Lugejate küsimused minu pimeduse kohta ja minu vastused
Üleeelmises postituses, kus ma üritasin selgitada, et miks ma suhtun niivõrd yololt oma nägemise kaotusesse, väärtustades elus, peale nägemise, veel palju muudki ja et ma ausõna ei hakka lohutamatult nutma, kui küsite minu käest pimedusega seonduvaid küsimusi. Kindlasti ei mõtle ma selle all seda, et ah, mul poogen oma silmadest ja minugipärast keerake kõik oma silmad tuksi, kellel ikka seda kuramuse nägemist vaja on. Vaadake kasvõi mind, eksole. Ei, mitte seda, vaid ma lihtsalt leian, et inimese elu ei tohiks tugineda ja olla üles ehitatud ainult nägemisele.
Igatahes kutsusin inimesi üles olema julgemad ja oma küsimusi kommentaariumisse jätma, kui neil peaks südamel olema mõni küsimus seoses minu pimedusega, mis on neile arusaamatu või tekitab lihtsalt huvi. Olen varasemaltki eraldi selle teemalisi postitusi teinud, kus vastan lugejate küsimustele, nendega saab tutvuda siin ja siin. Kuid aitab lobast ja asume siis teie küsimuste kallale ja ma proovin vastata võimalikult arusaadavalt. Muidugi ma pean tähelepanu juhtima sellele, et teatud asjades käituvad ja tegutsevad pimedad erinevalt ja oma vastustes lähtun eelkõige ikka iseendast. Ahjaa, lisan need küsimused ka siia, millele ma juba postituse all ja FB blogipostituste grupis vastasin ja seda sellepärast, et siis on kõik küsimused ja vastused kenasti ühes kohas koos.
1. Olen nüüd võib-olla natuke ebaviisakas... Aga mind hakkas kohutavalt huvitama, kuidas pime saab aru, kas ta tagumik on puhas? Vabandust, kui veidi veider küsimus, aga Sa ise alustasid uudishimu tekitamist.
Hihi, no see on kuidagi tunnetuse värk, sest minu meelest on aru saada, kui vetsupaber jääb lõpuks kuivaks ja n-ö puhtaks. Kui see ka kindlustunnet ei loo, siis peab vist seni pühkima kuni tagumik punane ja veri väljas, siis on kindlalt puhas :P Ma ise siiski lähtun esimesest varjandist :D
Lugejad ise avaldasid ka arvamust ja viskasid naljagi, et peale igat kakalkäimist peab loomulikult vanni minema või duši alt läbi käima ja keegi ütles, et tagumik on siis puhas, kui paber enam kinni ei jää :D
FB blogipostituste grupis küsis Mari-Leen sama ja veel teisegi küsimuse ning siin siis küsimus koos minupoolse vastusega.
Mari-Leen:
Aga kuidas Sa siis pühid ja kuidas Sa tead, et võtad pead pestes šampooni, mitte Fairyt?
Kai:
Võtan mitu kihti vetsupaberit. Veendun, et see oleks tihke ja tugev nagu Hiina müür ja siis pühin nii kaua, kuni paber tundub jäävat kuivaks vms. Ja pühkimise abivahenditeks kasutan siis kätt ja paberit :D No pudelikujud on erinevad, kuigi on ette tulnud, et pead pesen kreemiga ja peale duši kreemitan end dušigeeliga :D
Lisatäpsustusena mainin, et kui pudelid peaksid tõepoolest olema identsed, siis lihtsalt tuleb üks pudel millegagi ära märgistada. Siit saate lugeda ühe teise pimeda blogija postitust sellest, mismoodi tema hakkas ühesuguste pudelite sisu tuvastama ja mis nippi kasutas, et järgmisel korral ei peaks kogu seda kadalippu uuesti otsast peale läbima. Olen isegi toda võtet kasutanud, aga ikka juhtub vahest äpardusi :D
