Ütlen kohe alguses ära, et minu kuuteemalise postituse läbi muinasjutukogumikud lisa ei saa. Las need jääda ikka vendade Krimmide ja J.K Rollingsite taoliste talentide pärusmaaks. Kui blogimisvõistluse järjekordne kuuteema avalikustati, siis mõtlesin küll päris pikalt, et millise nurga alt antud teemale läheneda. Kõik me teame ju selliseid muinasjutte nagu "Lumivalgeke ja 7 Pöialpoissi", "Tuhkatriinu", "Uinuv Kaunitar", ", "Okasroosike", "Pöialliisi", "Rapunzel" jpt. Praegu sai siis nimetatud just minu enda lapsepõlve muinasjutte, mida enamik meist võib praegu oma lastele peast jutustada. Muinasjutt on siis väljamõeldud lugu, kus võitlus käib hea ja halva vahel ning lõpuks pääseb ikka headus võidule.

Ei, ma ei taha teile defineerida muinasjutu olemust ega targutada, mismoodi üks muinasjutt peaks kulgema, vaid...kas olete kuulnud või mõelnud, et miks inimesed kasutavad heal järjel inimeste elude kirjeldamiseks järgmist fraasi: "Nad elavad nagu muinasjutus"? Selles mõttes, et kui teie tahaksite teiste meelest ka elada muinasjutulist elu, siis peaks teil olema palju raha, uhke maja ja suvekodud, reisima, ilusad ja võimsad autod, aiapeod, teenijad, isiklik lennuk ja jaht, armastav ja seksikas kaaslane, šhampanja ja kaaviar jne. Aga keegi justkui ei tule selle peale, et selle n-ö ilusa fassaadi taga peitub samamoodi palju ebameeldivat...noo, nagu igas välja mõeldud muinasjutus, siis on ka selles palju ihaldatud päris elumuinasjutus olemas kurjad võõrasemad, kadedus, musta maagiat, valetamist, ahnust jne. Ja kui nii asjale läheneda, siis mina küll ei soovi muinasjutus elada, või kui, siis ainult sellises tagasihoidlikumas, kus ei pea kurjade inimestega koguaeg jagelema ja jebima, vaid minu väikeses muinasjutus oleks hubane ja armas kodu, koer, laps, sõbrad, kindel sissetulek, hobid, aeg iseendale ja teiste abistamiseks ja elukaaslane, kellega seda muinasjuttu jagada. Ühesõnaga ma arvan, et me võime ise endale muinasjutu luua, aga mitte ilmtingimata materjaalse väärtusega. Sellised mõtted siis kuuteemal.