Ema tegi täna ühte minu lemmik rooga ehk lillkapsa ahjuvormi sinihallitusjuustuga ja kutsus ka meid Joosepiga õhtustama. Hetk tagasi jõudsimegi koju, aga kuna Joosepil oli täna autokooli teooriatund, siis kodust pidin ma ema poole üksi vantsima. Või õigemini see tähendab koos Janeti ja nelja kõrvitsaga.
Jajah, just-just. Mul oli lihtsalt juba pikemat aega korteris õe jaoks neli kõrvitsat varutud mis ootasid pikkisilmi ära viimist. Mõtlesin küll, et ema lubas neile ise järgi tulla, aga otsustasin, et teen ema elu veidikenegi lihtsamaks ja tarin ise kohale. Pealegi, kui ma need kõrvitsad suurde kotti pakkisin ja esikusse vinnasin, siis ei tundunud need sugugi nii rasked. Mis see 400 meetrit siis ära vedada ei ole, eksole. Aga ma eksisin rängalt. Ma konkreetselt tuigerdasin nende kõrvitsatega mööda teed nagu purjus makaron. Kui olin peaaegu pool teed süda puperdades ära vantsinud, siis ühtäkki hüüdis Linda: "Kai, oota!"
Janet tegi loomulikult selle hõike peale 180 kraadise pöörde ja hakkas tuldud teedpidi mind koos kõrvitsatega tagasi sikutama, keerates endal rakmed seljas kaheksaks. Nii ma siis sajatasin valjult üle tänava, ühes käes tonnised kõrvitsad ja teises käes kaheksaks keeranud poobik: "Kurat küll, mida Sa teed!?"
Janet ise oli sellise äksis olekuga, et much fun, lähme tervitame saba vänderdades Lindat. Issand küll, ma nii kohutavalt ärritusin ja käratasin Janetile, et mingu edasi, sest vastasel juhul mul käsi lihtsalt rebeneb otsast ja ma jooksen verest tühjaks.

Aga kuna ma pole mingi papist naine, siis vägistasin lõpuks need kõrvitsad surm silme ees ikka kohale. Ainult, et kui oli jäänud veel viimased 150 meetrit läbida, siis päästsin Janeti rakmetest valla, sest valu randmes oli juba to the max ja edasi orienteerusin puhtalt juba kuulmise järgi. Aga igatahes kohale ma jõudsin nende kõrvitsatega!

Koju oli juba palju kergem tulla. Ilmselgelt, eksole. Ma jalutasin täiesti iseseisvalt, kuna Janet kepsles niisama ringi ja mina liikusin Joosepi lumekrudina järgi, mis rattaga sõitmisel tekib.

Lõpetuseks natuke teisel teemal ka juttu. No need, kes jälgivad minu FB blogilehte, siis need on juba kursis sealse arutelu üle, et mis minu blogi uueks kohandatud domeeniks võiks saada. Pakkumisi on tulnud seinast seina, aga kõige vahvama kommi jättis minu arvates Joosep. Need on eranditult kõik tuletatud minu iseärasustest, feilidest jne. Ma ütlesin Joosepile, et ta võiks mingi aeg ühe külalispostituse valmis vorpida sellest, et mis teema selle "Kas me oleme laevas?" küsimusega on. Täpselt nagu ta kirjutas minu blogisse sellest, et kust tuleneb see lause "Mul ei ole ema kodus". Saate lugeda siit.