2. Kiusu pärast tahaks küsida, et kuidas pimedad vanakesed kontrollivad, kas kõhutuul oli ikka ainult kõhutuul...
Ma ise pole veel nii kõbi, aga ma arvan, et nad nuusutavad ja teise variandina katsuvad, et kas trussikud on niisked, märjad vms. Kuid ennekõike reedab ikka hais, see peaks ju ikka vähe krõbedama lõhnaga olema, kui üks puss püksis:D
3. Kuidas Sa filme vaatad? Kas Joosep või keegi teine kõrval siis seletab pidevalt juurde, mis ekraanil toimub?
Just nii, kuid mitte pidevalt. Kui filmis on mõni vaiksem koht või ilgem action, siis Joosep paari lausega kirjeldab tegevust. Et päris nii ei ole, et kui taustaks on maaliline metsatukk koos haljendava aasaga, et siis hakatakse mulle kirjeldama, et mitu puud seal esireas seisab, mis liiki puid on näha, milliseid põllulilli on haljendaval aasal kasvamas, mitu õitseb, palju on ära õitsenud ja mis alles tärkavad :D Kirjeldamise oskus tuleb kogemuste ja praktikaga. Lõpuks lihtsalt oskad ise selekteerida ja tead, mis on oluline info ja mis on n-ö rämpsinfo. Eestis on hakanud levima ka kirjeldustõlkega filmid ja on isegi paarile teatritükile tehtud kirjeldustõlget. Enne filmi / etendust tutvustatakse tegelasi, nende häält ja kirjeldatakse riietust ning kirjeldust tehakse ainult nendel hetkedel, kui näitlejad ise samal ajal ei kõnele.
ETV teeb ka kirjeldustõlget, selle saab kodus oma telkupuldist sisse lülitada. Kui huvi on, siis surfa veidi puldi poolt pakutavas menüüs ringi.
4. Mina olen tihtipeale Sind lugedes mõelnud, kuidas Sa tuppa astudes aru saad, et seal oleks vaja koristada? Sest Sa oled mitu korda kirjutanud, et tuba oli sassis ja rügasid koristada.
Eks sellega on nii, et ega ma alati kohe uksest sisse astudes ei pruugigi aru saada, et kui segamini see korter meil õigupoolest on, kuid kui ma juba natuke liigun ringi ja katsun esikus olevat jalatsipinki, köögi tööpinda, lauda, diivanit ja ma leian sealt asju, mis seal ei peaks olema, siis saan aru, et asjad on pilla-palla laiali. No ja kuna meil on kaks koera, siis seda liiva tuleb ikka omajagu, karvadest ma ei hakka üldse rääkimagi. Minul, kui pimedal, on äärmiselt oluline, et iga asi oleks alati omal kohal, kuid Joosep paneb oma asjad pigem sinna, kuhu juhtub ning tihtipeale lihtsalt unustabki need sinna. Sellega seoses meenub mulle see Jan Uuspõllu "Ürgmehe" monoetendusest ajendatud sketš "Kuidas see rätik siia maha sai?", mis antud olukorda väga täpselt edasi annab.
5. Kuidas söömisega lood on? Kui ma midagi toorest söön, nt herneid, siis seal võib uss olla. Kas pimedana ei karda seda?
Tänan küsimast, söömisega on kõik hästi, isu on hea! :D
Tegelikult see värskete herneste küsimus on väga hea, kuna minu jaoks oli see üks kõige nõmedamaid probleeme. Ma olen täielik hernefanatt ja totaalne ussifoobik. Kuni selle suveni lasin ma Joosepil või kellegil teisel endale herned ära puhastada,, kuigi see pole ikka see sama, sest minu jaoks on herneste söömine ja nende puhastamine juba selline mõnus teraapiline tegevus vms.
Kuid ühel ilusal suvepäeval, kui ma sain Joosepi peale maru kurjaks, haarasin külmikust oma hernekoti ja läksin metsa (mu plaan oli umbes seitse tundi metsas herneid süüa).Sellest saab lugeda siit.
Sel saatuslikul päeval avastasin, et mu sõrmeotsad on nii tundlikud, et ma suudan tuvastada, kas hernel on ussiauk või mitte.
Kusjuures pimedana võib väga lihtsasti segi ajada kala ja liha. Isegi siis, kui töötasin AHHAA Teaduskeskuse pimenäituse raames, siis nägijad, kes olid tulnud pimekohvikusse, ajasid ka need kaks omavahel segi. See on hästi veider tunne, kui Sa ei saa aru, mida täpselt mälud.
