Lauri Pedaja mõtteavaldus SOS-pillide kohta ja abordist üldse
Sellest Lauri Pedaja kirglikust sõnavõtust SOS-pill võtmise ja abordi teemast on juba jupp aega möödas ja tundub, et kõik, kes on selle teema kohta tahtnud midagigi öelda või kaasa rääkida, on seda juba teinud. Kuid olles nüüd ise veidi kogu seda teemat ja eufooriat põhjustanud sõnavõttu settinud, tahaksin ka mina paar sõna sekka öelda. Rasedus, naise keha, abort ja kõik sellega seonduv on ju alati aktuaalne. Tegelikult plaanisin ma juba enne Pedaja videot oma blogissarnasel teemal juttu teha, kuna sain abordi kohta midagi eriti õõvastavat teada... Aga alustame algusest.
Esiteks...
Lauri Pedaja sõnavõtu kohta pole mul otseselt midagi halba öelda ja ma absoluutselt ei nõustu nende inimestega, kes ütlesid, et Pedaja ajas suust välja mingisugust hüsteerilist iba, eriti just selle hüsteeria osaga ma ei nõustu. Kui inimene on millegi või kellegi suhtes kirglik, siis see ei võrdu koheselt hüsteeriaga. Eestlastele omane käitumine vist, küll on keegi liiga tuim ja ükskõikne, siis jälle liiga hüsteeriline ja kirglik. Otsustage juba ükskord ometigi ära! :D

Üks levinud eksiarvamusi on selle kohta, kas SOS-pill peatab ka juba alanud raseduse. Pilli funktsioon seisneb selles, et see pidurdab või lükkab edasi ovulatsiooni. Kui munarakk on juba vabastatud, viljastatud ja pesastunud, siis SOS-pill ei saa enam midagi muuta.
Mis puutub üldiselt Pedaja sõnavõttu, kui jätame selle miniabordi prohmaka välja, siis eesmärk kui selline, oli ju tegelikult üllas- teavitada ja panna noori rohkem mõtlema kaitstud seksuaalvahekordadele, suguhaiguste ja soovimatu raseduse vältimisele jne. Ja võttes arvesse tänapäeva vabameelset ja kiireloomulist ühiskonda,siis see on äärmiselt olulise kaaluga sõnum. Ma ei taha hästi uskuda, et Pedaja lihtsalt läks ja tegi asja ükskõikse suhtumisega ära. Mkm, seda on ju videos väga selgelt näha, et antud teema läheb talle endale ka korda ja on oluline, kuid paraku jäi see veidi tooreks ja läbimõtlematuks. Kui vaid oleks olnud see kodutöö paremini tehtud ja ettevalmistatud, oleks saanud igavesti asjaliku sõnumi.
Teiseks...
Jätkates samuti abordilainel, siis sain alles hiljuti midagi ekstreemselt häirivat teada. Nimelt Ameerikas on naistel õigus oma rasedust katkestada ükskõik mis hetkel ja mis tingimustel. Oled näiteks 29-nädalat rase, lapse areng on igati korras ja muid komplikatsioone ka ei esine, aga vot emal on õigus abordile. Põhjuseks võib olla mis iganes- sobimatu sugu, läheb elukaaslasest lahku, kaotab kodu või otsustab lihtsalt ühel hommikul ümber, et ah poogen, võtan parem selle eluunistuste tööpakkumise vastu ja lasen raseduse katkestada. Minu jaoks täiesti mõistusevastane. Kuidas on see võimalik?!
Ameerika arstid on hakanud selle vastu protestima, kuna on miljoneid aborte teinud, nende seas ka siis täiesti juba väikese inimese kehakuju võtnud beebide aborte. Ja need rasedused, kus loode on juba pisikese inimese kujuga, siis see abort pole lihtsalt nii, et naisele söödetakse mingisugune rasedust katkestav tabla sisse ja voilaa. Mkm, see loode konkreetselt rebitakse tükkideks ja lootejäänused tõmmatakse emaka kaudu välja.
