Pulmadest
Jeebus küll, kus siin oli alles mõni aeg tagasi skandaal blogija Triinu Liisi pulmakleidi üle, aga kuna kogu blogimaastik nagunii kihas sellest ja kõik tuututasid agaralt kaasa, siis ma otsustasin, et hoian seekord oma moka maas. Muidu on varsti täpselt selline olukord, kus pidupäev ise jääb tahaplaanile ja inimesed kipuvad unustama, et mis eesmärgil ja põhjusel üldse kokku tuldi. Nagu vabariigi sünnipäeva pidulik vastuvõtt, kus iga aasta kipub põhituum minema ikka kutsutud külaliste riiete kritiseerimisele, unustades ära, et mis sündmusega on üldse tegu. Seega soovin ma lihtsalt Epneritele kogu oma südamest palju õnnelikke ja armastuserohkeid aastaid! :)
Nädalapäevad tagasi väisasime meiegi Joosepiga ühte üliarmast pulmatseremooniat, kus meie armsad sõbrad, Carola ja Kristo, pühitseti pühalikku abiellu. Ma olen nüüd käinud ja näinud kolme pulma ning ma ei tea, kas nii on viisakas ja ilus öelda ja hinnangut anda, kuid kuna Carola ja Kristo pulm jätsid mulle niivõrd sügava mulje ning pugesid oma lihtsuse ja siirusega sügavale südamesse, siis minu arvates oli see viimane pulm nendest kolmest kõige ilusam. Võib-olla ka sellepärast, kuna antud pulmatseremoonia sarnanes kõige enam minu unistuste pulmadele. Laulatus ja kogu pulmatrall leidsid aset ühes kohas ehk Villa Nõvas. Kui hakkasime kodu poole liikuma ,siis Joosep peatas mu hetkeks villa ees kinni ja käskis poseerida, kuna valgus pidavat olema superhea ja nii ta siis klõpsutas minust päris mitu ja päris ühesugust pilti, hah.
Tseremoonia ise toimus õues ja ilm oli selleks enam kui ideaalne. Päike taevas siramas, kerge leebe tuuleke puhumas, rohutirtsud siristamas, lihtsalt super. Villa Nõva sisehoovis on kivisillutisega teerada, mille lõpus oli altar, laud, allkirjastamist ootav abieluleping ja loomulikult paaripanija ehk pastor. Külalised seisid siis kivisillutise kõrval oleval muruplatsil. See oli siis ka ainuke asi, mis oleks võinud olla ehk suts teistmoodi. No, et külalised oleks võinud paigutada istuma, aga no see oligi kogu ürituse ainuke miinus, pealegi väike miinus. Kuna mina unistan rannatseremooniast, siis ma ise kujutan küll ette, et meie külalised istuksid rannaliival valgetel toolidel. Lihtsalt vältimaks olukorda, kus inimeste tähelepanu võiks hakata hajuma, kuna mõtlevad, et huvitav, kui kaua see tseremoonia veel kestab, tahaks juba istuda, selg hakkab ka juba vaikselt tundma andma, lips pigistab jne.
Kõigepealt saabus siis peigmees. Ja see oligi jälle üks minu suuri äratundmisrõõme, kuna mina sooviksin samuti, et meie pulmas ootaks Joosep mind altari juures, mitte et me saabuksime pastori ja külaliste ette käsikäes . Ma isegi ei tea kumb on levinum, kas see kui pruut ja peig saabuvad koos või see kui peig ootab kannatlikult ja närviliselt oma pruuti pastoriga altari juures. Mulle endale vähemalt tundub, et see esimene variant on levinum.
Kui peig Kristo ootas oma pruuti ja vaatas pikkisilmi villa poole, siis kõige esimesena tippis, tiptiptip, peiu ja külaliste poole nende koer Daisy, mis oli armsalt ootamatu ja pani külalised naeru kihistama. Seejärel sammusid maani ulatuvates kleitides pruutneitsid ja siis lõpuks vahetus muusika ning hoonest väljus imekaunis ja silmipimestav pruut. Mind pole küll enam võimalik pimestada, sest noh, you get my point...
Pastor, kelleks oli Mart Metsla, oli super hea jutlustaja. Sellest kõnest ei puudunud manitsus, huumor, tähelepanu juhtimine, et mismoodi naist tuleb armastada, mismoodi tuleb mehele kuuletuda, teineteisega arvestada. Kõik oli lihtsalt kuidagi nii õige ja polnud sellist pikka nämmutamist ja sonimist ning seosetut juttu, mille käigus läheks mõte lendlema. Kõik oli nii paigas kui üldse sai olla.