6. Kuidas lõhnameelega ja kompimismeelega lood on? Lugesin kunagi raamatust"Huvitav Psühholoogia", et nägemismeelt mitte kasutades on võimalik meeletult heaks arendada oma kompimismeel. Väideti, et üks tundis isegi värve katsudes.
Mulle endale tundub küll, et minu haistmis- ja kompamismeel on peale nägemise kaotust palju tundlikumaks muutunud. See tuleneb arvatavasti sellest, et kui visuaalne pool ära võetakse, siis n-ö "pilt" enam ei tõmba tähelepanu teistelt meeltelt nii palju ära ja keskendudki lõhnale, kuulmisele, kompimisele. Ja mitte ainult kätega kompimisele, vaid jalatallad on ka ühed väga head kompimiselundid, mille läbi suudad pisemadki konarused, kallakud, tõusud, servad tuvastada ja kogu selle informatsiooni enda tarbeks tööle panna. Jättes näiteks meelde, et enne kodu on asfald kergelt paremale poole kaldu ja majaesisel on liivasegune teepinnas.
Mis puutub konkreetselt lõhnatajusse, siis nägijaga eraldi võrrelnud ei ole, kuid on mitmeid olukordi ette tulnud, kus mina tunnen mingisugust imelikku lõhna või haisu, kuid nägija ei tunne ega saa aru, et midagi on nagu teistmoodi. Alles siis, kui mina kirjeldan lõhna või muudkui vatran mingisugusest lõhnast / haisust, siis hakkab nägija ka tähelepanu sellele juhtima.
Mina värve ei taju, kuid olen proovinud, kuna olen paari pimedat kuulnud rääkimas, et nemad suudavad eristada käte abil soojasid ja külmasid toone. Ma ei tea, kui palju see tõele vastab, aga ma ise usun küll, et pika treenimise ja harjutamisega on see täiesti vabalt teostatav.
7.Kas arvutit kasutad nii, et seal mingi värk, mis ette loeb, kus peal hetkel kursor on?
Jep, arvutil on selline värk peal, mida kutsutakse ekraanilugemisprogrammiks Jaws. Eestis on enamusel kasutusel Jaws, kuid neid progesid on ülemaailma väga palju erinevaid. Olemas on isegi Kalew, mis on eestlaste oma kõnesünt, aga see on sellise kohutava masinliku häälega, nagu arvuti oleks nakatunud sõrataudi.
Kursor antud programmi või tavalise kasutaja igapäevasesse kasutamisse ei puutu, kuna hiirt me ei kasuta ja me ei näe, kus kursor ekraanil asetseb. Enamasti surfame lehe peal ringi noolte abil, pluss mööda pealkirju saab H-tähega liikuda. Alt+F4 sulgeb akna, Shift+tab vahetab aknaid, vasak alt+D viib Su desktopile, kui kuskile kastikesse on vaja linnuke märkida, siis selleks tuleb vajutada "space" ehk "tühik" jne. Antud lühikäsklusi on tuhandeid, kuid igapäevaselt kasutan mina vast paarkümmend, kui sedagi :)
Ahjaa, kui vajutan mingi klahvi alla, siis ütleb hääleliselt, et mis klahviga tegu oli ja kui vajutan applicationi klahvi, siis ütleb menüüs oleva esimese valiku ja siis saan juba nooltega menüüs ringi liikuda. Mäletan nägija ajast, et menüüdes ringi liikudes oli isegi kuskil lõpus kirjas, et kui vajutad Ctrl+F, et siis saad lehelt näiteks vajalikku sõna või fraasi otsida. Ma muidugi ei tea, kas enam ka nii on.
Mõtlesin päris tükk aega, et kas seerin teiega toda kohutavalt piinlikku videopostitust, kus ma demon oma lobisevat arvutit. Lihtsalt see on nii kohutavalt nõme, kuna ma olen nagu mingi psaiko, kes kogu aeg naerab :D Aga mis seal ikka, siin on see postitus.
