Jõululaupäevaeelne saaga vol. 1
Kõik minu korralikud blogilugejad teavad, et pidime Joosepiga oma kuuske minema tooma 20. detsembril
RMKa metsaalalt ja seda üheskoos oma väikese nunnu perekonnaga- meie ja kaks labraatorit. Saabus siis 20. detsember ja selgus, et me ei lähegi metsa kuuse järele, sest tol päeval oli üks teine oluline üritus, mis oli pool kraadi kangema prioriteetsusega ja seega sai kokku lepitud, et no toome selle kuuse 21 või 22. detsembril.
21. detsembril tuli meile külla Kiku, kes ma ei saagi nüüd päris hästi aru, käis soolaleival või jõulude puhul külas, aga see selleks. Kiku tõi meile kingiks voodipesu, USA temaatikaga, kingi üle andmisel ütles, et voodipesu sellepärast, kuna üks fännab USAt ja teisele meeldib magada, et siis 2 in 1. Esimesel päeval ei teinud me suurt midagi, sõime ja Kiku niisama käis ja klõpsis fotokaga meie korterist ja meist pilte. Õhtul vaatasime iga aastast kohustuslikku ja traditsioonilist filmi "Home Alone" ja kuna Kikul käisid neelud veini järgi, siis läksime ja uudistasime, et mis meil veinikapis peitub. Me pole Joosepiga suuremat sorti veinijoojad, aga kolimisega tuli meil suisa neli pudelit veini välja, mida oldi meile tähtpäevadeks kingitud. Esimesel õhtul jõime ühe valge veini ära. Kiku valis selle välja sellepärast, kuna see oli Itaalia vein ja kuidas saab üks Itaalia fänn üldse midagi muud validagi.
Järgmisel päeval käisime shoppamas ja ausalt öeldes ma enam ei mäletagi, et mitu korda me päeva jooksul toidupoe ja ehituspoe vahel käisime, aga igatahes rohkem kui korra. Kiku leidis meie ehituspoest valgeid süütetablette, mis ta silmad särama panid, kuna igaltpoolt mujalt on need müügilt ära kaotatud ja mingi pruun ökopask asemele toodud, mis ise ei põle ja veel vähem panevad teil ahjus puud põlema. Need pruunid süütetabletid pidavat olema sellised tabletid, et kõigepealt pead Sa ise neile tutvustama, et nad on süütetabletid ja et nende eesmärk on ahjus olevad puud põlema süüdata, siis tuleb sellele ökopasale eemalt tutvustada tikku, aga kuna see ökopask on nii tundlik, siis esimese topsi tikkude peale ta lihtsalt jonnib. Lõpuks, kui oled sussutanud ja sossutanud ja 18 rulli vetsupaberit (loe: Kiku sõnad) ahju visanud, siis läheb pool ökopaska põlema, aga mõni hetk hiljem on see kustunud. Ühesõnaga usun, et mõistate, kui suur rõõm oli Kikul, kui nägi oma valgeid ja kangeid ja rämeda keemiaga läbiimmutatud loodust kahjustavaid süütetablette.
Õhtul me veel sõime ja jõime ja jõime tõepoolest. Plaanis oli vaadata ka "Home Alone 2" ära, aga sellest me saime ainult max. 15 minutit vaadata, sest siis kiskus meil lõbusaks ja juttu jätkus kauemaks. Teisel õhtul võtsime juba teisegi valge veini ette ja siis päris õhtu lõpuks kookisime välja 20 promillise Portugali portveini, mis oli nii hea ja mis hakkas väääga pähe. Ma siinkohal ei hakka üldse kirjutamagi, et milliseks meie pidu läks, aga lühidalt võib öelda, et meil oli väike nudistide pidu. Hommikul oli meil väga halb olla, mina unistasin marineeritud kurkidest ja Kiku keefirist. Oleksime tahtnud hommikul magada ja pead parandada, aga seda luksust meile ei antud, kuna pidime Tartusse sõitma. Lootsime bussis sõba silmale saada, aga nagu Murphyle kohane, siis oli ta seegi kord kohal ja istus täpselt meie selja taga ja viilis pool teed oma küüsi.