Pärast tseremooniat toimus siis õnnitlemine ja lillede üle andmine. Siin oli pruutpaar kutsel eraldi avaldanud soovi, et mitte kollaseid lilli kinkida. Kõike muud võib, aga jumala eest mitte kollaseid. Kuna mina kandsin sinist kleiti ja Joosep sinist triiksärki, siis kinkisime ka terve kuhja siniseid krüsanteeme ning hiljem selgus, et pruutneitsidel olid ka sinised kleidid, nii et täitsa mätšis kogu see kompott.
Pulma loomulikult filmiti ja pildistati ka, aga kuna praegu Carola ja Kristo viibivad mesinädalatel Küprosel, siis pruutpaariga ühiselt tehtud pilte hetkel näidata ei saa. Antud pulmast ma muidugi näppasin enda unistustepulma veel ühe idee. Nimelt, kui rahvas sai grupipildi jaoks paika sätitud ja klõps sai tehtud, siis pärast lendas ka troon mitu korda üle, mis kogu tralli ülalt filmis. Rahval palutigi siis teha selline hetk, et kui pruutpaar meie ees suudleb, siis kõik hõikavad hurraa, plaksutavad käsi, niisama lehvitavad, teisisõnu väljendavad suurt rõõmu. Aga noh, eestlastele omaselt oli see rõõmu väljendamine selline so-so, veits leige. Paar plaksutust ja jeejee ja aitab kah. Aga no loodame, et filmile saadi ikka vähe entusiastlikum moment.
No vot, ja kuna mina tahan ka raudselt meie pulmatseremooniat filmile saada ja tegelikult tahaks kogu pulmapäeva filmida(pruudi ettevalmistumine, viimased mõtted enne altarile minemist, külaliste saabumine jne), siis nüüd olen kindlalt otsustanud, et troon peab ka kogu seda kupatust õhust filmima. Eriti elavalt kujutan ma seda ette, mismoodi hobugalessiga minu saabumist kirikusse õhust filmitakse, ülivõimas. Minu jaoks on just sellepärast see pulmavideo niivõrd oluline, sest mina ju pilte ei näe ja video kõnetaks mind nii palju enam. Tean, et see on mega kallis ja lisab kohe eelarvele vähemalt 700-1500 euri juurde, aga no ilma kohe kuidagi ei saa.
Ehh, ma olengi juba sujuvalt üle läinud oma unistuste pulmade kirjeldamisele. Aga noh mis seal ikka.
Kuna meie paikneme Pärnumaal, siis soov oleks Lepaninal abielluda ja sealt sai alguse ka minu soov teha laulatus rannas, kuna seal on selleks spetsjom altar. Üldse kogu see majutuskompleks on seal väga ilus ja romantiline. Ma olen oma unistuste pulma kokku kuhjanud sellised häästi emotsioonirohked elemendid, mis mulle pimedana väga tugevalt mõjuksid ja pakuksid väljaspoolt selliseid elamusi, mis mul visuaalsuse poole pealt jääks kogemata. Ma lihtsalt kujutan nii elavalt ette, mismoodi ma saabun luksusliku valge galessiga pulmapaika, Joosep ootamas mind pastori ja külalistega rannapromenaadi lõpus, vaikne tuuleke puhumas ja lained vaikselt loksumas- imeilus!
Ja kui alguses olin täiesti veendunud, et isa saab olema see inimene, kes mu üle annab, siis mu õde andis mulle veel ühe üliarmsa idee. Nimelt arvas Karin, et proua juhtkoer võiks mind hoopis mööda teed altarini saata. Et Janeti rakmed tõmbaks valge siidlindiga üle, rakmete sangade külge kinnitaks roosinupukesed ja olekski superluks. Ja nüüd ma olengi kahevahel, et kumma variandi kasuks otsustada. Kuigi keegi siin ütles, et võin ju mõlemat varianti kasutada. Aga nohjah, enne peaksime üldse oma pulmaeelarve kokku saama, mis aga hetkel tundub ilmvõimatu.
Ma kõige enam pelgan seda, et lõpuks, kui saame raha kokku, siis ma olen juba nii muldvana, et lähen logisevate proteesidega mehele ja siis vist enam ei kõlbaks ka valget printsessilikku puhvis pulmakleiti selga tõmmata. Aga noh, eks näis, mis saab. Ja kui liiga kaua veel oodata, siis poleks mul enam Janetit ka, kellega altari ette koos lohiseda.