Ja ongi kõikk. Mulle endale tundub, et räme igav jutt sai kokku klopsitud, aga võib-olla ongi asi lihtsalt minus, kuna see on ju minu argine ja hall eluke, millega ma olen ära harjunud :D Aga siiralt loodan, et saite siiski midagi uut teada või tekkis veel uusi või täpsustavaid küsimusi. Igal juhul alati võite julgelt küsida, kõike võite küsida :D
Igatahes kutsusin inimesi üles olema julgemad ja oma küsimusi kommentaariumisse jätma, kui neil peaks südamel olema mõni küsimus seoses minu pimedusega, mis on neile arusaamatu või tekitab lihtsalt huvi. Olen varasemaltki eraldi selle teemalisi postitusi teinud, kus vastan lugejate küsimustele, nendega saab tutvuda siin ja siin. Kuid aitab lobast ja asume siis teie küsimuste kallale ja ma proovin vastata võimalikult arusaadavalt. Muidugi ma pean tähelepanu juhtima sellele, et teatud asjades käituvad ja tegutsevad pimedad erinevalt ja oma vastustes lähtun eelkõige ikka iseendast. Ahjaa, lisan need küsimused ka siia, millele ma juba postituse all ja FB blogipostituste grupis vastasin ja seda sellepärast, et siis on kõik küsimused ja vastused kenasti ühes kohas koos.
1. Olen nüüd võib-olla natuke ebaviisakas... Aga mind hakkas kohutavalt huvitama, kuidas pime saab aru, kas ta tagumik on puhas? Vabandust, kui veidi veider küsimus, aga Sa ise alustasid uudishimu tekitamist.
Hihi, no see on kuidagi tunnetuse värk, sest minu meelest on aru saada, kui vetsupaber jääb lõpuks kuivaks ja n-ö puhtaks. Kui see ka kindlustunnet ei loo, siis peab vist seni pühkima kuni tagumik punane ja veri väljas, siis on kindlalt puhas :P Ma ise siiski lähtun esimesest varjandist :D
Lugejad ise avaldasid ka arvamust ja viskasid naljagi, et peale igat kakalkäimist peab loomulikult vanni minema või duši alt läbi käima ja keegi ütles, et tagumik on siis puhas, kui paber enam kinni ei jää :D
FB blogipostituste grupis küsis Mari-Leen sama ja veel teisegi küsimuse ning siin siis küsimus koos minupoolse vastusega.
Mari-Leen:
Aga kuidas Sa siis pühid ja kuidas Sa tead, et võtad pead pestes šampooni, mitte Fairyt?
Kai:
Võtan mitu kihti vetsupaberit. Veendun, et see oleks tihke ja tugev nagu Hiina müür ja siis pühin nii kaua, kuni paber tundub jäävat kuivaks vms. Ja pühkimise abivahenditeks kasutan siis kätt ja paberit :D No pudelikujud on erinevad, kuigi on ette tulnud, et pead pesen kreemiga ja peale duši kreemitan end dušigeeliga :D
Lisatäpsustusena mainin, et kui pudelid peaksid tõepoolest olema identsed, siis lihtsalt tuleb üks pudel millegagi ära märgistada. Siit saate lugeda ühe teise pimeda blogija postitust sellest, mismoodi tema hakkas ühesuguste pudelite sisu tuvastama ja mis nippi kasutas, et järgmisel korral ei peaks kogu seda kadalippu uuesti otsast peale läbima. Olen isegi toda võtet kasutanud, aga ikka juhtub vahest äpardusi :D
2. Kiusu pärast tahaks küsida, et kuidas pimedad vanakesed kontrollivad, kas kõhutuul oli ikka ainult kõhutuul...
Ma ise pole veel nii kõbi, aga ma arvan, et nad nuusutavad ja teise variandina katsuvad, et kas trussikud on niisked, märjad vms. Kuid ennekõike reedab ikka hais, see peaks ju ikka vähe krõbedama lõhnaga olema, kui üks puss püksis:D
