineerida kõik üleliigsed asjad meie elamisest ehk et, mida vähem asju, seda parem ja see tunne aina süveneb. Mis vähegi kasutult seisab – vudivek, minema! Pole vaja neid asju siia tolmu koguma ja ruumi tarbetult võtma. Loodan enne siirdamisele minemist sellega enam-vähem ühele poole saada. Oleks tegelt tahtnud enne dialüüsi algust magamistoale värskenduskuuri ka ära teha, aga paraku see jäi tegemata ja praegu ei ole see ka võimalik, kuna kogu dialüüsindussektor on meil magamistoas ja kuna ühe päevaga ei tapeedi, pese aknaid, riputa uusi kardinaid ja fotoseina üles, siis peab see jääma sellesse aega kui ma juba siirdamiselt tagasi kodus olen. Kuigi mega tore oleks kui keegi, khm, ei tea küll kes? #joosep, võtaks selle asja siis ette kui ma haiglas olen. Mõelda vaid kui tore see oleks.. jõuan mina peale pikki nädalaid haiglast koju, seinas minu valitud tuttuus vesihall tapeet, ilusad uued pitskardinad, uus laelamp, suures valges puitraamis pulmapilt, voodi ja öökapid paigas, minu kapikese peal suur kimp heleroosasid, valgeid tulpe *ohkan heldinult*. Jaa, seda ma sooviksin!

Hetkel ma rohkem ei kribagi, sest kuiv pesu ootab voltimist ja kappi panemist, põrand imemist ja Joosep jalutamist, muhaha. See tähendab, et viimaks                     leidis härra abikaasa oma tihedast graafikust meie jaoks kvaliteetaega ja me lähme randa jalutama, õhtul vaatame teineteise kaisus veel mõnd head filmi ka.