Aga igatahes, Carola ja Kristo pulm oli lihtsalt imeline ja nii tore on näha, kui inimesed on õnnelikud ja leidnud oma teise poole, keda oma elupäevade lõpuni hoida ja armastada. Lihtsalt nii liigutav ja armas. Ma soovi nneile kahele turteltuvile pikka, õnnelikku ja seiklusterohket kooselu!!! Ja kõigile teistele tulevastele noorpaaridele ka! *süda*
Nädalapäevad tagasi väisasime meiegi Joosepiga ühte üliarmast pulmatseremooniat, kus meie armsad sõbrad, Carola ja Kristo, pühitseti pühalikku abiellu. Ma olen nüüd käinud ja näinud kolme pulma ning ma ei tea, kas nii on viisakas ja ilus öelda ja hinnangut anda, kuid kuna Carola ja Kristo pulm jätsid mulle niivõrd sügava mulje ning pugesid oma lihtsuse ja siirusega sügavale südamesse, siis minu arvates oli see viimane pulm nendest kolmest kõige ilusam. Võib-olla ka sellepärast, kuna antud pulmatseremoonia sarnanes kõige enam minu unistuste pulmadele. Laulatus ja kogu pulmatrall leidsid aset ühes kohas ehk Villa Nõvas. Kui hakkasime kodu poole liikuma ,siis Joosep peatas mu hetkeks villa ees kinni ja käskis poseerida, kuna valgus pidavat olema superhea ja nii ta siis klõpsutas minust päris mitu ja päris ühesugust pilti, hah.
Tseremoonia ise toimus õues ja ilm oli selleks enam kui ideaalne. Päike taevas siramas, kerge leebe tuuleke puhumas, rohutirtsud siristamas, lihtsalt super. Villa Nõva sisehoovis on kivisillutisega teerada, mille lõpus oli altar, laud, allkirjastamist ootav abieluleping ja loomulikult paaripanija ehk pastor. Külalised seisid siis kivisillutise kõrval oleval muruplatsil. See oli siis ka ainuke asi, mis oleks võinud olla ehk suts teistmoodi. No, et külalised oleks võinud paigutada istuma, aga no see oligi kogu ürituse ainuke miinus, pealegi väike miinus. Kuna mina unistan rannatseremooniast, siis ma ise kujutan küll ette, et meie külalised istuksid rannaliival valgetel toolidel. Lihtsalt vältimaks olukorda, kus inimeste tähelepanu võiks hakata hajuma, kuna mõtlevad, et huvitav, kui kaua see tseremoonia veel kestab, tahaks juba istuda, selg hakkab ka juba vaikselt tundma andma, lips pigistab jne.
Kõigepealt saabus siis peigmees. Ja see oligi jälle üks minu suuri äratundmisrõõme, kuna mina sooviksin samuti, et meie pulmas ootaks Joosep mind altari juures, mitte et me saabuksime pastori ja külaliste ette käsikäes . Ma isegi ei tea kumb on levinum, kas see kui pruut ja peig saabuvad koos või see kui peig ootab kannatlikult ja närviliselt oma pruuti pastoriga altari juures. Mulle endale vähemalt tundub, et see esimene variant on levinum.
Kui peig Kristo ootas oma pruuti ja vaatas pikkisilmi villa poole, siis kõige esimesena tippis, tiptiptip, peiu ja külaliste poole nende koer Daisy, mis oli armsalt ootamatu ja pani külalised naeru kihistama. Seejärel sammusid maani ulatuvates kleitides pruutneitsid ja siis lõpuks vahetus muusika ning hoonest väljus imekaunis ja silmipimestav pruut. Mind pole küll enam võimalik pimestada, sest noh, you get my point...
Pastor, kelleks oli Mart Metsla, oli super hea jutlustaja. Sellest kõnest ei puudunud manitsus, huumor, tähelepanu juhtimine, et mismoodi naist tuleb armastada, mismoodi tuleb mehele kuuletuda, teineteisega arvestada. Kõik oli lihtsalt kuidagi nii õige ja polnud sellist pikka nämmutamist ja sonimist ning seosetut juttu, mille käigus läheks mõte lendlema. Kõik oli nii paigas kui üldse sai olla.
Pärast tseremooniat toimus siis õnnitlemine ja lillede üle andmine. Siin oli pruutpaar kutsel eraldi avaldanud soovi, et mitte kollaseid lilli kinkida. Kõike muud võib, aga jumala eest mitte kollaseid. Kuna mina kandsin sinist kleiti ja Joosep sinist triiksärki, siis kinkisime ka terve kuhja siniseid krüsanteeme ning hiljem selgus, et pruutneitsidel olid ka sinised kleidid, nii et täitsa mätšis kogu see kompott.