3. Kuidas Sa filme vaatad? Kas Joosep või keegi teine kõrval siis seletab pidevalt juurde, mis ekraanil toimub?
Just nii, kuid mitte pidevalt. Kui filmis on mõni vaiksem koht või ilgem action, siis Joosep paari lausega kirjeldab tegevust. Et päris nii ei ole, et kui taustaks on maaliline metsatukk koos haljendava aasaga, et siis hakatakse mulle kirjeldama, et mitu puud seal esireas seisab, mis liiki puid on näha, milliseid põllulilli on haljendaval aasal kasvamas, mitu õitseb, palju on ära õitsenud ja mis alles tärkavad :D Kirjeldamise oskus tuleb kogemuste ja praktikaga. Lõpuks lihtsalt oskad ise selekteerida ja tead, mis on oluline info ja mis on n-ö rämpsinfo. Eestis on hakanud levima ka kirjeldustõlkega filmid ja on isegi paarile teatritükile tehtud kirjeldustõlget. Enne filmi / etendust tutvustatakse tegelasi, nende häält ja kirjeldatakse riietust ning kirjeldust tehakse ainult nendel hetkedel, kui näitlejad ise samal ajal ei kõnele.
ETV teeb ka kirjeldustõlget, selle saab kodus oma telkupuldist sisse lülitada. Kui huvi on, siis surfa veidi puldi poolt pakutavas menüüs ringi.
4. Mina olen tihtipeale Sind lugedes mõelnud, kuidas Sa tuppa astudes aru saad, et seal oleks vaja koristada? Sest Sa oled mitu korda kirjutanud, et tuba oli sassis ja rügasid koristada.
Eks sellega on nii, et ega ma alati kohe uksest sisse astudes ei pruugigi aru saada, et kui segamini see korter meil õigupoolest on, kuid kui ma juba natuke liigun ringi ja katsun esikus olevat jalatsipinki, köögi tööpinda, lauda, diivanit ja ma leian sealt asju, mis seal ei peaks olema, siis saan aru, et asjad on pilla-palla laiali. No ja kuna meil on kaks koera, siis seda liiva tuleb ikka omajagu, karvadest ma ei hakka üldse rääkimagi. Minul, kui pimedal, on äärmiselt oluline, et iga asi oleks alati omal kohal, kuid Joosep paneb oma asjad pigem sinna, kuhu juhtub ning tihtipeale lihtsalt unustabki need sinna. Sellega seoses meenub mulle see Jan Uuspõllu "Ürgmehe" monoetendusest ajendatud sketš "Kuidas see rätik siia maha sai?", mis antud olukorda väga täpselt edasi annab.
5. Kuidas söömisega lood on? Kui ma midagi toorest söön, nt herneid, siis seal võib uss olla. Kas pimedana ei karda seda?
Tänan küsimast, söömisega on kõik hästi, isu on hea! :D
Tegelikult see värskete herneste küsimus on väga hea, kuna minu jaoks oli see üks kõige nõmedamaid probleeme. Ma olen täielik hernefanatt ja totaalne ussifoobik. Kuni selle suveni lasin ma Joosepil või kellegil teisel endale herned ära puhastada,, kuigi see pole ikka see sama, sest minu jaoks on herneste söömine ja nende puhastamine juba selline mõnus teraapiline tegevus vms.
Kuid ühel ilusal suvepäeval, kui ma sain Joosepi peale maru kurjaks, haarasin külmikust oma hernekoti ja läksin metsa (mu plaan oli umbes seitse tundi metsas herneid süüa).Sellest saab lugeda siit.
Sel saatuslikul päeval avastasin, et mu sõrmeotsad on nii tundlikud, et ma suudan tuvastada, kas hernel on ussiauk või mitte.
Kusjuures pimedana võib väga lihtsasti segi ajada kala ja liha. Isegi siis, kui töötasin AHHAA Teaduskeskuse pimenäituse raames, siis nägijad, kes olid tulnud pimekohvikusse, ajasid ka need kaks omavahel segi. See on hästi veider tunne, kui Sa ei saa aru, mida täpselt mälud.
6. Kuidas lõhnameelega ja kompimismeelega lood on? Lugesin kunagi raamatust"Huvitav Psühholoogia", et nägemismeelt mitte kasutades on võimalik meeletult heaks arendada oma kompimismeel. Väideti, et üks tundis isegi värve katsudes.
