Ma vajan Heeroldit
Ma olen praegu nii kohutavalt pettunud ja seda tegelikult juba eilsest saati. Olen nimelt nädal aega teinud plaane, mismoodi ma homme, kui üksi jään, sätin end mõnusasti snäkikausiga telku ette ja jälgin kõrvad kikkis pingviinideparaadi ja kätlemist. Selline oli siis minu suurejooneline plaan homseks, mis purustati ERRi poolt väljastatud uudisega, et tänavu ei kuulegi taustal külalisi tutvustava Heeroldi häält. Presidendi kantselei sõnul tehti taoline muudatus, kuna soovitakse kutsutud külaliste ooteaega lühendada ja tseremoniaalsust vähendada ning liikumist teha mugavamaks.
Miks on üldse tarvis tseremoniaalsust vähendada? Kas vabariigi aastapäev pole piisavalt tähtis ja oluline, et meie vabadust tähistada väärikalt ja ilma allahindlusteta. Ma ei pea siin silmas seda, et korraldame maksumaksjate rahade eest üüber kalli ja eksklusiivse pralle, vaid pigem pean silmas etiketti. Et kui tähistame aastapäeva, siis äkki leiaks aastas korra selle aja, et tähistada kõike maksimaalselt. See on meie kõigi pidupäev, mis algab hommikuse Kaitseväe paraadiga, paljudes kodudes kaetakse laud, jälgitakse kätlemist, president peab rahvale kõne, lauldakse hümni, soovitakse üksteisele head iseseisvuspäeva ja nüüd siis selline otsus kantselei poolt. Äkki mõne külalise jaoks on smokingus ka ebamugav olla, kas siis järgmiseks anname vaba dresscode, et kui külalised soovivad, siis tulgu kasvõi kõik punase sulejopega nagu Mark Soosaar või?
Ma mõistan, kui nägijatele see uudis nii palju emotsioone ei põhjusta ja et ma vahutan siin rohkem puhtalt oma pimeduse pärast, sest ma tõesti tunnen, et jään enda jaoks olulisest sündmusest natuke kõrvale. Sellest ma saan aru, et umbes 500 kutsutud külalisest 101 on riigikoguliikmed oma kaaslastega, aga ma tahaksin nii väga teada, kes on need ülejäänud 400, kes on kutsutute seas. Uudisest võime lugeda, et kuna kätlemistseremoonia muutub kiiremaks, siis ei ole aega näidata ka tiitreid külaliste nimedega, kuid selle asemel kommenteerivad Valges saalis toimuvat Anu Välba ja Margus Saar, kes tutvustavad televaatajatele külalisi. Kuid ega nad kõiki ei tutvusta ega intervjueeri, see kõik on ju selektiivne.
Mul on kahju, et alates sellest hetkest, kui meie presidendiks sai Kersti Kaljulaid, siis kõik kommentaariumid kihavad ja meie naispresident saab igaltpoolt vastu päid ja jalgu ja ma tõesti ei tahaks liituda teiste tuututajatega, aga päriselt ka!? Äkki jätaks üldse kätlemise vahele, siis saaks üritusega veel kiiremini ühele poole. Külalised võiksid saabudes joosta koheselt saali, pole mõtet hakata garderoobis aega kulutama, siis ülilühike tervituskõne, äkki jääb hümniks ka aega ja kuna ei ole siin aega süüa-juua, siis varakult on valmis pakendatud väikesed toidupakikesed, mis antakse lahkudes igale külalisele kaasa. Siin on muidugi ka veel arenemisruumi, sest toit ja jook on küllaltki suur kuluallikas ja järgmisel aastal võiks mõelda suupistete ja tervitusnapsi ära jätmisele.
Seda teemat, mille üle iga aasta keegi kuskil netis vingub, et kõrgem seltskond pidutseb maksumaksjate rahade eest, et võiks solidaarsusest peo ära jätta, ei hakka ma üldse kommenteerima, sest mina olen kahe käega peo korraldamise poolt. Võisite vist juba minu eelnevast tekstist selle välja lugeda.
101 külalist on tõesti riigikoguliikmed, keda me ei salli, vihkame ja kes pakuvad meile tihtipeale ainult negatiivset kõneainet, aga olgem ausad, riigikokku saamiseks peab inimene elus miskit saavutama ka, sest ega mingit suvalist vasjat tänavalt ei valita ju sinna Toompeale. Samamoodi need ülejäänud külalised, nad kõik on midagi selle riigi käekäigu heaks teinud, neid on märgatud ja tänutäheks on neid kutsutud meie riigi sünnipäevale. Kuigi siin pean tõele au andma ja nentima, et Ilvese ajal oli vist mingi skandaal, kus kutsutute seas oli ka presidendi isiklikud sõbrad ja kahtlustati, et külalised olid kutsutud pigem meeldimise järgi, mitte aga teenete põhjal. Aga jättes selle häiriva asjaolu kõrvale, siis üleüldiselt on seal ikka väga väärikad ja kogukonda edasi viivad inimesed. Nii et mina selles probleemi ei näe.