Tartusse jõudes läksin ostsin ka emale kingituse ära (vitamiinid naistele 50+ ja D-vitamiinid). Kuna tegelikult me leppisime kokku, et me see aasta EI tee üksteisele kingitust, siis Joosep oli selle kokkuleppe vist unustanud ja nii ma pidin ka talle kingi sebima ja sellest sain ma kaks päeva enne jõule teada, et tal raisal on mulle kingitus. Kuna õnneks Joosep soovib omale vähemalt seitset Sangari triiksärki, siis ei hakanud ma väga oma pead millegi muuga vaevama ja suundusime Sangari poodi otsima. Selgus, et Tartu kesklinnas polegi ühtegi eraldi Sangari poodi. Kui me Kaubsist otsisime idiootide kombel Sangari poodi, siis mõtlesime kiigata sisse ka Baltmani ja siis Kiku küsis aasta 2015 küsimuse: "Vabandage, kas Teil Sangari triiksärke on?"
Mille peale vastas müüa meile sellisel häälel ja ilmel nagu me oleksime küsinud Selverist Maxima omatoodangut. "Eiiiii, me oleme Baltman!" (võib-olla oli selles eis veelrohkem iisid). Väga mark oli!
Lõpuks leidsime Kaubsist meesteosakonna kus müüdi kõikide teiste triiksärkide hulgas ka Sangari särke. Ma ei tea kas tookord oli asi Kiku otsimisvõimes (tavaliselt on see tal päris hea) või selles, et teenindus andis veidi soovida. Küsisime, et kus on Sangari triiksärgid ja meile näidati käega suund kätte (tegelikult oleks eeldanud, et müüja juhatab meid viisakalt õige kohani või tuleb appi, kui märkab, et me ei leia otsitud toodet,sest otsisime veel tükk aega käega näidatud suunal Sangari triiksärke). Lõpuks leidsime ja kui Kiku luges sellest valikust värvid ette, siis valisin erksama sinise ja läksime kassasse. Valisime suuruse 43 (kuigi ega see mulle eriti midagi ei öelnud). Joosep kunagi ütles mulle küll oma kaela ja rindkere ja muud mõõdud ja mõtlesin isegi need kuskile üles märkida, aga mõtlesin, et ah aega on ja noh nüüd oli siis see hetk käes ja aeg oli otsas. Müüja väitis, et suurus 43 on kahem eetristele meestele ja kuna seda ma tean raudpolt kindlalt, et minu Joosep ei ole kahemeetrine, siis suundusime tagasi särkide virna juurde ja otsisime väiksemat numbrit ja seekord me vaatasime siis pakendilt pikkust ja valisime siis triiksärgi pikkusele 185 kuni 190 cm. Müüja ootas meid kassas ja kui triiksärgiga (suurus 38) suundusime kassasse, siis uuris rõõmsalt, et no kas leidsime nüüd õige särgi. Ütlesin, et ma ei tea, aga ütlesin kui pikk on Joosep ja et tal on kael sutsu jämedam, kui keskmisel Eesti mehel, kuna on tegelenud tõstespordiga, mille peale müüja teatas, et see suurus sobib hästi küll ja kui tõesti ei peaks sobima, siis saab 2-nädala jooksul ümber vahetada.
Noh, jõululaupäeval andsin siis kingituse üle ja kui Joosep nägi pakendil suurust 38 ütles kohe, et see on talle väike. Ma hakkasin kohe seletama, et ei saa olla, sest ma konsulteerisin müüjaga ja see pidavat olema just paras jne. Noh, Joosep võttis särgi pakendist välja, pani selga ja ütles mulle: "No tule pane nööbid kinni, kui Sa suudad..."
Mnjah, mulle avanes selline pilt, et 8 sentimeetrit jäi nööpide ja nööbiaukude vahele vaba pinda ehk Joosepi paljast rinda. Ma olin nii tige, sest mis mõttes?! Noh, eks ma lähen ja vahetan siis särgi ümber ja lähen võtan ikka selle erksa sinise, mida ma algselt tahtsin. Ahjaa, müüja oli pakendile hinnasildi ka külge jätnud.
2 kommentaari:
Postita kommentaar