Ameerika arstid on hakanud selle vastu protestima, kuna on miljoneid aborte teinud, nende seas ka siis täiesti juba väikese inimese kehakuju võtnud beebide aborte. Ja need rasedused, kus loode on juba pisikese inimese kujuga, siis see abort pole lihtsalt nii, et naisele söödetakse mingisugune rasedust katkestav tabla sisse ja voilaa. Mkm, see loode konkreetselt rebitakse tükkideks ja lootejäänused tõmmatakse emaka kaudu välja.
Väga paljud naised toovad abordi põhjenduseks, et tegu on nende kehaga ja nemad ise otsustavad oma keha üle, aga siin tekib väga palju vastuolulisi ja moraalseid küsimusi. Minu meelest on üks inimene väga tabavalt öelnud selle enimlevinud argumendi kohta "it's my body", mille vastulause oleks "fetus is not your body, its IN your body, it's separated body inside your body".
Lisaks on küsimus, et kui laps on alles kõhus, siis miks pole tal õigusi, aga kui sünnib, siis automaatselt väljaspool naise keha tekivad lapsele õigused elule.
Abort on üldse väga raske teema, sest isegi kui ühel hetkel avastad, et oled soovimatult rasestunud, siis tekib ikka küsimus, miks polnud partneriga kaitstud vahekorras? Jajaa, tean kõiki neid, et elu juhtus ja kõike ei saagi alati ette näha ja ära hoida ning loomulikult ei saa naine end lõpuni kaitsta ka vägistajate eest jne. Kuid, kui kaks inimest on otsustanud lihtsalt for fun linade vahele hüpata ja natuke hullata, siis võiks enda poolt teha kõikvõimaliku selleks, et EI peaks hiljem tagajärgedega tegelema- neid samu SOS-pille koheselt sisse sööma, kui tõesti juhtus n-ö elu. Iga laps võiks ikkagist olla siia ilma soovitud ja oodatud ning sündida armastusväärsesse perekonda. Vahet pole, kas tal oleks mõlemad vanemad või ainult üks, peaasi, et oleks armastus, turvatunne ja hoolitsus.
Minu jaoks on lihtsalt täiesti arusaamatu ja ma ei hakka vist kunagi mõistma neid naisi, kes katkestavad raseduse just lõpufaasis. Võib-olla olen ma selle teema kohapealt sellepärast nii tundlik, kuna ma ise ju unistan nii kohutavalt ühest väikesest mudilasest ja tema väikestest tatsuvatest lälludest, armsast naeratusest jne.
Vahel tundub, kui satun jälle mõne uudise peale, et osade naiste jaoks on see abordi tegemine niivõrd loomulik ja lihtne, nagu hommikune hambapesu. Näiteks alles hiljuti silmasin Delfis uudist, kus üks naine teataski, et lasi abordi teha, kuna sai teada, et ootab poega, aga paadunud feministina leidis, et siin maailmas on juba piisavalt palju neid koletisi ja ühte veel lisaks pole juurde vaja. Nagu misasja?! Vot siis küsiks küll, kas tõesti naisel peaks olema õigus otsustada oma n-ö keha üle? Ja mitte ainult keha, vaid teise inimese elu üle. Nagu vene rulett, paugutad ja siis vaatab, kes saab võimaluse elada ja kes mitte.
Aga alati pole ka naised need, kes saavad otsustada, kas soovivad last või mitte, sest on ju ka juhtumeid, kus perekond sunnib aborti tegema. Eriti keeruline ja raske on just nendel noortel tüdrukutel, kes pole veel täisealisedki ja siis sõltub väga otseselt lapse alles jätmine vanematest ja nende toetusest, kelle eestkoste all nad ise veel lastena on. Või kui oled just äsja lapsepõlvekodust välja kolinud, käid ülikoolis ja poole kohaga tööl ning erialast ametit pole omandanud,siis on kerged tekkima kõiksugu hirmud hakkama saamise kohapealt.
Jagan lõpetuseks teiega ühte väga head ja mõtlemapanevat videot. See on küll inglisekeelne, kuid kes natukenegi jagavad keelt, peaksid sellest aru saama.
Aga rääkige, kuidas teie aborti suhtute?