Kuidas teie vabariigi sünnipäeva tähistate? Või kas üldse tähistate?
Miks on üldse tarvis tseremoniaalsust vähendada? Kas vabariigi aastapäev pole piisavalt tähtis ja oluline, et meie vabadust tähistada väärikalt ja ilma allahindlusteta. Ma ei pea siin silmas seda, et korraldame maksumaksjate rahade eest üüber kalli ja eksklusiivse pralle, vaid pigem pean silmas etiketti. Et kui tähistame aastapäeva, siis äkki leiaks aastas korra selle aja, et tähistada kõike maksimaalselt. See on meie kõigi pidupäev, mis algab hommikuse Kaitseväe paraadiga, paljudes kodudes kaetakse laud, jälgitakse kätlemist, president peab rahvale kõne, lauldakse hümni, soovitakse üksteisele head iseseisvuspäeva ja nüüd siis selline otsus kantselei poolt. Äkki mõne külalise jaoks on smokingus ka ebamugav olla, kas siis järgmiseks anname vaba dresscode, et kui külalised soovivad, siis tulgu kasvõi kõik punase sulejopega nagu Mark Soosaar või?
Ma mõistan, kui nägijatele see uudis nii palju emotsioone ei põhjusta ja et ma vahutan siin rohkem puhtalt oma pimeduse pärast, sest ma tõesti tunnen, et jään enda jaoks olulisest sündmusest natuke kõrvale. Sellest ma saan aru, et umbes 500 kutsutud külalisest 101 on riigikoguliikmed oma kaaslastega, aga ma tahaksin nii väga teada, kes on need ülejäänud 400, kes on kutsutute seas. Uudisest võime lugeda, et kuna kätlemistseremoonia muutub kiiremaks, siis ei ole aega näidata ka tiitreid külaliste nimedega, kuid selle asemel kommenteerivad Valges saalis toimuvat Anu Välba ja Margus Saar, kes tutvustavad televaatajatele külalisi. Kuid ega nad kõiki ei tutvusta ega intervjueeri, see kõik on ju selektiivne.
Mul on kahju, et alates sellest hetkest, kui meie presidendiks sai Kersti Kaljulaid, siis kõik kommentaariumid kihavad ja meie naispresident saab igaltpoolt vastu päid ja jalgu ja ma tõesti ei tahaks liituda teiste tuututajatega, aga päriselt ka!? Äkki jätaks üldse kätlemise vahele, siis saaks üritusega veel kiiremini ühele poole. Külalised võiksid saabudes joosta koheselt saali, pole mõtet hakata garderoobis aega kulutama, siis ülilühike tervituskõne, äkki jääb hümniks ka aega ja kuna ei ole siin aega süüa-juua, siis varakult on valmis pakendatud väikesed toidupakikesed, mis antakse lahkudes igale külalisele kaasa. Siin on muidugi ka veel arenemisruumi, sest toit ja jook on küllaltki suur kuluallikas ja järgmisel aastal võiks mõelda suupistete ja tervitusnapsi ära jätmisele.
Seda teemat, mille üle iga aasta keegi kuskil netis vingub, et kõrgem seltskond pidutseb maksumaksjate rahade eest, et võiks solidaarsusest peo ära jätta, ei hakka ma üldse kommenteerima, sest mina olen kahe käega peo korraldamise poolt. Võisite vist juba minu eelnevast tekstist selle välja lugeda.
101 külalist on tõesti riigikoguliikmed, keda me ei salli, vihkame ja kes pakuvad meile tihtipeale ainult negatiivset kõneainet, aga olgem ausad, riigikokku saamiseks peab inimene elus miskit saavutama ka, sest ega mingit suvalist vasjat tänavalt ei valita ju sinna Toompeale. Samamoodi need ülejäänud külalised, nad kõik on midagi selle riigi käekäigu heaks teinud, neid on märgatud ja tänutäheks on neid kutsutud meie riigi sünnipäevale. Kuigi siin pean tõele au andma ja nentima, et Ilvese ajal oli vist mingi skandaal, kus kutsutute seas oli ka presidendi isiklikud sõbrad ja kahtlustati, et külalised olid kutsutud pigem meeldimise järgi, mitte aga teenete põhjal. Aga jättes selle häiriva asjaolu kõrvale, siis üleüldiselt on seal ikka väga väärikad ja kogukonda edasi viivad inimesed. Nii et mina selles probleemi ei näe.
Kuidas teie vabariigi sünnipäeva tähistate? Või kas üldse tähistate?