Pulma loomulikult filmiti ja pildistati ka, aga kuna praegu Carola ja Kristo viibivad mesinädalatel Küprosel, siis pruutpaariga ühiselt tehtud pilte hetkel näidata ei saa. Antud pulmast ma muidugi näppasin enda unistustepulma veel ühe idee. Nimelt, kui rahvas sai grupipildi jaoks paika sätitud ja klõps sai tehtud, siis pärast lendas ka troon mitu korda üle, mis kogu tralli ülalt filmis. Rahval palutigi siis teha selline hetk, et kui pruutpaar meie ees suudleb, siis kõik hõikavad hurraa, plaksutavad käsi, niisama lehvitavad, teisisõnu väljendavad suurt rõõmu. Aga noh, eestlastele omaselt oli see rõõmu väljendamine selline so-so, veits leige. Paar plaksutust ja jeejee ja aitab kah. Aga no loodame, et filmile saadi ikka vähe entusiastlikum moment.
No vot, ja kuna mina tahan ka raudselt meie pulmatseremooniat filmile saada ja tegelikult tahaks kogu pulmapäeva filmida(pruudi ettevalmistumine, viimased mõtted enne altarile minemist, külaliste saabumine jne), siis nüüd olen kindlalt otsustanud, et troon peab ka kogu seda kupatust õhust filmima. Eriti elavalt kujutan ma seda ette, mismoodi hobugalessiga minu saabumist kirikusse õhust filmitakse, ülivõimas. Minu jaoks on just sellepärast see pulmavideo niivõrd oluline, sest mina ju pilte ei näe ja video kõnetaks mind nii palju enam. Tean, et see on mega kallis ja lisab kohe eelarvele vähemalt 700-1500 euri juurde, aga no ilma kohe kuidagi ei saa.
Ehh, ma olengi juba sujuvalt üle läinud oma unistuste pulmade kirjeldamisele. Aga noh mis seal ikka.
Kuna meie paikneme Pärnumaal, siis soov oleks Lepaninal abielluda ja sealt sai alguse ka minu soov teha laulatus rannas, kuna seal on selleks spetsjom altar. Üldse kogu see majutuskompleks on seal väga ilus ja romantiline. Ma olen oma unistuste pulma kokku kuhjanud sellised häästi emotsioonirohked elemendid, mis mulle pimedana väga tugevalt mõjuksid ja pakuksid väljaspoolt selliseid elamusi, mis mul visuaalsuse poole pealt jääks kogemata. Ma lihtsalt kujutan nii elavalt ette, mismoodi ma saabun luksusliku valge galessiga pulmapaika, Joosep ootamas mind pastori ja külalistega rannapromenaadi lõpus, vaikne tuuleke puhumas ja lained vaikselt loksumas- imeilus!
Ja kui alguses olin täiesti veendunud, et isa saab olema see inimene, kes mu üle annab, siis mu õde andis mulle veel ühe üliarmsa idee. Nimelt arvas Karin, et proua juhtkoer võiks mind hoopis mööda teed altarini saata. Et Janeti rakmed tõmbaks valge siidlindiga üle, rakmete sangade külge kinnitaks roosinupukesed ja olekski superluks. Ja nüüd ma olengi kahevahel, et kumma variandi kasuks otsustada. Kuigi keegi siin ütles, et võin ju mõlemat varianti kasutada. Aga nohjah, enne peaksime üldse oma pulmaeelarve kokku saama, mis aga hetkel tundub ilmvõimatu.
Ma kõige enam pelgan seda, et lõpuks, kui saame raha kokku, siis ma olen juba nii muldvana, et lähen logisevate proteesidega mehele ja siis vist enam ei kõlbaks ka valget printsessilikku puhvis pulmakleiti selga tõmmata. Aga noh, eks näis, mis saab. Ja kui liiga kaua veel oodata, siis poleks mul enam Janetit ka, kellega altari ette koos lohiseda.
Aga igatahes, Carola ja Kristo pulm oli lihtsalt imeline ja nii tore on näha, kui inimesed on õnnelikud ja leidnud oma teise poole, keda oma elupäevade lõpuni hoida ja armastada. Lihtsalt nii liigutav ja armas. Ma soovi nneile kahele turteltuvile pikka, õnnelikku ja seiklusterohket kooselu!!! Ja kõigile teistele tulevastele noorpaaridele ka! *süda*