Mulle endale tundub küll, et minu haistmis- ja kompamismeel on peale nägemise kaotust palju tundlikumaks muutunud. See tuleneb arvatavasti sellest, et kui visuaalne pool ära võetakse, siis n-ö "pilt" enam ei tõmba tähelepanu teistelt meeltelt nii palju ära ja keskendudki lõhnale, kuulmisele, kompimisele. Ja mitte ainult kätega kompimisele, vaid jalatallad on ka ühed väga head kompimiselundid, mille läbi suudad pisemadki konarused, kallakud, tõusud, servad tuvastada ja kogu selle informatsiooni enda tarbeks tööle panna. Jättes näiteks meelde, et enne kodu on asfald kergelt paremale poole kaldu ja majaesisel on liivasegune teepinnas.
Mis puutub konkreetselt lõhnatajusse, siis nägijaga eraldi võrrelnud ei ole, kuid on mitmeid olukordi ette tulnud, kus mina tunnen mingisugust imelikku lõhna või haisu, kuid nägija ei tunne ega saa aru, et midagi on nagu teistmoodi. Alles siis, kui mina kirjeldan lõhna või muudkui vatran mingisugusest lõhnast / haisust, siis hakkab nägija ka tähelepanu sellele juhtima.
Mina värve ei taju, kuid olen proovinud, kuna olen paari pimedat kuulnud rääkimas, et nemad suudavad eristada käte abil soojasid ja külmasid toone. Ma ei tea, kui palju see tõele vastab, aga ma ise usun küll, et pika treenimise ja harjutamisega on see täiesti vabalt teostatav.
7.Kas arvutit kasutad nii, et seal mingi värk, mis ette loeb, kus peal hetkel kursor on?
Jep, arvutil on selline värk peal, mida kutsutakse ekraanilugemisprogrammiks Jaws. Eestis on enamusel kasutusel Jaws, kuid neid progesid on ülemaailma väga palju erinevaid. Olemas on isegi Kalew, mis on eestlaste oma kõnesünt, aga see on sellise kohutava masinliku häälega, nagu arvuti oleks nakatunud sõrataudi.
Kursor antud programmi või tavalise kasutaja igapäevasesse kasutamisse ei puutu, kuna hiirt me ei kasuta ja me ei näe, kus kursor ekraanil asetseb. Enamasti surfame lehe peal ringi noolte abil, pluss mööda pealkirju saab H-tähega liikuda. Alt+F4 sulgeb akna, Shift+tab vahetab aknaid, vasak alt+D viib Su desktopile, kui kuskile kastikesse on vaja linnuke märkida, siis selleks tuleb vajutada "space" ehk "tühik" jne. Antud lühikäsklusi on tuhandeid, kuid igapäevaselt kasutan mina vast paarkümmend, kui sedagi :)
Ahjaa, kui vajutan mingi klahvi alla, siis ütleb hääleliselt, et mis klahviga tegu oli ja kui vajutan applicationi klahvi, siis ütleb menüüs oleva esimese valiku ja siis saan juba nooltega menüüs ringi liikuda. Mäletan nägija ajast, et menüüdes ringi liikudes oli isegi kuskil lõpus kirjas, et kui vajutad Ctrl+F, et siis saad lehelt näiteks vajalikku sõna või fraasi otsida. Ma muidugi ei tea, kas enam ka nii on.
Mõtlesin päris tükk aega, et kas seerin teiega toda kohutavalt piinlikku videopostitust, kus ma demon oma lobisevat arvutit. Lihtsalt see on nii kohutavalt nõme, kuna ma olen nagu mingi psaiko, kes kogu aeg naerab :D Aga mis seal ikka, siin on see postitus.
Ja ongi kõikk. Mulle endale tundub, et räme igav jutt sai kokku klopsitud, aga võib-olla ongi asi lihtsalt minus, kuna see on ju minu argine ja hall eluke, millega ma olen ära harjunud :D Aga siiralt loodan, et saite siiski midagi uut teada või tekkis veel uusi või täpsustavaid küsimusi. Igal juhul alati võite julgelt küsida, kõike võite küsida :D
