Valvekoristaja

Andsime esmaspäeval siis oma Tartu üürikorteri omanikule teada, et me ei soovi lepingut kolmandaks aastaks pikendada. Vähemalt on jälle üks samm tehtud, et valmistuda päris oma korterisse sisse kolimiseks. Ainult üks nõme aeg tuleb nüüd üle elada. Kuna üürilepingu lõpetamisest tuleb ette teatada vähemalt kaks kuud, siis nüüd need kaks järgmist kuud peab korter olema võimalikult korras, mis minu puhul tähendab absoluutselt viimase detailini korras. Omanik hakkab nimelt uute võimalike üürilistega korterit vaatamas käima ja minu arvates on see nii nõme...nagu mingisugune läbikäiguhoov. Kas tegelikult ei peaks olema asi niipidi, et kui eelmised üürnikud on lahkunud ja oma kraami minema vedanud, alles siis tulevad uued üürilised tsekkama? Sest äkki ma ei soovi, et kõik vahiksid, milline mööbel ja voodipesu mul on, millist hambapastat, nõudepesusvammi, käterätikud kasutan ja üleüldse see häirib minu argipäeva. Sama hästi võiksin ma oma kraami vedada korteri all asuvasse kangialusesse ja teha avatud uste nädala. Teisalt, kuna meie omanik on rahaahne šaakal, siis võib-olla oleks just hea, kui olen kodus ja saan uutele tulijatele ka korteri miinused ette laduda. Ühesõnaga mulle lihtsalt ei meeldi koguaeg valvel olla, et millal heliseb telefon ja kästakse viie mintsa pärast valmis olla (krt, ma ei julge niimoodi päeval pesema ka minna, sest siis hakka ruttu end kuivatama, riideid otsima ja kui huvilised minema lähevad, siis riietu uuesti lahti ja hakka end kreemitama ja muid pooleli jäänud tegevusi tegema) . Või, kui isegi antakse päev varem teada, siis kindel on see, et nad ei saabu kokkulepitud ajaks ja siis pean ikka terve päeva passima...nagu mul poleks mitte midagi paremat oma ajaga teha.Ja nii vastik inimene ma ka ei ole, et kõnniks lihtsalt kodust minema.