Sain täna anonüümse paki. Minu jaoks anonüümne, kuna ma ei näe saatja nime. Aga ma tean, et see on seal olemas, sest kui ma sõrmedega õrnalt üle ümbriku libistasin, siis oli tunda, et midagi on sinna kritseldatud.
Pakis oli siis kolm magnetit, üks reljeefne kaart ja tavaline kiri, mitte punktkiri. Mis tähendab, et kirja sisu on teadmata. Ma küll palusin Joosepit, et kas oleks palun nii kena ja loeks selle mulle ette, aga tal polnud tol momendil aega, kuna kiirustas kontorisse tööle. Isegi viite minutit polnud, ja nüüd ma vaene hing pean kuni õhtuni oma uudishimuga üksi olema. Mjäu.
Ütlesin, et öelgu siis vähemasti saatja nimi, ent selle peale ütles, et ei tea, kas tohib mulle seda öelda. Nagu möh? Mis mõttes?  Lisas veel ukse pealt tagasi hõigates, et see on väga tore inimene.
Aaa, ok siis. Ma poleks ise selle peale tulnudki.

PS. Homme hommikul võib meid Janetiga telepurgist leida. Anname väikse intervjuu „Terevisioonis“.